3-3-1-84-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-84-13

Määruse kuupäev

27. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Jüri Põld

Kohtuasi

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse taotlus

saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-13-592

Menetluse alus Riigikohtus

AS Uvic määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Uvic määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2013. a ja Tallinna Halduskohtu 15. märtsi

2013. a määrused haldusasjas nr 3-13-592.

3. Teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba AS

Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks.

4. Mõista Maksu- ja Tolliametilt AS Uvic kasuks välja menetluskulud 15 eurot.

5. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 14. detsembri 2012. a korraldusega nr 12.2-3/12527-1 AS Uvic

2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Kontrollimise

tingis asjaolu, et 20. novembril 2012 deklareeris äriühing 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil

sisendkäibemaksu 156 738 eurot 67 senti ja käibemaksu enammakset 47 461 eurot 58 senti.

Enammakse tagastamist pikendas maksuhaldur 14. detsembri 2012. a otsusega nr 12.2-3/12527-2, 14.

jaanuari 2013. a otsusega nr 12.2-3/12527-4 ja 13. veebruari 2013. a otsusega nr 12.2-3/12527-8

kokku 90 päeva kuni 19. märtsini 2013.

MTA esitas 14. märtsil 2013 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 6 alusel

Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus luba arestida AS Uvic ettemaksukonto. Taotluses haldus-

kohtule märkis maksuhaldur, et kontrolli käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril

tekkinud põhjendatud kahtlus, et AS Uvic ei soetanud 2012. a oktoobris kaupa Alfaholding OÜ-lt,

millest tulenevalt on alust arvata, et esitatud on alusetu käibemaksu tagastusnõue 47 461 eurot 58

senti. Juhul kui maksuotsusega tuleb maksusummat suurendada (tagastusnõue 47 461 eurot 58 senti

tuleb jätta rahuldamata), siis tekib AS-l Uvic maksuvõlg, mille täitmine ei ole tagatud.

Halduskohtule esitatud taotluses märkis MTA, et ta on kasutanud ära käibemaksuseaduse (KMS) § 34

lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 90 päeva, kuid ei ole saanud

kõiki maksumenetluses otsuse tegemiseks vajalikke tõendeid. Seetõttu on maksuhaldur sunnitud

tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlust jätkama MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtteid

järgides ning AS-le Uvic käibemaksu enammakse kohta maksuotsuse tegemine võib toimuda hiljem,

kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. MTA on

seetõttu sunnitud AS Uvic 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis kajastatud käibemaksu

enammakse kandma äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist.

Taotluses halduskohtule märkis maksuhaldur, et lõpetab täitetoimingud nõuetele vastava tagatise

esitamisel või täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu äralangemisel. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2

p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui AS Uvic on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121

kohaselt 61 700 euro 5 sendi suuruse tagatise.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 15. märtsi 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-592 MTA

taotluse ja andis loa seada AS Uvic ettemaksukontole arest 47 461 euro 58 sendi ulatuses. Haldus-

kohtu põhjendused olid järgmised:

1) taotlus vastab seaduses ettenähtud nõuetele ja on piisavalt põhjendatud. Kohtule on esitatud

taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused;

2) maksuhaldur on toonud taotluses välja, millel põhineb tema kahtlus, et AS Uvic ei ole tegelikkuses

2012. a oktoobris soetanud kaupa Alfaholding OÜ-lt ning on seega kajastanud käibemaksuarvestuses

valeandmeid;

3) olukorras, kus äriühingul lasub näilike tehingute kahtlus ning äriühing on jätnud oma varalised

kohustused tähtaegselt täitmata, väheneb ka usaldus selle äriühingu tulevaste võimalike kohustuste

täitmise vastu. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et AS Uvic võib ka edaspidi

pahatahtlikult käituda ja sellega Eesti Vabariigi huve kahjustada. Kuivõrd käesoleval juhul puuduvad

muud tõhusad meetmed võimaliku juurdemääratava maksukohustuse täitmise tagamiseks, tuleb

eespool välja toodud asjaoludele tuginedes pidada põhjendatuks maksuhalduri soovi arestida

äriühingu ettemaksukonto 47 461 euro 58 sendi ulatuses.

3. AS Uvic esitas määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Praegusel juhul ei ole

täidetud kõik eeldused MKS § 1361 lg 1 rakendamiseks. Maksuhaldur jättis analüüsimata AS Uvic

maksevõime. Maksuhaldur ei ole oma taotluses tõendanud, et AS Uvic ei ole võimeline kavandatava

maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat 47 461 eurot 58 senti tasuma ning sundtäitmise

võimatus tuleneb maksukohustuslase tahtlikust tegevusest. MTA ei ole selgitanud, kuidas maksu-

kohustuslane võib raskendada võimalikku sundtäitmist. Jääb selgusetuks, millistest asjaoludest ja

tõenditest lähtudes on maksuhaldur asunud seisukohale, et AS Uvic kinnisvara võõrandamine ei oleks

maksuvõla katteks piisav. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit AS Uvic tahtliku tegevuse

kohta oma maksejõuetuse tekitamiseks. Rikutud on ületagamise keeldu.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. juuli 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2013. a määruse muutmata. Ringkonnakohus põhjendas oma

määrust järgmiselt:

1) maksuhaldur on algatanud tagastusnõude kontrolli menetluse 14. detsembri 2012 korraldusega,

tagastusnõude täitmist pikendati kuni 19. märtsini 2013. Maksuhaldur märgib, et ta korraldas samal

ajal ka üksikjuhtumi kontrolli menetluse kavatsusega määrata määruskaebuse esitajale täiendav

käibemaks. Tõepoolest, maksuhalduri 14. detsembri 2012. a korralduses nr 12.2-3/12527 sisaldub

viide MKS § 59 lg 2 p-le 1, mis näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase

maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli abil. Seega on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et

maksuhaldur esitas taotluse maksuotsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks maksude tasumise

õigsuse kontrollimise maksumenetluses. Kuna maksuhaldur oli taotluses eraldi esile tõstnud asjaolu,

et tagastusnõude täitmise tähtaeg lõpeb kohe, mistõttu ta peab käibemaksu enammakse kandma

maksukohustuslase ettemaksukontole, ning palunud ettemaksukonto arestida ulatuses, milles

maksude tasumist kontrollitakse, ja tagastusnõude tuvastusmenetluses polegi võimalik maksuotsuse

täitmist tagavaid vahendeid rakendada, pole põhjust kahelda selles, et maksuhaldur käitus seaduses

ettenähtud korras ning esitas taotluse eelaresti seadmiseks maksude tasumise õigsuse kontrollimise

menetluses. Kuna maksuhalduril on seadusest tulenev õigus kontrollida igal ajal maksukohustuslase

maksude tasumise õigsust (MKS § 59 lg 2 p 1) ning MKS ei näe üksikjuhtumi kontrolli algatamisest

teavitamiseks erinevalt revisjonist (MKS § 75) ette eraldi korralduse andmist, algas maksuhalduri

menetlus esimese menetlustoiminguga (HMS § 35 lg 1 p 3). Praegusel juhul oli selleks 14. detsembri

2012 teabe ja dokumentide nõudmise korraldus. Ilmne on, et selle korraldusega nõutud teave ja

dokumendid on kasutatavad maksude tasumise õigsuse kontrollimise menetluses, kuigi samamoodi

olid need vajalikud ka maksuhalduri korraldatud tagastusnõude tuvastusmenetluses. Pärast

tagastusnõude täitmise tuvastusmenetluse lõppemist kantakse enammakse ettemaksukontole ning

maksuhaldur jätkab maksude tasumise õigsuse kontrolli, et teha maksuotsus (MKS § 107 lg 4). MTA

teavitas 25. märtsi 2013. a e-kirjaga (I kd, tl 58) Tallinna Halduskohut asjaolust, et maksuhaldur

seadis AS Uvic ettemaksukontole aresti. Sellest võib järeldada, et maksuhaldur on AS Uvic

tagastusnõude aktsepteerinud, mis omakorda tähendab, et tuvastusmenetlus on lõppenud, kuid

maksude tasumise õigsuse kontrolli menetlus jätkub. Riigikohus on 30. aprilli 2013. a määrustes nr 3-

3-1-4-13 (p 18) ja nr 3-3-1-8-13 (p 20) rõhutanud, et tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi täitmine

ei välista selle täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul;

2) ringkonnakohus leiab, et maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise

raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohus-

tuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda

pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. Selline

kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et

raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist. Vastupidi, MKS § 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste

ärahoidmiseks. Käesoleval juhul on MTA taotluses usutavalt põhjendanud, et AS-lt Uvic maksu-

võlgade sissenõudmisel on esinenud probleeme ning maksukohustuslase käitumises esinevad maksu-

pettusele viitavad asjaolud. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid andmeid, mis annaksid

alust kahelda maksuhalduri järelduse ratsionaalsuses. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud

dokumentide alusel tekkinud mõistuspärane kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud

maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et

maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema

sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. AS Uvic ei ole toonud esile mingeid

konkreetseid andmeid, mille põhjal võiks järeldada, et halduskohtu antud loa alusel ettemaksukonto

arestimine võiks tuua talle kaasa sedavõrd koormavaid tagajärgi, et maksuhalduri taotluse

rahuldamine oleks ebaproportsionaalne;

3) põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väited ületagamisest. Kohtule esitatud hindamisakti

kohaselt on kinnistute turuväärtus 8 000 000 eurot, kui arvesse võtta ka hoonetesse sisse ehitatud

erivarustust. Hindamisaktist nähtub, et kinnistute keskmine turuväärtus on 6 200 000 eurot (lk 130

pöördel). Kinnistutele krediidiasutuse kasuks seatud hüpoteegid ületavad kinnistu turuväärtust, seega

määruskaebuse esitaja kinnisvara võõrandamine maksumenetluse tulemusena tõenäoliselt antava

maksuotsuse täitmist ei tagaks. Selge pole ka see, kuidas tagaksid maksuotsuse täitmist määrus-

kaebuse esitajale kuuluvad muud varad. Kui määruskaebuse esitajal on muude varade arvel esitada

maksuhaldurile tagatis, vabastab maksuhaldur ettemaksukonto.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. AS Uvic esitas määruskaebuse Riigikohtule, milles palub tühistada ringkonnakohtu määrus ja

teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata MTA taotlus anda luba maksukohustuslase ette-

maksukontole aresti seadmiseks. AS Uvic esitas ka menetluskulude väljamõistmise taotluse.

Määruskaebuse esitaja leiab:

1) puudub menetlus, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot

arestida. Tagastusnõude tuvastamise menetlus, milles MTA taotles eelaresti seadmist, on lõppenud

tagastusnõude aktsepteerimisega 19. märtsil 2013. MTA väide, et samal ajal tuvastamismenetlusega

oli algatatud ja toimus käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli

menetlus, on paljasõnaline ja kohtute jaoks eksitav. Tallinna Ringkonnakohus ei ole kontrollinud ega

piisavalt analüüsinud MTA väidet, et koos tuvastamismenetlusega oli samal ajal algatatud ka muu

üksikjuhtumi kontroll, milles väidetavalt eelaresti taotleti. Nimetatu tulemusena jõudis Tallinna

Ringkonnakohus väärale järeldusele, et taotluse esitamise ajal on eksisteerinud teine üksikjuhtumi

kontroll ning seega taotluse rahuldamise eeldus (maksumenetluse olemasolu) oli täidetud;

2) AS Uvic 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse tuvastamis-

menetlus oli algatatud 14. detsembri 2013. a korraldusega nr 12.2-3/12527-1 ja lõppenud 19. märtsi

2013. a tagastusnõude aktsepteerimisega;

3) MTA ei ole 14. detsembri 2013. a korraldusega nr 12.2-3/12527-1 käibemaksu arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli menetlust alustanud. Praegusel juhul ei ole ka tõendatud,

et samal ajal tuvastamismenetlusega tehti teise maksumenetluse toiminguid;

4) ringkonnakohus lähtus sisuliselt tõendamata MTA väidetest ning tõlgendas meelevaldselt ja

põhjendamatult MTA 14. märtsi 2013. a taotlust vastustaja kasuks, millega rikkus oluliselt

kohtumenetlusnorme;

5) taotluses ei ole tõendatud, et kontrolli tulemusena võimaliku antava haldusakti sundtäitmine osutub

raskemaks või võimatuks ning võimaliku sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase

tegevusest. 2012. aastal oli äriühingu kasum 856 262 eurot ning äriühingu kohustused on vähenenud

255 386 euro võrra. Eeltoodud majandusnäitajatest ja varasemast tegevusest ei saa järeldada, et

määruskaebuse esitaja võiks võimaliku 47 461 euro 58 sendi suuruse maksuvõla tasumise vältimiseks

oma eduka äritegevuse lõpetada. AS Uvic on jätkuvalt tegutsev ettevõtja ning puudub igasugune alus

arvata, et AS Uvic hakkab oma vara võõrandama maksejõuetuse tekitamise ja maksude tasumata

jätmise eesmärgil.

6. MTA esitas 27. septembril 2013 Riigikohtule kirjaliku vastuse määruskaebusele, milles palus

määruskaebus rahuldamata jätta.

7. Riigikohus peatas 7. oktoobril 2013 AS Uvic määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise kuni

Riigikohtu lahendi tegemiseni haldusasjas nr 3-3-1-48-13.

8. Riigikohus uuendas 20. novembril 2013 HKMS § 99 lg 1 alusel AS Uvic määruskaebuse

menetlusse võtmise otsustamise ning tegi 21. novembril 2013 MTA-le järelepärimise, milles soovis

teada, kas MTA on AS-le Uvic teinud vaidlusaluse perioodi kohta kontrollakti või maksuotsuse. MTA

vastas, et ei ole AS-le Uvic kontrollakti ega maksuotsust teinud. 28. novembril 2013 võttis Riigi-

kohus määruskaebuse menetlusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Maksuhaldur taotles MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 6 alusel halduskohtult luba arestida

AS Uvic ettemaksukonto (I kd, tl 9). Loa taotlemise üheks eelduseks oli kavatsus jätta rahuldamata

AS Uvic tagastusnõue ja teha sellekohane maksuotsus. Vaidluse ajendanud taotluse esitamise ajal ei

olnud AS Uvic suhtes veel maksuotsust tehtud. Maksuhaldur selgitas kohtule, et korraldas AS Uvic

20. novembril 2012 esitatud 2012. a oktoobrikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud enammakstud

käibemaksu tagastusnõude (47 461 eurot 58 senti) õigsuse kontrollimiseks algatatud üksikjuhtumi

kontrolli tagastusnõuete menetlemiseks ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes ning MTA on

kasutanud ära KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude täitmise tähtaega 90

päeva võrra. Maksuhaldur on sunnitud tagastusnõude õigsuse kontrolli menetlust jätkama MKS §-s

11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides (I kd, tl 7). Seetõttu peab maksuhaldur käibedeklaratsioonis

kajastatud enammakse kandma äriühingu ettemaksukontole enne maksuotsuse tegemist (I kd, tl-d 7–

8).

10. Kolleegium leiab, et selles vaidluses on määravad haldusasjades nr 3-3-1-4-13 ja nr 3-3-1-8-13

tehtud lahendites esitatud seisukohad MKS § 1361 tõlgendamise kohta. Kuna nendes määrustes

avaldatud seisukohad on kohased ka käesolevas asjas, ei pea halduskolleegium vajalikuks neid

korrata.

11. Kolleegium selgitas asjas nr 3-3-1-4-13 tehtud määruses, et ettemaksukonto arestimiseks puudub

selles asjas eesmärk ja vajadus. Ettemaksukonto arestimine tagastusnõude tuvastamiseks ettenähtud

tähtaegu ei peata ega pikenda. Enammakse ei jõua ettemaksukontole enne tagastusnõude aktsep-

teerimist. Tagastusnõude aktsepteerimisega on tagastusnõude tuvastamise menetlus MKS §-de 106 ja

107 ning KMS § 34 tähenduses lõppenud, mistõttu asjas puudub menetlus, mille tagamiseks saaks

täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida.

12. Riigikohtu halduskolleegium jääb selle seisukoha juurde. Ka käesolevas haldusasjas ei ole

maksuhaldur näidanud, et ta oleks alustanud uuel alusel uue kontrollimenetlusega. Viide tagastus-

nõude õigsuse kontrolli menetluse jätkamisele viitab otseselt sellele, et jätkatakse vana menetlust.

Taotluses ei ole maksuhaldur selgitanud ega vähemalgi määral maininud teist samal ajal toimuvat

maksu määramise menetlust. Järelikult puudub käesolevas asjas menetlus, mille tagamiseks saanuks

halduskohus täitmist tagava toiminguna maksukohustuslase ettemaksukontot arestida. Seetõttu ei ole

alust maksuhalduri taotluse rahuldamiseks.

13. Kolleegium märgib täiendavalt, et juhul, kui 14. detsembri 2012. a korraldusega nr 12.2-3/12527-

1 oli algatatud nii tagastusnõude tuvastamismenetlus kui ka käibemaksu arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsuse kontrolli menetlus, oli MTA kohustatud maksukohustuslast sellest üheselt

arusaadavalt teavitama ning selgitama, millises menetluses maksuhaldur teavet vajab.

14. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et maksuhalduri 14. detsembri 2012. a korralduses

nr 12.2-3/12527-1 sisalduv viide MKS § 59 lg 2 p-le 1 tõendab seda, et maksuhaldur esitas taotluse

maksuotsuse täitmist tagavate toimingute tegemiseks maksude tasumise õigsuse kontrolli menetluses.

Nimetatud korralduses juhindus maksuhaldur küll MKS § 59 lg 2 p-st 1 (I kd, tl 11), millest lähtuvalt

korraldas üksikjuhtumi kontrolli, kuid sellele sättele viitamisest ei saa järeldada mitme kontrolli

olemasolu. Seda eriti juhul, kui korraldusest selgub, et MTA vajab teavet käibemaksu tagastusnõude

tuvastamismenetluses. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 19. novembri 2013. a määruses asjas nr

3-3-1-48-13, et MKS § 59 lg 2 p 1 näeb ette maksuhalduri õiguse kontrollida maksukohustuslase

maksude tasumise õigsust üksikjuhtumi kontrolli abil. Käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli

menetlus korraldatakse üksikjuhtumi kontrolli menetlusena. Seega on tagastusnõude

tuvastamismenetlus üksikjuhtumi kontrolli menetlus, milles on maksuhalduril õigus MKS § 59 lg-le 1

tuginedes koguda tõendeid ja MKS § 59 lg-st 2 juhindudes kontrollida kõiki maksukohustuslase

majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud

dokumente. Eeltoodust oli tingitud korralduses olev viide MKS §-le 59.

Samuti ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et MTA 25. märtsi 2013. a e-kirjast (I kd, tl

58) Tallinna Halduskohtule saab järeldada, et tuvastusmenetlus on lõppenud, kuid maksude tasumise

õiguse kontrolli menetlus jätkub. Nimetatud kirjas teavitas MTA kohut vaid sellest, et on

kohtumäärusest juhindudes seadnud AS Uvic ettemaksukontole aresti. MTA teavituse põhjuseks oli

Tallinna Halduskohtu 15. märtsi 2013. a määruse nr 3-13-592 resolutsiooni p 2, mis kohustas MTA-d

viivitamata teavitama täitetoimingute sooritamisest, sest sellest sõltus määruse kättetoimetamine AS-

le Uvic (I kd, tl 49).

15. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt rahuldab kolleegium määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu

ja halduskohtu määrused ning teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata MTA taotluse anda

luba AS Uvic ettemaksukontole aresti seadmiseks.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada kuludokumendid ja menetluskulude nimekiri (HKMS § 109 lg

1). AS Uvic lepinguline esindaja Tatjana Kostrõkina on esitanud Riigikohtule menetluskulude

väljamõistmise taotluse. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt on AS Uvic Tallinna

Ringkonnakohtus kandnud menetluskulusid 1275 eurot (riigilõiv määruskaebuselt 15 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 1260 eurot). Riigikohtus kandis AS Uvic kulusid 840 eurot (nõustaja

kulud).

Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21. märtsi 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-5-12, et TsMS § 228

lg-d 2 ja 3 sätestavad nõustaja pädevuse kohtumenetluses. Nõustaja võib esineda kohtuistungil koos

menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja kohtuistungil esitatu loetakse menetlusosalise

esitatuks, kui menetlusosaline seda kohe tagasi ei võta või ei paranda. Nõustaja ei saa aga teha

menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Nõustaja pädevus piirdub üksnes koos menetlusosalisega

kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega. Kirjalikus menetluses nõustaja kasutamise

võimalust seadustikud ette ei näe (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 3. märtsi 2009. a otsus asjas nr

3-3-1-93-08, p 16; 22. aprilli 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-92-09, p 50). Kolleegium on varem

selgitanud, et halduskohtumenetluses võib nõustajaks olla spetsialist kohtuasja lahendamiseks

vajalikus spetsiifilises küsimuses, kes vahendab kohtule menetlusosalise seisukohti valdkonnas, mida

ei viimane ise ega teda esindav advokaat piisavalt ei valda (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10.

jaanuari 2007. a otsus asjas nr 3-3-1-85-06, p 8). Kolleegium ei näe vajadust oma praktikat muuta.

Menetlusdokumentide koostamiseks abi osutamine nimetatud põhimõtetele ei vasta ning OÜ

Legaltax Õigusbüroo juhatuse liige Tatjana Kostrõkina ei ole seetõttu ka käsitatav kaebaja

nõustajana. Eeltoodust tulenevalt ei ole OÜ Legaltax Õigusbüroo arvete alusel kantud kulu menetlus-

kulu HKMS § 103 lg 1 p 1 mõttes. Seetõttu ei saa nimetatud kulusid kohtumenetluses vastustajalt

(algselt taotleja) ka välja mõista.

Toimiku materjalidest nähtuvalt on AS Uvic tasunud riigilõivu määruskaebuse esitamisel ringkonna-

kohtule 15 eurot (I kd, tl 68), see menetluskulu tuleb MTA-lt AS Uvic kasuks välja mõista.

17. HKMS § 107 lg 4 alusel tuleb määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tagastada AS-le Uvic.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Jüri Põld