3-3-1-66-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-66-13

Otsuse kuupäev

6. veebruar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sergey Varakini kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

tuvastamiseks ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-11-2522

Menetluse alus Riigikohtus

Viru Vangla ja Sergey Varakini kassatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergey Varakini kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Rahuldada Viru Vangla kassatsioonkaebus. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni

2013. a otsuse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-11-2522. Jätta tühistatud osas jõusse Tartu

Halduskohtu 3. aprilli 2012. a otsus samas asjas, täiendades kohtuotsuse põhjendavat osa

käesoleva otsuse põhjendustega.

3. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 14. juuni 2013. a otsuse resolutsiooni p 4 asjas

nr 3-11-2522. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Jätta Sergey Varakini kautsjoni tagastamise taotlus rahuldamata. Arvata Sergey Varakini

kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon riigituludesse.

5. Tagastada Sergey Varakinile tema määruskaebus Riigikohtu 17. septembri 2013. a määruse

peale asjas nr 3-7-1-3-368-13.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alates 2011. a augustist muudeti Viru Vanglas toitlustamist. Sergey Varakin esitas 6. septembril

2011 vanglale vaide, milles soovis, et vangla taastaks muutuste eelse olukorra või määraks talle

dieettoidu.

Vangla jättis vaide rahuldamata.

2. S. Varakin esitas 25. oktoobril 2011 halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla

toitlustamise muutmise õigusvastaseks tunnistamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuses

märkis kaebaja, et ta soovib endiste toidukoguste taastamist või talle dieettoidu määramist. Kaebuse

põhjenduste kohaselt sisaldas kaebaja toit pärast muutusi nõutust vähem toiduenergiat ning kaebaja ei

saa tervise tõttu süüa leiba. Tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks märkis kaebaja soovi

esitada vangla vastu kahju hüvitamise nõue.

3. Tartu Halduskohus käsitles kaebust kahju hüvitamise- ja tuvastamiskaebusena ning jättis

kaebuse 3. aprilli 2012. a otsusega rahuldamata. Kohus leidis, et toitlustamise muutmine ei olnud

õigusvastane ja seetõttu ei ole kaebajal õigust nõuda kahju hüvitamist. Kinnipeetavate toitlustamist

reguleerivad õigusnormid ei sätesta, millistest komponentidest igapäevane toit koosneb. Menüüdest

nähtuvalt ei sisaldanud kaebaja toit ühelgi päeval ettenähtust vähem energiat. Dieettoitlustamine

vanglas toimub arsti ettekirjutuse alusel. Arst ei pidanud vajalikuks määrata kaebajale dieettoitu.

Kinnipeetaval endal ei ole õigust dieettoidu määramist nõuda.

4. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse järgmiste põhjendustega:

1) kohtuliku uurimise käigus ei uuritud täielikult kõiki esitatud tõendeid;

2) kinnipeetava toiduenergia vajadusest tuleb 34% katta teraviljatoodetega. Pärast toitlustamise

muutmist on see nõue täitmata;

3) toitude toiduenergiasisaldust suurendatakse vangla menüüdes kunstlikult;

4) kaebaja ei saa tervise tõttu musta leiba süüa, mistõttu ei sisalda kaebaja toit piisavalt toiduenergiat.

Kuigi vangla perearst peab vajalikuks saata kaebaja lisauuringutele, ei ole vangla kaebajat saatnud

uuringule, mille tulemused annaksid aluse kaebajale dieettoidu määramiseks.

Kaebaja esitas taotluse võtta asja juurde lisatõendeid, sest vangla 2012. a mai menüüst nähtub, et

kaebajale ei ole igapäevaselt tagatud ettenähtud kogust toiduenergiat.

5. Viru Vangla palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

6. Tartu Ringkonnakohus tühistas 14. juuni 2013. a otsusega halduskohtu otsuse kahju hüvitamise

nõude osas ning jättis kaebuse selles osas läbi vaatamata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu

otsuse osas, millega jäeti kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata, ja

tegi selles osas uue otsuse, millega tuvastas Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse toitlustamise

muutmisel alates 1. augustist 2011 kuni 26. oktoobrini 2011. Ringkonnakohus tagastas kaebajale

apellatsioonkaebuse lisadena esitatud tõendid. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused:

1) kahju hüvitamise nõude osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus;

2) hüvitamiskaebuse äralangemine ei välista tuvastamiskaebuse lahendamist;

3) vangla ei ole tõendanud, et teraviljatoodete osakaal menüüs oli enne toitlustamise muutmist

nõutavast suurem. Kuna tegemist oli Viru Vangla kestva õigusvastase tegevusega, mis algas

1. augustil 2011, tuvastab ringkonnakohus tegevuse õigusvastasuse kuni kaebuse halduskohtule

esitamiseni (26. oktoobrini 2011);

4) vangla 2012. a mai menüü ei ole asjakohane, kuna Viru Vangla tegevuse õigusvastasus 2012. a

mais ei ole vaidluse esemeks;

5) vangla tegevus kaebaja toidu kalorsuses leiva arvessevõtmisel ning dieettoidu määramata jätmisel

vaidlusalusel perioodil ei olnud õigusvastane. Vangla võis dieettoitu määrata vaid arsti ettekirjutuse

korral. Tervisekaardi andmetel määrati kaebajale dieettoit alates 15. maist 2012.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. S. Varakin ja Viru Vangla esitasid kassatsioonkaebused.

7.1. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kaebus

rahuldamata, ja rahuldada kaebus täies ulatuses. Kassatsioonkaebuse põhjendused:

1) ringkonnakohus on määranud valesti perioodi, millal oli Viru Vangla tegevus õigusvastane. Vangla

õigusvastane tegevus kestis kuni 1. juunini 2012, mil kaebaja hakkas saama dieettoitu;

2) vangla on menüüdes toidu kalorsust kunstlikult tõstnud. Sama toidu kalorsus on märgitud erineval

ajal erinevaks. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti asja juurde võtmata kaebaja esitatud dokumendi,

mille kohaselt vangla 2012. a mai toit ei sisaldanud nõutavat kogust toiduenergiat.;

3) ringkonnakohus jättis kaebuse kahju hüvitamise nõude osas ekslikult läbi vaatamata. Kaebaja on

kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, esitades vaide vanglale ja seejärel kaebuse halduskohtule.

Kohus oleks pidanud kaebajat teavitama, et vajalik on läbida kohustuslik kohtueelne menetlus.

7.2. Viru Vangla palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsus osas, millega ringkonna-

kohus tuvastas Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse alates 1. augustist 2011 kuni 26. oktoobrini 2011

(otsuse resolutsiooni p 3). Vangla palub selles osas jätta jõusse Tartu Halduskohtu 3. aprilli 2012. a

otsus või alternatiivselt saata otsus tühistatud osas uue otsuse tegemiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohus rikkunud uurimisprintsiipi ja põhjendamiskohustust.

Kohus heidab vanglale põhjendamatult ette vajalike tõendite esitamata jätmist. Vanglal puudus

vajadus apellatsioonimenetluses lisatõendeid esitada. Toimikus on olemas vangla menüüd, kus on

toitude kohta kõik vajalikud andmed olemas. Kui ringkonnakohtul tekkis küsimusi teraviljatoodete

osakaalu kohta, siis oleks ta uurimisprintsiibist lähtudes pidanud vanglalt neid andmeid küsima.

Ringkonnakohus on lähtunud valest eeldusest, kui käsitas teraviljatoodetena ainult leiva- ja saia-

tooteid. Teraviljatoodeteks saab pidada tooteid, mis oma põhilise koostisosana sisaldavad teravilja või

teravilja töötlemise saadust. Menüüde kohaselt on teraviljatoodete kogus normikohane. Seetõttu

tuvastas ringkonnakohus valesti, et vangla toidus ei olnud vähemalt 34% toiduenergiavajadusest

kaetud teraviljatoodetega.

8. Kaebaja vaidleb Viru Vangla kassatsioonkaebusele vastu. Vangla väide, et teraviljatooteid oli

vangla menüüs nõutavas koguses, on põhjendamata. Puudub analüüs, mis näitaks, et toidud katsid

teraviljatoodete päevase vajaduse. Vangla menüüs on ka tatra- ja mannapuder, mis ei ole teravilja-

tooted. Vangla ei ole selgitanud putrude teraviljasisaldust.

9. Viru Vangla vastuses palutakse jätta kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus on

õigesti jätnud kaebuse läbi vaatamata kahju hüvitamise nõude osas, kuna kaebajal oli selles osas

läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangla ei ole muutnud menüüdes toitude kalorsust oma

suva järgi. Sama nimetusega toidud võivad olla erineva kalorsusega sõltuvalt toidu algkomponentide

kalorsusest, samuti sõltuvalt algkomponentide vahekorrast. Kohtud on kaebuse eseme ajavahemiku

õigesti määranud.

10. Kaebaja esitas 25. septembril 2013 kaebuse, milles palus ennast kautsjoni tasumisest vabastada

ning tagastada tema isa tasutud kautsjon. Kaebaja on seisukohal, et Riigikohtu 17. septembri 2013. a

määrus asjas nr 3-7-1-3-368-13, millega kaebajat kohustati praeguses asjas kassatsioonkaebuse

esitamisel tasuma kautsjonit, rikub tema õigust ennast kohtus kaitsta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Kolleegium lahendab esmalt kaebaja kassatsioonkaebuse (I), seejärel Viru Vangla kassatsioonkaebuse

(II), edasi jaotab kolleegium menetluskulud (III). Lõpuks lahendab kolleegium kaebaja taotlused

(IV).

I

11. S. Varakin vaidlustab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse perioodi osas, milles kohus

tunnistas Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks. Kaebaja vaidlustab veel tõendi (Viru Vangla 2012. a

mai menüü) tagastamise ja ringkonnakohtus kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmise.

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu otsusega osades, mis puudutavad kaebaja apellatsioon-

kaebuse lisade tagastamist ning kaebaja kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmist (ringkonna-

kohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2). Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse nimetatud osas

muutmata, järgides seejuures ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Vastuseks kaebaja kassatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium, et ringkonnakohus on

õigesti leidnud, et kaebusega on hõlmatud ajavahemik alates toitlustamise muutmisest (1. august

2011) kuni kaebuse esitamiseni. Seetõttu tagastas ringkonnakohus põhjendatult kaebaja apellatsioon-

kaebuse lisana esitatud tõendi, mis puudutas hilisemat ajavahemikku. Tähelepanuta tuleb jätta

kassatsioonkaebuse väited, mis puudutavad kaebusega hõlmamata perioodi.

Kuigi esimese astme kohus ei kontrollinud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist kahju

hüvitamise nõude osas ega teavitanud kaebajat kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmisest,

ei tähenda see, et kaebaja ei pidanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet järgima.

Ringkonnakohus jättis kaebuse selle nõude osas HKMS § 200 p 5 alusel õigesti läbi vaatamata.

13. Eeltoodud põhjustel jääb kaebaja kassatsioonkaebus rahuldamata.

II

14. Viru Vangla vaidlustab kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsust osas, millega ringkonnakohus

tuvastas Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse alates 1. augustist 2011 kuni 26. oktoobrini 2011. Asjas

on vaidluse all, kas pärast menüü muutmist vastas kaebaja toitlustamine õigusaktides sätestatud

nõuetele. Samuti on vaidluse all, kas vangla oli vaidlusalusel perioodil kohustatud kohaldama kaebaja

suhtes dieettoitlustamist.

15. Vangistusseaduse (VangS) § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses

elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinni-

peetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. 2011. a-l kehtinud

Viru Vangla kodukorra p 23.1 kohaselt toimub kinnipeetavate isikute toitlustamine sotsiaalministri

31. detsembri 2002. a määruse nr 150 "Toidunormid kinnipidamisasutustes" (edaspidi määrus) alusel.

Määruse § 2 lg 1 sätestab, et kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse

kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd, kehalise aktiivsuse taset, võttes aluseks määruse lisas 1

esitatud kehalise aktiivsuse tasemele vastava keskmise toiduenergiavajaduse. Määruse § 2 lg 3 järgi

jaotatakse kinnipeetavad toiduenergiavajaduse järgi 4 rühma (R1–R4). Vaidlust ei ole, et kaebaja

kuulub rühma R3 (eridieedita tavatoit, mittetöötav, mitte noor, vähese liikumisega, meesterahvas),

kelle ööpäevane toit peab sisaldama 2300–2700 kcal. Määruse § 3 lg 4 kohaselt peavad kahe nädala

toiduenergiavajadusest katma teraviljatooted vähemalt 34%.

16. Halduskohtule esitatud kaebuses leidis kaebaja, et pärast toitlustamise muutmist ei vastanud talle

vanglas antav toit toiduenergia sisalduse nõuetele. Apellatsioonkaebuses asus kaebaja aga seisu-

kohale, et toitlustamise muutmine viis olukorrani, kus teraviljatoodete osa langes alla määruses

nõutava taseme. Lisaks leidis kaebaja, et vanglal oli kohustus asendada tema menüüs leib saiaga.

17. Halduskohtu otsusega tuvastati, et pärast toitlustamise muutmist vastas vangla pakutava toidu

energiasisaldus määruse nõuetele. Sellega nõustus apellatsioonkaebuses ka kaebaja, märkides, et ei

ole vaidlust selles, et Viru Vangla täidab määrust toiduenergia koguhulga osas.

Ringkonnakohus leidis, et vangla ei ole kaebaja toidus teraviljatoodete osa vastavust määruse

nõuetele tõendanud.

Nii haldus- kui ka ringkonnakohus leidsid, et leiva arvessevõtmine toiduenergia arvestamisel ning

kaebajale dieettoidu andmata jätmine vaidlusalusel perioodil ei olnud õigusvastane.

18. Kuna pooled on nõustunud halduskohtu otsuses tuvastatuga, mille kohaselt toiduenergia sisalduse

osas vastas kaebaja toit nõuetele, on kassatsiooniastmes vaidluse all see, kas toit vastas nõuetele

teraviljatoodete osas, ning see, kas vangla oli kohustatud asendama vaidlusalusel perioodil kaebaja

menüüs leiva saiaga.

19. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga, mille kohaselt vanglal ei olnud vaidlusalusel perioodil

kohustust asendada kaebaja menüüs leib saiaga ning puudus ka põhjus jätta kaebaja toitlustamisel

leib ettenähtud toiduenergia koguse arvestamisel arvesse võtmata. Kolleegium ei pea vajalikuks

kohtute põhjendusi selles osas korrata.

20. Ringkonnakohus lähtus apellatsioonkaebuse osalisel rahuldamisel sellest, et vangla vastustest

kaebusele ja apellatsioonkaebusele ei ilmne, et teraviljatoodete osakaal oli enne 1. augustit 2011

suurem kui nõutav 34%. Ringkonnakohus leidis, et kuna kaebajal puuduvad vastavad andmed, lasub

vastupidise tõendamise koormus vanglal. Vangla ei tõendanud, et pärast toitlustamise muutmist

vastas teraviljatoodete osakaal kinnipeetavate toidus määruse nõuetele.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu nende seisukohtadega.

21. Vangla on oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu vaielnud, jäänud halduskohtule esitatud

seisukohtade juurde ja nõustunud halduskohtu otsuses väljendatud seisukohtadega (I kd, tl 152).

Vastuseks halduskohtule esitatud kaebusele märkis Viru Vangla, et ta ei ole kaebaja õigusi rikkunud (I

kd, tl 62). Seega on vangla menetluse vältel olnud järjekindlalt seisukohal, et kaebaja toit vastas

määruse nõuetele. Asja õige lahendamise seisukohalt ei ole tähtsust, kas kaebajale antud toidus oli

teraviljatoodete osakaal enne muutusi määrusega nõutavast suurem või kas antava saia kogus võis

katta teraviljatoodete nõutava osa kahe nädala toiduenergia vajadusest. Seega ei olnud vanglal

vajadust neid asjaolusid tõendada.

Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et kaebajal puudusid andmed, millega saaks tõendada vangla

antava toidu vastavust nõuetele. Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse lisana Viru Vangla kinni-

peetavate toitlustamise menüüd 2011. a augustist kuni oktoobrini (I kd, tl 15–17). Menüüdes on muu

hulgas kajastatud kinnipeetavatele antud toitude nimetused ja iga toidu kalorsus. Seega olid tõendid,

mille esitamata jätmist ringkonnakohus vanglale ette heitis, asjas juba esitatud ja toimikus olemas.

Kui ringkonnakohus pidas neid tõendeid ebapiisavateks, oleks ta pidanud tegema ettepaneku esitada

lisatõendeid või koguma tõendeid ise (HKMS § 59 lg 3).

22. Kolleegium leiab, et halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et Viru Vangla kinnipeetavate

toitlustamise muutmine ei olnud õigusvastane. Kuigi halduskohus on oma otsuses viidanud ainult

sellele, et pärast menüü muutmist vastas kinnipeetavate toit määruse nõuetele kalorsuse osas, on

halduskohus otsuses viidanud ka määruse § 3 lg-le 4, milles sätestatakse muuhulgas ka teravilja-

toodete osakaal kinnipeetavate toidus.

Kolleegium märgib, et määruses ei ole sätestatud, mida teraviljatoodetena tuleb käsitada, ega

määratud ka seda, millise osa teraviljatoodetest peavad katma leib ja sai. Seega ei saanud menüü

muutmine iseenesest rikkuda kaebaja õigusi, kui sellega ei kaasnenud teraviljatoodetest saadava

toiduenergia koguse osakaalu langemine alla määrusega nõutava taseme. Kolleegiumi hinnangul

nähtub esitatud menüüdest ilmselgelt, et teraviljatoodetest saadava toiduenergia osakaal Viru Vangla

kinnipeetavate menüüdes vastas ka pärast muutusi määruses sätestatule.

23. Ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt ei kuulu tatra- ja mannapuder teraviljatoodete hulka.

Alusetu on ka väide, nagu muudaks toidu valmistamise viis (keetmine) teraviljatoodet selliselt, et

seda ei saa enam lugeda (täielikult või osaliselt) teraviljatooteks. Õigusvastaseks ei muuda vangla

tegevust ka see, et kaebaja kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole vangla muutnud menüüd selliselt, nagu

on väidetud vangla söökla juhataja õiendis (I kd, tl 63). Määrusest ega muudest õigusaktidest ei

tulene kinnipeetavale õigust nõuda vangla menüü koostamisel lähtumist endale meelepärastest

toiduainetest ja toitudest.

24. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus alusetult tunnistanud Viru Vangla tegevuse alates 1. augustist

2011 kuni 26. oktoobrini 2011 õigusvastaseks. Seetõttu tuleb Viru Vangla kassatsioonkaebus

rahuldada ja ringkonnakohtu otsus selles osas tühistada. Kuna halduskohus on kokkuvõttes jätnud

nimetatud osas kaebuse õigesti rahuldamata, jääb samas osas jõusse Tartu Halduskohtu 3. aprilli

2012. a otsus, millega kaebus jäi tuvastamisnõude osas rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendavat

osa tuleb täiendada käesoleva otsuse põhjendustega.

III

25. HKMS § 109 lg-st 4 tuleneb, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna haldus-

kohtule esitatud kaebus jääb tuvastamisnõude osas rahuldamata, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu

otsuse resolutsiooni punkti 4, millega mõisteti Viru Vanglalt kaebaja kasuks välja riigilõiv. Poolte

menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel poolte endi kanda.

S. Varakini kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause

alusel arvata riigituludesse.

IV

26. Kolleegium käsitab kaebaja 25. septembri 2013 kaebust kautsjoni tasumisest vabastamiseks ning

tema isa tasutud kautsjoni tagastamiseks Riigikohtu 17. septembri 2013. a määruse peale esitatud

määruskaebusena ning taotlusena tagastada kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon.

27. Tulenevalt HKMS §-st 203 ja § 235 lg-st 1 võib halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale

esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus

takistab asja edasist menetlust. Ka menetlusabi määruse peale määruskaebuse esitamist reguleeriv

HKMS § 119 näeb ette määruskaebuse esitamise võimaluse vaid halduskohtu või ringkonnakohtu

vastava määruse peale. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise

võimalust Riigikohtu määruse peale, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata. Seega ei

ole Riigikohtu määrus, millega jäeti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotlus vabastada ta

kautsjonist, kaevatav ja kaebajal puudub kaebeõigus selle peale määruskaebuse esitamiseks. Seetõttu

tuleb kaebaja määruskaebus HKMS § 234, § 211 lg 5 ja § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

28. S. Varakini taotlus tagastada tema isa tasutud kautsjon jääb rahuldamata. HKMS § 107 lg 4

kohaselt tagastatakse kautsjon kaebuse või avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kautsjon

tagastatakse ka siis, kui kaebus või avaldus jäetakse läbi vaatamata või tagastatakse või asja menetlus

lõpetatakse. HKMS § 107 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjoni tasunud isiku nõudmisel rohkem

tasutud kautsjon. Kuna kaebaja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ning kautsjoni ei ole tasutud

ettenähtust rohkem, puudub alus kautsjoni tagastamiseks.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann