3-2-1-181-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-181-13

Määruse kuupäev

Tartu, 30. jaanuar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Lidia Ploompuu hagi Sulev Turu vastu võla, intresside ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-58458

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sulev Turu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Lidia Ploompuu, esindaja vandeadvokaat Siiri

Malmberg

Kostja Sulev Turu, esindaja Annemarie Kunila

Asja läbivaatamise kuupäev

13. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2013. a määrus ja Harju Maakohtu

29. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-58458.

2. Rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju

Maakohtule.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Sulev Turu määruskaebuselt 10. oktoobril 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot Tiina Pilli pangakontole.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lidia Ploompuu (hageja) esitas 29. novembril 2011 Harju Maakohtule hagiavalduse Sulev Turu

(kostja) vastu põhivõla 111 845 euro 38 sendi, intressi 4633 euro 59 sendi ja viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. märtsil 2005 laenulepingu, mille kohaselt andis hageja

kostjale aastatel 1997–2003 elamu ehitamiseks laenu 92 671 eurot 89 senti. Laenulepingu tähtaeg oli

viis aastat. Pooled sõlmisid 27. detsembril 2008 teise laenulepingu, mille järgi sai kostja hagejalt

2001. a-l kinnisasja ostmiseks laenu 19 173 eurot 49 senti. Selle laenu kohustus kostja lepingu järgi

tagastama hagejale hiljemalt 1. märtsil 2009. Kostja ei ole hagejale kummagi laenulepingu järgi

saadud laenu tagastanud ega lepingutes kokkulepitud intressi ja viivist maksnud.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.

Kostja ei ole hagejaga laenulepinguid sõlminud. Hageja kasutas kostja allkirjadega ilma tekstita

paberilehti, vormistades kostja teadmise ja tahteta nendele paberitele laenulepingu teksti. Kostja ei

ole hagejalt laenu saanud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli raha, et kostjale laenu anda.

3. Maakohus rahuldas hagi 12. novembri 2012. a tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja laenulepingutest tuleneva põhivõla 111 845 eurot 38 senti, intressi 4633 eurot 59 senti ja

viivise kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tagaseljaotsuse kohaselt ei ilmunud kostja kohtuistungile,

kuigi teadis istungi toimumise aega ja kohta ning teda oli hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise

tagajärgede eest. Kohtuistung toimus 7. novembril 2012 kell 11.19–11.41. Kostja lepinguline esindaja

ei teatanud kohtule enda ootamatust haigestumisest ega põhistanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 235 kohaselt, miks ta ei saanud sellest kohtule teatada. Tagaseljaotsus tehti TsMS § 444

lg 4 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kostja lepinguline esindaja sai tagaseljaotsuse kätte 17. detsembril 2012. Kostja esitas

31. detsembril 2012 maakohtule kaja. Kostja esindaja väitel ei saanud ta kohtuistungile ilmuda

haiguse tõttu, s.o mõjuval põhjusel. Haiguse tõttu ei saanud ta ka kohut enne istungit teavitada.

Kostja esitas 21. jaanuaril 2013 kohtule arstitõendi, mille kohaselt ei saanud tema esindaja teha

7. novembril 2012 menetlustoiminguid. Kohtule esitatud arstitõendi koostas OÜ KOSMED

Meditsiini-Kosmeetika Keskus arst Gennadi Štšelkanovtsev (dermatoveneroloog), kes tegi

koduvisiidi 7. novembril 2012 kell 16.45.

5. Hageja palus jätta kaja rahuldamata, kuna kostja esindaja ei olnud nii haige või haigus ei olnud

selline, mis ei võimaldanud kohtule teatada istungile ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kajast ei

selgu, kas kostja esindajal oli haigushoog terve päeva või ilmnes see alles pärast kohtuistungit.

6. Harju Maakohus jättis 29. mai 2013. a määrusega kaja rahuldamata. Maakohtu pöördumisele antud

terviseameti vastustest nähtub, et kostja esindajale antud arstitõend vastab vorminõuetele. Maakohtul

ei õnnestunud tõendi väljastanud arstile kirja kätte toimetada ega temaga telefoni teel ühendust saada.

Kostja esindaja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud enne istungit kohtule telefoni või e-posti

vahendusel enda haigestumisest teatada ega taotleda asja arutamise edasilükkamist.

7. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning kaja rahuldada ja

menetluse taastada.

8. Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

10. Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. septembri 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu määruse kohaselt võib kostja esitada TsMS § 415 lg 1 p 2 kohaselt kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kostja esindaja

esitas arstitõendi, millest nähtuvalt tuvastas arst koduvisiidil, et kostja esindaja ei saanud

7. novembril 2012 menetlustoiminguid teha. Kostja esindaja oli ajavahemikus 2. kuni 13. november

2012 kodusel ravil. Kajas ega määruskaebuses ei ole kostja esindaja põhistanud oma väidet ega

teinud usutavaks, et olles alates 2. novembrist 2012 kodusel ravil, ei olnud tal võimalik enne

kohtuistungit kohtule oma haigestumisest teatada. Haigusest õigel ajal teavitamise korral oleks kohtul

olnud piisav aeg teatada sellest vastaspoole esindajale ja lükata asja arutamine edasi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning kaja rahuldada

ja menetluse taastada.

Määruskaebuse järgi kohaldasid kohtud valesti TsMS § 235 ja § 417 lg-t 2. Kuna kostja esindaja

haigus on tõendatud, pidi kohus eeldama, et ta ei saanud haiguse tõttu kohut teavitada, ja kostja ei

pidanud tõendama, et ta ei saanud seda teha. Kuna esindaja ei saanud teha menetlustoiminguid

kohtus, ei saanud ta takistusest ka kohtule teatada.

12. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695, § 701 lg 3 ja § 692 lg 1 p 2 alusel

tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tuleb

tühistada ka maakohtu määrus, millega jäeti kostja kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kaja

tuleb rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.

14. Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mis tehti põhjusel, et kostja ei ilmunud kohtuistungile.

Kostja kohtuistungilt puudumise korral võib kohus lahendada asja TsMS § 414 lg 1 järgi sisuliselt,

kui hagi aluseks olevad asjaolud on piisavalt välja selgitatud, või teha TsMS § 413 kohaselt

tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 järgi on tagaseljaotsuse tegemise eelduseks hageja sellekohane

taotlus ning tingimus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud.

Tulenevalt TsMS §-st 410 ja TsMS § 413 lg 3 p-st 1 on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see,

et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. TsMS § 415 lg 1

esimene lause sätestab üldpõhimõtte, mille kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja

juhul, kui tagaseljaotsuse tegemise aluseks olnud kostja tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust üksnes TsMS § 415 lg 1 teises lauses

nimetatud juhtudel, sh siis, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse kostjale või

tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil (TsMS § 415 lg 1 p 2).

Kolleegium on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et kohus peab nii tagaseljaotsuse

tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja ja selle rahuldamata jätmise määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel

(vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-10, p 9). Maa- ega

ringkonnakohtu määruses ei ole märgitud, millal ja mil viisil toimetati kostjale või tema esindajale

kätte kohtukutse ning kas ja millal sai kostja või tema esindaja kohtukutse kätte. Maakohtu

7. novembri 2012. a istungiprotokolli on märgitud, et kostja lepinguline esindaja on kinnitanud

kohtukutse kättesaamist 19. juuli 2012 menetlusdokumendis, mis asub toimiku lehel 97 (tl 104).

Samas ei nähtu viidatud leheküljelt, et kostja esindaja oleks kohtukutse kättesaamist kinnitanud.

Kostja on 19. juulil 2012 esitatud menetlusdokumendis märkinud, et kostja esindaja sai kohtumääruse

kätte 29. juunil 2012 (tl 98). Toimiku materjalid annavad aluse järeldada, et kohtukutse saadeti

üksnes kostja esindaja e-posti aadressile (tl 89). Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks

toimetanud kohtukutse kostjale või tema esindajale kätte allkirja vastu üleandmisega või

kohtuistungil. Väljastusteadet, millest nähtuks kohtukutse kättetoimetamine allkirja vastu, toimikus ei

ole. Kolleegium märgib, et kuna kostjale või tema esindajale ei olnud kutset isiklikult allkirja vastu

üle antud, võis kostja TsMS § 415 lg 1 p 2 järgi esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust.

Seetõttu ei olnud ka menetluse taastamiseks vaja mõjuvat põhjust (TsMS § 417 lg 2 teine lause).

15. Kuigi nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamise ja menetluse taastamise aluseks on

asjaolu, et kohtud ei kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, selgitab kolleegium lisaks

järgmist.

Tagaseljaotsuse tegemise ja kaja esitamise ajal, s.o enne 1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 444 lg 4

esimene lause sätestas kohtu õiguse teha tagaseljaotsus ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samal

ajal kehtinud TsMS § 448 lg 42 järgi oli kohtul kohustus täiendada kirjeldava või põhjendava osata

tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul

soovist esitada kaja. Kostja kaja lahendamise ajal, s.o alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444

lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata, kohustuseta sellist otsust puuduva osaga hiljem täiendada. Kuna TsMS § 444 lg 3

jõustus riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse § 8

lg 1 alusel 1. jaanuaril 2013 ning TsMS § 6 kohaselt tehakse menetlustoiming toimingu tegemise ajal

kehtiva seaduse järgi, ei pidanud maakohus praegusel juhul kostja kohta tehtud tagaseljaotsust

puuduva osaga täiendama vaatamata sellele, et kostja esitas kaja päev enne seaduse muudatust.

Kolleegium märgib, et kohtulahendi resolutsioonist peab nähtuma, milline hagi rahuldatakse. See on

vajalik võimalike tulevaste vaidluste vältimiseks. TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi on hagi menetlusse

võtmisest keeldumise aluseks mh asjaolu, et olemas on jõustunud kohtuotsus või menetluse

lõpetamise määrus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, mis on tehtud vaidluses samade

poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Sama asjaolu on menetluse lõpetamise aluseks TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt, kui kohus on võtnud

sellise hagi menetlusse. Vaidlusaluse tagaseljaotsuse resolutsioon on piisavalt selge, kuna sellest

nähtub, milline hagi rahuldati.

16. Kuna kohus peab tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida tuleb kohtul omal algatusel kontrollida

tagaseljaotsuse tegemisel (nt TsMS § 413 lg 1), kontrollima omal algatusel ka kaja ja määruskaebuse

lahendamisel, peab kohus mh kontrollima ka hagi veenvust (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15; Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

143-07, p 16). Kolleegium on varem selgitanud, et tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha

lahend hageja kasuks ainuüksi põhjusel, et kostja ei ilmu kohtuistungile (Riigikohtu 6. juuni 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-12, p 12). Seega peab kohus hagi õiguslikku põhjendatust kontrollima

kaja menetlemisel ka siis, kui kajas ei ole hagi põhjendamatusele osutatud. Kui kohus leiab, et hagi ei

olnud õiguslikult põhjendatud, tuleb menetlus kaja alusel taastada. Eeltoodu kehtib nii enne

1. jaanuari 2013 kehtinud TsMS § 448 lg 42 kohaldamisel, st kui kohtul oli kohustus täiendada

tagaseljaotsust puuduva osaga, kui ka alates 1. jaanuarist 2013 kehtiva TsMS § 444 lg 3

kohaldamisel, s.o kui kohtul ei ole tagaseljaotsuse täiendamise kohustust.

Kolleegium märgib, et kaja lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes

hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt

omaks võetuks. Kolleegium järgib oma varasemat seisukohta, et hagi õiguslikku põhjendatust

kontrollides peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures

tuleb lähtuda sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist, kuna loetakse, et kostja on need

omaks võtnud. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidetele vastuväited (vt ka

Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14).

17. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.

18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada

selle tasunud isikule.

Ants Kull, Henn Jõks, Lea Laarmaa