3-4-1-54-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. veebruari

2014. a otsuse kohta asjas nr 3-4-1-54-13

1. Nõustun asja lahendanud kohtukoosseisu enamuse seisukohtadega otsuse punktides 21 kuni 52.

Erinevalt enamusest leian aga, et kriminaalmenetluse seadustik on PS § 76 esimese lausega vastuolus

osas, milles see võimaldab toimetada Riigikogu liikme juures ilma täitevvõimust sõltumatu otsustaja

eelneva nõusolekuta läbiotsimist KrMS § 91 lg 21 alusel.

Selles osas oleks tulnud õiguskantsleri taotlus rahuldada. Muus osas jättis kolleegium taotluse

põhjendatult rahuldamata.

2. Läbiotsimisega võidakse takistada Riigikogu liikme mandaadi teostamist arvestataval määral. Seda

ohtu möönab ka kolleegiumi enamus (otsuse p 56). Vähemalt siis, kui läbiotsimise käigus

äravõetavad teabekandjad sisaldavad olulist informatsiooni ametiülesannete täitmiseks (nt

täitevvõimu esindajate kuritarvitusi paljastav teave) või teavet, mida saab kasutada Riigikogu liikme

otsuste mõjutamiseks, riivab läbiotsimine Riigikogu liikme puutumatuse kõige sügavamat tuuma.

Niisugused olukorrad ei ole sedavõrd vähetõenäolised, et ignoreerida neid abstraktse normikontrolli

kontekstis (otsuse p 55). Oma senises praktikas on kolleegium abstraktse normikontrolliga kaasneva

määramatuse tingimustes eeldanud riivet, mitte riive puudumist (vrd 16. detsembri 2013. a otsus asjas

nr 3-4-1-27-13, p 57).

3. Neid asjaolusid arvestades leian, et läbiotsimine Riigikogu liikmega tihedalt seotud valdustes ei ole

üldjuhul lubatav ainuüksi täitevvõimu esindajate otsustuse alusel. Kuna aga Riigikogu liikme eelnev

informeeritus tema juures kavandatavast läbiotsimisest muudaks selle eesmärgi saavutamise suure

tõenäosusega võimatuks, ei pea nõusolekut läbiotsimiseks andma Riigikogu või tema organ.

Puutumatuse tagamiseks on piisav läbiotsimise allutamine mõne täitevvõimust sõltumatu erapooletu

otsustaja – nt kohtu või õiguskantsleri – eelkontrollile.

4. KrMS § 91 lg 2 kohaselt toimetataksegi läbiotsimist nii Riigikogu liikmete kui ka kõigi teiste

isikute juures üldjuhul prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

KrMS § 91 lg 21 sätestab aga, et läbiotsimist võib toimetada prokuratuuri määruse alusel, välja

arvatud läbiotsimisel notari- või advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötleva isiku juures, kui on alust arvata, et: 1) kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või

sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal või 2) läbiotsitavas kohas või sõidukis pandi

toime kuritegu või seda kasutati kuriteo ettevalmistamisel või toimepanemisel. KrMS § 91 lg 3 näeb

ette, et edasilükkamatutel juhtudel võib läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma

kohtu loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuuri kaudu

eeluurimiskohtunikule või paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul prokuratuurile, kes otsustab

läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

5. See, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe Riigikogu liikme juures kohtu

(sh eeluurimiskohtuniku) määruse alusel toimetatavaks läbiotsimiseks ette erikorda, on ka minu

hinnangul põhiseaduspärane. Riigikogu liikme puutumatuse tuum on kaitstud, kui Riigikogu liikme

valdustes läbiotsimise korraldamine on allutatud üldises korras toimuvale kohtulikule eelkontrollile.

Intensiivne, ent siiski põhjendatud puutumatuse riive on ka see, kui edasilükkamatutel juhtudel

toimetatakse Riigikogu liikme valduses läbiotsimist KrMS § 91 lg 3 alusel uurimisasutuse määruse

alusel ilma kohtu loata, kuid sellest teatatakse 24 tunni jooksul eeluurimiskohtunikule.

Põhiseaduspärane ei ole aga see, kui kohtu või muu sõltumatu organi loata toimub läbiotsimine

Riigikogu liikme juures KrMS § 91 lg-s 21 sätestatud juhtudel. See lõige sätestab kohtuliku

eelkontrolli nõudest väga ulatuslikud erandid. Need erandid ei ole kriminaalmenetluse tõhusaks

toimumiseks Riigikogu liikmete puhul vajalikud. Tähelepanuväärne on, et seadusandja on tunnetanud

KrMS § 91 lg 21 mittevajalikkust advokaatide, notarite ja ajakirjanikega seotud valduste

läbiotsimisel. Ma ei näe ühtegi mõistlikku põhjendust, miks Riigikogu liikme puutumatust ei peaks

läbiotsimise kontekstis kaitsma vähemalt samaväärselt advokaatidele, notaritele ja ajakirjanikele

laieneva garantiiga. Vähemalt samaväärse puutumatuse tagamine Riigikogu liikmetele ei ohustaks

ebamõistlikult läbiotsimise eesmärki. Järelikult on KrMS § 91 lg 21 kohaldamine Riigikogu liikme

juures läbiotsimise toimetamisel ebaproportsionaalne.

Otsuse p-s 55 viidatud normitehnilised raskused ei saa olla õigustuseks, et jätta Riigikogu liikmega

soetud paigad üldse ilma PS § 76 esimesest lausest tulenevast kaitsest.

Ivo Pilving