3-4-1-29-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu üldkogu otsusele asjas nr 3-4-1-29-13, millega

on ühinenud riigikohtunikud Eerik Kergandberg ja Jaak Luik

Mõistan põhiseaduse § 146 esimest lauset teisiti kui üldkogu enamus. Jagan põhiseaduse

kommenteeritud väljaandes esitatud seisukohta: "Lause "Õigust mõistab ainult kohus" tähendab seda,

et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus."

Olen seisukohal, et põhiseaduse § 146 esimesest lausest tuleneb, et kui õigusemõistmise funktsioon

on antud kohtuametnikule, kes pole kohtunik, või mõnele isikule või organile, mis ei kuulu Eesti

kohtusüsteemi, peab üldjuhul olema tagatud õigus vaidlustada nende otsuseid Eesti kohtus.

Arvan, et põhiseaduse § 146 esimese lause mõtestamisel tuleb arvestada järgmiste juriidiliste

reaalsustega. Nimelt on karistuse mõistmine väärtegude eest paljudel juhtudel seadusega antud

kohtuvälise menetleja kätte. Paljude vaidluste lahendamiseks on kehtestatud kohustuslik kohtueelne

vaidemenetlus, mida läbimata pole võimalik kohtusse pöörduda. Pooltel on võimalik kokku leppida,

et vaidlus lahendatakse vahekohtus, mille otsuste kohtuliku vaidlustamise võimalused on väga

piiratud, või välisriigi kohtus, mille otsuseid Eesti kohtus üldse ei saa vaidlustada. Neid reaalsusi

arvestades lähtuksin põhiseaduse § 146 esimese lause tõlgendamisel ka Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 6.

Arvan, et põhiseaduse § 146 esimese lause nõue on täidetud, kui kohtunikuks mitteoleva

kohtuametniku otsustuse õiguspärasus on kohtumenetluse seadusega ettenähtud korras esitatud

määruskaebusega allutatud kohtuniku kontrollile. Üldjuhul see kohtujuristi poolt kindlaksmääratud

menetluskulude puhul nii ka on, sest tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lg-s 2 sätestatud

tingimustel saab menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale

esitada määruskaebuse. Põhiseaduspärasuse seisukohalt võib problemaatiline olla, et seadustiku see

säte ei võimalda esitada määruskaebust, kui kaebuse hind on 200 eurot või sellest väiksem. Sellest,

kuidas

lahendatakse

seadustiku

§

lg-s

sätestatud

kaebuse

hinnaga

seostatud

määruskaebeõigusele seatud piirangu põhiseaduspärasus ei sõltu aga hinnang kohtute seaduse § 1251

lg 2 põhiseaduspärasusele.

Eeltoodu tõttu olen erinevalt üldkogu enamusest seisukohal, et kohtute seaduse § 1251 lg 2 pole

vastuolus põhiseaduse § 146 esimese lausega.

Jüri Põld, Eerik Kergandberg, Jaak Luik