3-2-1-164-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-164-13

Määruse kuupäev

Tartu, 29. jaanuar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Ants Kull

Kohtuasi

Kohtutäitur Ivi Kalmeti kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei 8. aprilli 2013. a otsuse peale täiteasjas

nr 084/2011/3114

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 5. septembri 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-17378

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Ivi Kalmeti määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Kohtutäitur Ivi Kalmet (avaldaja)

Kohtutäitur Oksana Kutšmei

Asja läbivaatamise kuupäev

6. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 7. mai 2013. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 5. septembri

2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-17378 ja saata asi Tartu Maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Ivi Kalmetile (konto nr 10010124158012 AS-is SEB Pank) määruskaebuselt

18. septembril 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Ivi Kalmet (avaldaja) esitas 18. aprillil 2013 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Oksana Kutšmei (kohtutäitur) 8. aprilli 2013. a otsuse peale, millega kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja kaebuse. Avaldaja palus lugeda end ühinenuks avaldaja täiteasjade täituri tasu ja täitekulude

osas kohtutäituri arestitud kinnisasjadele sissenõude pööramise menetlusega.

2. Kaebuse kohaselt on avaldaja menetluses kokku 15 täiteasja, milles sissenõudja on Eesti Vabariik

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja võlgnik AS Rõngu Aed. Ka kohtutäituri menetluses on nõue sama

võlgniku vastu, mille täitmiseks on kohtutäitur arestinud võlgniku kinnistud.

Avaldaja esitas 7. mail 2012 kohtutäiturile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks nii sissenõudja

nõude (53 394 eurot 92 senti) kui ka kohtutäituri tasu (9066 eurot 63 senti) ja täitemenetluse kulude

(13 eurot 64 senti) osas. Kohtutäitur tegi 14. märtsil 2013 otsuse sundtäitmisega ühinemise kohta,

milles lubas küll täitemenetlusega ühineda sissenõudjal Eesti Vabariigil, kuid ei lubanud avaldajal

ühineda kohtutäituri tasu ja täitekulude osas. Avaldaja esitas 22. märtsil 2013 kohtutäiturile kaebuse,

mille kohtutäitur (kohtutäituri abi V. Kutšmei) jättis 8. aprilli 2013. a otsusega läbi vaatamata.

Avaldaja arvates on ekslik kohtutäituri seisukoht, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaline täiteasjas

nr 084/2011/3114, mistõttu ei ole avaldajal kaebeõigust. Avaldajal on olemas täitedokument, tema

koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulude otsus, ja seetõttu on ta sissenõudja. Avaldaja rõhutas, et

koos sissenõudja nõude rahuldamisega peaks saama rahuldatud ka täitemenetluse kulud. Ebaloogiline

on Justiitsministeeriumi arvamusest johtuv olukord, kus ühinemistaotluse esitanud kohtutäitur ei saa

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 lg 2 alusel tasunõuet esitada, kuid pärast tulemi jaotamist on

tal õigus siiski tasu saada. Selline tasu jääks aga jaotuskava lõppu.

3. Tartu Maakohus jättis 7. mai 2013. a määrusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmata ning

menetluskulud avaldaja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaadatakse hagita asju läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt

võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena

toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiväidete

õigsust.. TMS § 217 lg 1 järgi võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne

päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu

tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosalise

kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva

jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 5 lg 1 järgi on

täitemenetluses menetlusosaliseks isik, kes on täitmiseks esitanud nõude (sissenõudja), isik, kelle

vastu on täitmiseks esitatud nõue (võlgnik), ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

Avaldajal kohtutäiturina ei ole õigust esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale, sest kohtutäitur ei ole

menetlusosaliseks täitemenetluses. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-te 1 ja 3 kohaselt

avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes korraldab täitemenetlust formaliseerituse

printsiibist lähtuvalt. Sama seisukohta on väljendatud ka kohtupraktikas (Riigikohtu lahend

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-05). Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitedokumendi täitmisel ja

täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning kohtutäitur

ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

TMS § 149 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et täitemenetlusega saab ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur)

ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Järelikult vaidlus, mis tuleneb täitemenetlusega

ühinemisest, ei puuduta kohtutäituri õigusi ning avaldajal ei ole kaebeõigust TMS § 217 järgi.

TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes

tegi täitekulude otsuse. Täitekuludeks täitemenetluse seadustiku mõttes on TMS § 37 lg 1 järgi

kohtutäituri tasu ning täitemenetluseks vajalikud kulutused, mille kohtutäitur ja sissenõudja või

kolmas isik on teinud pärast täitemenetluse alustamist. Kohtutäituri tasu võib KTS § 29 lg 1 kohaselt

koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Seega ei saa

avaldaja kui Eesti Vabariigi nõuet täitev kohtutäitur ühineda kohtutäitur O. Kutšmei täitemenetlusega

oma tasunõude osas täitekulu ega muu nõudena tulenevalt TMS §-st 38. Nimetatud säte keelab anda

üle tasunõudeid täitmiseks teisele kohtutäiturile, mis tagab selle, et ühes täitemenetluses on üksnes

ühe täitemenetluse kulud, et ei tekiks topelt täitekulusid kõigi ühinevate täiturite tasudena. Seega ei

saa avaldajal olla õigust TMS § 38 alusel nõuda oma tasu teise kohtutäituri menetluses sellega

ühinemise abil ning tema õigusi ei ole täitemenetluses nr 084/2011/3114 rikutud.

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles leidis, et kaebust tulnuks menetleda.

5. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

6. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. septembri 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata.

Määruse kohaselt on maakohus õigesti jätnud avaldaja kaebuse menetlusse võtmata. Praegusel juhul

on vaidluse esemeks see, kas kohtutäituril on õigus vaidlustada teise kohtutäituri otsust TMS § 217 ja

§ 218 järgi. TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osaliseks sissenõudja, võlgnik ja muud isikud,

kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

Ringkonnakohtu arvates on õige maakohtu seisukoht selles, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel ja täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse

osaline ning kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Avaldajal ei ole

kaebeõigust TMS § 217 järgi.

Kuna ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega, ei korratud neid TsMS § 654 lg 6 kohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Avaldaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri otsuse ja kohustada

kohtutäiturit uuesti läbi vaatama avaldaja ühinemistaotluse või lugeda avaldaja täitekulu nõuete osas

ühinenuks kohtutäituri kinnisasjade võõrandamise menetlusega.

Määruskaebuse järgi on avaldajal tekkinud iseseisev täitekulude nõue, seega on ta isik, kelle õigusi

võlgniku kinnistut müüva kohtutäituri tegevus puudutab (TMS § 5 lg-d 1 ja 2). Täitekulu nõuet peaks

olema võimalik täita võlgniku kinnistu müügi tulemist, sõltumata sellest, milline kohtutäitur kinnistu

võõrandab.

Kohtud on ekslikult järeldanud, et ühinemine TMS § 149 mõttes on uue täitemenetluse alustamine

teise kohtutäituri juures. Avaldaja ei soovi ühinemisavaldusega saavutada uue täitemenetluse

alustamist teise kohtutäituri juures. Ühinemise kaudu peaksid kõik käimasolevad täitemenetlused

saama osaleda kinnistut müüva kohtutäituri menetluses, nõuded rahuldataks vastavalt järjekohtadele.

8. Kohtutäitur leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja

kolmanda lause alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kolleegium käsitleb esmalt küsimust avaldaja kaebeõiguse kohta ja avaldaja õigust

sissenõudmisega ühineda (I). Seejärel käsitleb kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise huvides

sissenõudega ühinemise probleemistikku kohtutäituri tasu ja täitekulude sissenõudmise ning

jaotamise aspektist (II).

I

11. Kohtud on asunud seisukohale, et avaldajal (kui kohtutäituril) ei ole õigust esitada kaebust

kohtutäituri otsuse peale, sest kohtutäitur ei ole täitemenetluses menetlusosaline.

Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. Iseenesest on küll õige, et kohtutäitur on avalik-õiguslikku

ametit pidav sõltumatu isik, kelle põhiülesanne on korraldada täitemenetlust. Sellest järeldub

loogiliselt, et menetluse korraldaja ise ei ole menetlusosaline ja tema suhtes ei saa teha

menetlustoiminguid.

Olukord on siiski teistsugune juhul, mil kohtutäitur on lisaks menetluse korraldajale ka sissenõudjaks.

Sellise positsiooni võimaldab kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p 16, mille kohaselt on täitedokument

kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Sellise

täitedokumendi alusel on kohtutäituril õigus teha täitetoiminguid tema enda kui sissenõudja kasuks.

TMS § 5 lg 1 kohaselt on täitemenetluse osaline mh isik, kes on täitmiseks esitanud nõude

(sissenõudja). Kuigi TMS § 23 lg 1 teise lause kohaselt ei ole täitemenetluse korraldamiseks vaja

sissenõudja avaldust juhul, kui täitedokumendiks on kohtutäituri tasu maksmise või täitekulu

väljamõistmise otsus, tähendab see üksnes seda, et kohtutäitur ei pea iseendale avaldust esitama.

Sissenõudja staatuses vähemalt kaebeõiguse tähenduses on ta sellest hoolimata. TMS § 217 lg 1 järgi

võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse peale kaebuse. Kohtutäitur on TMS § 2 lg 1 p-

s 16 nimetatud täitedokumendi olemasolu korral täitemenetluse osaline, sissenõudja, ning seega

õigustatud esitama ka TMS § 217 lg-s 1 nimetatud kaebuse, juhul kui tema väljastatud täitedokumenti

täidab erandjuhul teine kohtutäitur.

12. Kuna kohtutäitur on TMS § 2 lg 1 p 16 järgse täitedokumendi korral sissenõudja, siis võib ta

esitada ka avalduse TMS § 149 lg 1 alusel kinnisasjale sissenõude pööramiseks, kui kinnisasja on

varem arestinud teine kohtutäitur.

TMS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse

pärast kinnisasja arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal

osaleda menetluses. TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga mitmes

täitemenetluses. Kuna TMS § 149 lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette

diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või

mitte, peab kinnisasja arestinud kohtutäitur ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse

rahuldama (vt erandite kohta määruse p-s 13 viidatud kohtupraktikat). Kohtud on viidanud kaebust

menetlusse võtmata jättes mh ka TMS § 38 lg-le 2, mille kohaselt nõuab võlgnikult täitekulud

täitekulude otsuse alusel sisse kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Kohtute viide TMS § 38 lg-le 2

on ekslik, kuna TMS § 149 järgne kohtutäituri tasunõude sissenõudega ühinemise eesmärk on

eelkõige osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises, mitte aga ühe kohtutäituri tasu ja

täitekulude otsuse tavapärasele sundtäitmisele andmine teise kohtutäituri menetlusse (mis oleks

TMS § 38 lg 2 järgi keelatud).

13. Ühinemisavalduse menetlusse võtmise kohta on vaja selgitada veel järgnevat.

Kolleegium on seisukohal, et ühinemisavaldust esitav kohtutäitur võib avalduse esitada ka

sissenõudja eest, kes esitas talle TMS § 23 järgse täitmisavalduse. Kui sissenõudja nõude

rahuldamine ei ole osaliselt või täielikult õnnestunud, kuid andmebaasidest nähtub, et võlgnikul on

kinnisvara ja teine kohtutäitur on selle arestinud, võib kohtutäitur esitada avalduse TMS § 149 lg 1

alusel. Ühinemisavaldust esitav kohtutäitur ei ole küll selles menetluses sissenõudja esindaja

(mh puudub tal sissenõudja nimel kaebeõigus nt juhul, mil ühinemisavaldust ei rahuldata), vaid ta on

menetlusökonoomia ja tõhusa täitemenetluse huve silmas pidades käsitatav üksnes avalduse tehnilise

edastajana. Kohtutäituril on eelduslikult hõlpsam kui sissenõudjal saada infot selle kohta, kas

võlgniku kinnistu on juba arestitud. Ühinemisavalduse esitamiseks peab kohtutäituril olema

sissenõudja nõusolek või hilisem heakskiit.

Kolleegium märgib, et kohtutäituri vahendusel esitatavale TMS § 149 järgsele avaldusele tuleb lisada

samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele (vt nt Riigikohtu 29. mail 2012

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12 tehtud otsuse p 36, Riigikohtu 20. novembril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-

138-13 tehtud määruse p-d 14 ja 15).

14. Seega on kohtud kaebust menetlusse võtmata jättes valesti leidnud, et avaldaja ei ole sissenõudja

ning tal ei ole õigust esitada kaebust kohtutäituri otsuse peale, millega jäeti rahuldamata TMS § 149

lg 1 alusel esitatud avaldus (avaldaja kui kohtutäituri täitekulude otsuste osas). Avaldaja kaebus

kohtutäituri 8. aprilli 2013. a otsuse peale tuleb muude menetluslike eelduste täidetuse korral

menetlusse võtta ja läbi vaadata, lähtudes mh juhistest, mis on antud määruse p-des 11−12. Asja

läbivaatamisel on vaja mh tuvastada, kas avaldaja esitatud ühinemisavalduse rahuldamine on

objektiivselt võimalik. Kohtutäitur on 3. jaanuaril 2014 Riigikohtule esitatud avalduses selgitanud, et

2. detsembril 2013 toimunud enampakkumise tulemusel on müüdud kõik arestitud kinnisasjad peale

ühe ning kinnistusraamatusse on kantud uus omanik. Kohtutäituri avaldusest ei nähtu siiski, kas

jaotatud on ka enampakkumisel saadud raha, samuti on märgitud, et ühe kinnisasja suhtes

täitemenetlus jätkub.

Kolleegium rahuldab määruskaebuse osaliselt, sest praeguses menetlusstaadiumis ei ole võimalik

tühistada kohtutäituri otsust ega lubada avaldajat täitekulu nõuete alusel osaleda kinnisasjade

võõrandamise menetluses. Küll aga on võimalik rahuldada määruskaebusest nähtuv taotlus tühistada

alama astme kohtute lahendid.

15. Kolleegium käsitleb ka küsimust, kas kohtutäituri abil on õigus lahendada kohtutäituri otsuse

peale esitatud kaebus. Praeguses asjas tegi 14. märtsil 2013 otsuse sundtäitmisega ühinemise

avalduse kohta kohtutäitur O. Kutšmei. Selle otsuse peale esitatud kaebuse aga jättis 8. aprilli 2013. a

otsusega läbi vaatamata kohtutäitur O. Kutšmei abi V. Kutšmei. KTS § 23 lg 3 teise lause järgi on

kohtutäituri abi pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida

kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 kohaselt tegema isiklikult. KTS § 7 lg 1 loetelu ei näe ette, et

kohtutäituri otsuse kaebuse kohta võiks teha vaid kohtutäitur ise. Seega võis kohtutäituri abi

V. Kutšmei avaldaja kaebuse lahendada. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on

abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur O. Kutšmei.

II

16. Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida eelkõige

sissenõudmisega ühinemist puudutavate õiguslike küsimuste kohta veel järgmist.

TMS § 4 lg 1 järgi võib võlgniku varale sissenõude pöörata kohtutäitur, kelle justiitsministri

määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub

võlgniku vara, kui TMS-s ei ole sätestatud teisiti. Justiitsministri 15. detsembri 2009. a määrusega

nr 42 kehtestatud „Kohtutäiturimäärustiku" § 1 kohaselt jaguneb Eesti territoorium neljaks

kohtutäiturite tööpiirkonnaks (Harju, Viru, Tartu, Pärnu). Sissenõudjal on TMS ja KTS reeglite järgi

üldjuhul õigus valida endale vastavas tööpiirkonnas kohtutäitur, kellele esitada täitmisavaldus. Kui

võlgnik on võlgu mitmele sissenõudjale, on seega võimalik, et võlgniku kohta (ka samal perioodil)

tehtud täitedokumente hakkavad täitma erinevad kohtutäiturid. Samuti on võimalik see, et

sissenõudjal on ühe võlgniku vastu mitu täitedokumenti või ühest täitedokumendist tulenevalt mitu

nõuet ning kõiki neid täitedokumente või nõudeid täidab sissenõudja avalduse alusel üks kohtutäitur.

Sellistel juhtudel tekib küsimus kohtutäituri tasust ja täitekuludest – kui kohtutäitur avab (mitu

erinevat kohtutäiturit avavad) iga nõude kohta täitetoimiku ja seega ka eraldi täitemenetluse, kas

võlgnik peab igas täitemenetluses tasuma menetluse alustamise tasu (KTS § 34 järgi 15 eurot

97 senti) ja kohtutäituri põhitasu (sõltub KTS § 35 järgi kas rahalise nõude suurusest või on

KTS § 36 jj järgi määratud kindla summana) ning täitekulu (TMS § 37 jj tähenduses vajalikud

kulutused) või tuleb need kulud kanda vaid üks kord.

17. Eelnevale küsimusele vastab osaliselt TMS § 33 lg 4, mille kohaselt, kui täitedokument sisaldab

mitut rahalist nõuet, avatakse nende kohta üks täitetoimik ja nõuded summeeritakse, kui sissenõudja

ei taotle mitme täitetoimiku avamist. Kolleegium peab nimetatud normi eesmärgiks kohtutäituri tasu

mitmekordse maksmise vältimist. Siiski ei reguleeri see norm nt eespool kirjeldatud juhtumit, mil

sissenõudja on esitanud ühele kohtutäiturile täitmiseks mitu täitedokumenti sama võlgniku vastu, aga

ka tasu ja täitekulude jaotamist TMS §-s 149 sätestatud juhtumil, mil lisaks menetlust korraldavale,

st kinnisasja arestinud ja müüvale kohtutäiturile, on sissenõudega ühinenud veel mõni kohtutäitur

sissenõudja nõude ja oma täituri tasu ning täitekulude nõudega. Samuti ei ole välistatud, et võlgnikult

põhitasu väljamõistmine mitme sissenõudja nõude rahuldamise määrast lähtudes ei pruugi vastata

võlgniku õigustatud huvidele. Mitme sissenõudja nõude rahuldamise määr võib toimunud

täitemenetluse tulemusel olla nii erinev (nt ühe sissenõudja nõudest õnnestub rahuldada 100%, teise

nõudest 72%, kolmanda nõudest 11%) kui ka sarnane (nt rahuldatakse kõigi sissenõudjate nõuded

täielikult). Riigikohus on 13. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09 tehtud otsuse p-s 11

selgitanud, et kuigi kohtutäituri tasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, et võlgnik saaks teavet

selle maksimaalse võimaliku määra kohta, siis tegelik tasu suurus sõltub nõude rahuldamise ulatusest

hilisemas täitemenetluses. Mitme sissenõudja ja mitme täitemenetluse korral ei või võlgnikule

täitemenetluste tagajärjel tekkivad kulutused (eelkõige kohtutäituri põhitasu) olla vähemalt

olemuslikult suuremad kui juhul, mil need menetlused oleksid koondatud ühe kohtutäituri juures

toimuvasse ühte täitemenetlusse.

18. Kolleegiumi arvates ei oleks mõistlik ka olukord, mil TMS § 149 lg 1 alusel sissenõudja eest

ühinemisavalduse esitanud kohtutäitur saaks nõuda kinnisasja müümisel saadud summa arvel

kohtutäituri põhitasu. Sama kehtib ka juhul, mil ühinemisavalduse on esitanud sissenõudja ise.

Ühinemisavalduse esitamise hetkeks ei ole kohtutäitur suutnud rahuldada selle sissenõudja nõuet, kes

talle TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitas. Rahalise nõude sundtäitmise korral on KTS § 32 lg-s 5

sätestatud, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada

põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kolleegiumi arvates on KTS § 32

lg-t 5 koostoimes TMS § 33 lg-ga 4 (analoogia alusel) TMS §-s 149 sätestatud juhtumil võimalik

tõlgendada nii, et ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril on õigus saada kinnisasja müügist

saadud tulemist raha menetluse alustamise tasu ning täitekulude katteks. Kohtutäituri põhitasu

saamise õigust ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril ei ole, sh ka juhul, mil kinnisasja müünud

kohtutäitur kannab müügist saadud tulemi arvel ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituri kontole

raha, mis on mõeldud TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud sissenõudja nõude rahuldamiseks. See

raha tuleb ühinemisavalduse vahendanud kohtutäituril tervikuna edasi kanda sissenõudjale.

Lisaks märgib kolleegium kinnisasja müünud kohtutäituri poolt tulemist saadud raha jaotamise

järjekorra kohta seda, et alguses TMS § 23 järgi täitmisavalduse esitanud ja hiljem sissenõudega

ühinenud sissenõudja nõue rahuldatakse TMS §-s 174 sätestatud korras vastavalt tema nõude

liigile/tagatusele (vt selle kohta täiendavalt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. septembri 2011. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-11, p-d 19 ja 20). Ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri tasu ja

täitekulude nõue (menetluse alustamise tasu ja täitekulude ulatuses) rahuldatakse TMS § 174 lg 3 p 3

alusel. Seda nõuet ei ole alust rahuldada eelisjärjekorras TMS § 174 lg 2 järgi.

Samuti on oluline märkida, et kinnisasja müüv kohtutäitur ei tohi võlgnikult nõuda vähemalt

kohtutäituri põhitasu nende täitmisavalduste menetlusse võtmise eest, mis esitati TMS § 149 alusel.

Tema saab menetluse alustamise tasu, põhitasu ja enampakkumise lisatasu (KTS §-des 43 ja 45

sätestatud tingimustel) selle menetluse eest, milles ta korraldas kinnisasjas arestimise ja müügi. Küll

on kinnisasja müüval kohtutäituril õigus nõuda täitekulu nende toimingute eest (eelkõige võlgniku

teavitamine), mis tal tuleb teha TMS § 149 järgse ühinemisavalduse esitamise tõttu.

19. Määruse p-des 16−18 käsitletuga ei ole kolleegium ammendavalt analüüsinud kohtutäituri tasu ja

täitekulude sissenõudmist ja jaotamist mh TMS § 149 järgi sissenõudmisega ühinemise korral. Selge

on õigusliku küsimuse olulisus ning asjakohase regulatsiooni puudulikkus. Seadusandjal oleks vajalik

täitemenetlusalaseid õigusakte selles küsimuses täiendada. Mh tuleks analüüsida, kas on mõistlik ja

õigustatud lahendus, mil samal perioodil ühe võlgniku vastu esitatud nõuded võivad olla jaotatud

erinevate kohtutäiturite vahel. Kui sellise jaotuse tõttu peab võlgnik maksma kohtutäituri tasusid mitu

korda ning võlgniku vara müügist saadud tulemist eelisjärjekorras täitemenetluse kulude

mahaarvutamise tõttu väheneb ka sissenõudjale väljamakstav summa, ei ole selline lahendus

võlgniku ja sissenõudja, vaid üksnes kohtutäituri huvides. Kaaluda võiks mh lahendust, mil vähemalt

kinnisasjale sissenõude pööramisel koondatakse kõik nõuded sama võlgniku vastu kohtutäituri kätte,

kes on esimesena kinnisasja arestinud (vt nt 1. jaanuarist 2006 kuni 4. veebruarini 2006 kehtinud

TMS § 79). Viimasel juhul on oluline tagada kohtutäiturite teenuse võrdne kvaliteet üle Eesti, kuna

lahendus kalduks kõrvale põhimõttest, mille kohaselt võib sissenõudja ise valida kohtutäituri, kellele

esitada täitmisavaldus.

20. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

21. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuse esitajale TsMS § 149 lg 4 esimese lause

alusel tagastada kassatsioonikautsjon.

Villu Kõve, Henn Jõks, Ants Kull