3-2-1-173-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-173-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 23. jaanuar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

INTRAC Eesti AS-i hagi BADDELA EESTI OÜ, Antti

Jartsevi ja Monika Reimundi vastu 6391 euro 17 sendi ja

viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-11477

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

BADDELA EESTI OÜ, Antti Jartsevi ja Monika Reimundi

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

6391 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja INTRAC Eesti AS (registrikood 10103801), esindaja

vandeadvokaat Klen Laus

Kostjad BADDELA EESTI OÜ (endine ärinimi Arbor

Baltic OÜ, registrikood 11409886), Antti Jartsev ja Monika

Reimund, nende esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

Asja läbivaatamise kuupäev

6. jaanuar 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-11477 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Remi Reimundile 2. augustil 2013 BADDELA EESTI OÜ, Antti Jartsevi ja

Monika Reimundi kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 127 (ükssada kakskümmend

seitse) eurot 80 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. INTRAC Eesti AS (hageja) esitas 10. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi BADDELA EESTI OÜ

(endine ärinimi Arbor Baltic OÜ) (liisinguvõtja), Antti Jartsevi ja Monika Reimundi vastu, milles

palus kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingutest tuleneva võlgnevuse, sissenõutavaks

muutunud viivise ning viivise lepingutes sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Samuti palus

hageja liisinguvõtjalt välja mõista vara kasutamise lepingust tuleneva kahjuhüvitise. 28. detsembri

2010 avaldusega võttis hageja hagi osaliselt tagasi ja samas suurendas nõuet. Hageja palus lõpliku

nõudena kostjatelt solidaarselt välja mõista liisingulepingust tuleneva põhivõla 100 000 krooni

(6391 eurot 17 senti) ning sama suure viivise.

Hagiavalduse ja selle muudatuse kohaselt sõlmisid AS Nordea Finance Estonia (liisinguandja) ja

liisinguvõtja 25. novembril 2008 liisingulepingu, mille alusel sai liisinguvõtja oma valdusesse ja

kasutusse metsaveotraktori John Deere 1110D (edaspidi traktor) ning kohustus tasuma selle eest

liisinguandjale lepingus sätestatud makseid. 26. novembril 2008 sõlmisid liisinguandja ja füüsilistest

isikutest kostjad käenduslepingu, mille alusel võtsid nad kohustuse vastutada liisingulepingust

tulenevate liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Lepingupooled muutsid 30. juulil 2009

liisingulepingut, ühtlasi võtsid füüsilistest isikutest kostjad endale kohustuse käendada muudetud

liisingulepingust tulenevaid liisinguvõtja kohustusi.

Liisinguvõtja jättis liisinguandjale lepingujärgsed maksed nõuetekohaselt tasumata. Liisinguandja

ütles 7. detsembril 2009 liisingulepingu erakorraliselt üles. 11. detsembril 2009 tagastas liisinguvõtja

traktori liisinguandjale. 29. jaanuari 2010 nõude loovutamise lepinguga loovutas liisinguandja

liisingulepingust tuleneva nõude 257 390 krooni 7 senti (16 450 eurot 22 senti) hagejale. Traktori

väärtus liisingulepingu ülesütlemise hetkel (85 000 eurot käibemaksuta) ei kata lepingust tulenevat

nõuet (täitmata maksekohustus 18 170 eurot 12 senti + traktori jääkväärtus lepingu ülesütlemise ajal

79 203 eurot 47 senti (käibemaksuta) = 97 373 eurot 59 senti) liisinguvõtja vastu, mistõttu kostjad

võlgnevad solidaarselt hagejale 12 373 eurot 59 senti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja

mõista 6391 eurot 17 senti. Lepingujärgsete maksekohustustega viivitamise eest võlgnevad kostjad

hagejale 19 787 eurot 63 senti viivist. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise

6391 eurot 17 senti.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi ja leidsid, et hageja ei ole tõendanud traktori väärtust selle tagastamise

ajal liisinguandjale. Liisinguvõtja võlgnevus liisinguandjale on kaetud traktori väärtusega. Kuigi

liisinguvõtja tasus traktori ostuhinnalt käibemaksu juba 2009. a kevadel, on maksegraafikus traktori

jääkväärtus (79 203 eurot 47 senti) kajastatud koos käibemaksuga ning seega on traktori jääkväärtus

käibemaksuta 67 121 eurot 58 senti. Traktori turuväärtus on 85 000 eurot (käibemaksuta). Viivist on

hagejal õigus nõuda kuni traktori üleandmiseni 2777 eurot 89 senti, sest üleandmise hetkest alates oli

kogu võlgnevus traktori turuväärtusega kaetud.

3. Harju Maakohus jättis 28. septembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja nõude

liisinguvõtja vastu vara kasutamise lepingust tuleneva kahjuhüvitise saamiseks jättis maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hageja võttis

menetluses selle nõude tagasi.

Maakohus tuvastas, et liisinguandja ja liisinguvõtja sõlmisid kapitalirendilepingu tüüpi

liisingulepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu

ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses

liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses,

milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 3 järgi, kui liisinguese

jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb VÕS § 367 lg-s 1 nimetatud

kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle

liisinguandajale tagastamise hetkel.

Pooled ei vaidle selle üle, et liisingulepingu ülesütlemise hetkeks oli liisinguvõtja jätnud täitmata

lepingust tuleneva 18 170 euro 12 sendi suuruse maksekohustuse (tasumata arved). Arvete tasumata

jätmisest tulenev hageja viivisenõue traktori tagastamise seisuga on 2777 eurot 89 senti.

Liisingulepingu muudetud maksegraafikust selgub, et traktori jääkväärtus liisingulepingu

ülesütlemise ajal oli 79 203 eurot 47 senti. Pooled vaidlevad selle üle, kas traktori jääkväärtus

liisingulepingu ülesütlemise ajal sisaldas käibemaksu või mitte. Samas ei vaidle pooled selle üle, et

liisinguvõtja tasus kogu käibemaksu maksegraafikujärgse kolmanda osamakse koosseisus. Vara

jääkmaksumuse summa maksegraafikus ei saa sisaldada käibemaksu, kuna käibemaks on varem juba

ära makstud. Lisaks nähtub maksegraafikust ja selle muudatusest, et pärast käibemaksu sisaldanud

osamakse tasumist väheneb vara jääkväärtus üksnes põhimakse võrra ja käibemaksu ei ole

osamaksetele lisatud. Seega ei saa vara jääkmaksumus maksegraafikus olla käibemaksuga. Pärast

1. maid 2004 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb

arvestada, et kogu liisinguese on juba käibemaksuga maksustatud ja selle tagastamisaegse väärtuse

kindlakstegemisel tuleb lähtuda käibemaksuga väärtusest. 2. aprilli 2012. a ekspertiisiaktist selgub, et

traktori väärtus selle liisinguandjale tagastamise hetkel oli 85 000 eurot (käibemaksuta). Traktori

väärtus koos käibemaksuga selle liisinguandjale tagastamise ajal oli 100 300 eurot (85 000 eurot +

käibemaks 18% liisingulepingu sõlmimise ajal).

Arvestades eeltoodut, kattis traktori väärtus hageja nõude liisinguvõtja vastu (18 170 eurot 12 senti +

2777 eurot 89 senti + traktori jääkväärtus 79 203 eurot 47 senti = 100 151 eurot 48 senti, vrd traktori

väärtus selle tagastamise ajal liisinguandjale 100 300 eurot). Kuna traktori tagastamisega oli hageja

nõue rahuldatud, siis ei saa hageja arvestada ka pärast traktori tagastamist 11. detsembril 2009 viivist.

Hageja nõue tuleb jätta rahuldamata.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi

rahuldada.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. juuli 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja rahuldas hagi,

mõistes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 12 782 eurot 31 senti (põhivõlg 6391 eurot 16 senti

ja viivis 6391 eurot 16 senti).

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et liisinguvõtja võlgnes

liisingulepingu ülesütlemise ajal tasumata maksete eest 18 170 eurot 12 senti ja sissenõutavaks

muutunud viivisena 2777 eurot 89 senti, s.o kokku 20 948 eurot 1 senti. Asjaolu, et hagi sisaldas ka

liisingulepingu alusel enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud, kuid tasumata

liisingumaksete võlgnevust ja viivist, ei võimalda käsitleda neid nõudeid eraldi muudest

liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud kuludest. Enne lepingu ülesütlemist tekkinud

kohustused jäävad küll kehtima, kuid ka nende summade osas tuleb arvestada VÕS § 367 lg-t 3.

Traktori arvestuslikuks jääkväärtuseks oli 79 203 eurot 47 senti (käibemaksuta). Eksperdiarvamuse

kohaselt oli traktori turuväärtus selle hagejale tagastamise ajal 85 000 eurot (käibemaksuta).

Maakohus ei eksinud, kui lisas traktori väärtusele käibemaksu. Vaidlusaluse kapitalirendi tüüpi

liisingulepingu puhul oli liisinguese juba käibemaksuga maksustatud (tasutud koos kolmanda

maksega), mistõttu tuli selle tagastamisaegse väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda samuti

käibemaksuga väärtusest (hinnast). Samas, võrdlemaks võlgnevuse suurust tagastatud liisingueseme

väärtusega, tuli käibemaks lisada ka liisingueseme jääkväärtusele. Kuigi liisinguvõtja oli käibemaksu

tervikuna tasunud, tuli sellele vaatamata tasumata hinnalt (jääkväärtuselt) käibemaksu arvestada.

Käibemaksuseadusest tulenevalt saab hinna selle osa peale, mis liisinguvõtjal jäi maksmata, kuid

käibemaks oli tasutud, liisinguandja esitada kreeditarve ja kumbki käibemaksukohustuslasest pool

vastavalt oma käibemaksuarvestust korrigeerida.

Arvestades eeltoodut, võlgnes liisinguvõtja liisinguandjale lepingu lõpetamise ajal 114 408 eurot

10 senti (18 170 eurot 12 senti + 2777 eurot 89 senti + traktori jääkväärtus koos käibemaksuga

93 460 eurot 9 senti). Kuna traktori väärtus selle liisinguandjale tagastamise ajal oli koos

käibemaksuga 100 300 eurot, võlgneb liisinguvõtja liisinguandjale 14 108 eurot 10 senti

(114 408 eurot 10 senti – 100 300 eurot). Hageja nõue 6391 euro 16 sendi saamiseks tuleb rahuldada.

Samuti tuleb VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada hageja viivisenõue, mida ta on piiranud hagis nõutava

põhivõlgnevuse suurusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses paluvad kostjad ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu

otsus.

Maakohus võrdles õigesti asja lahendamisel traktori jääkväärtust 79 203 eurot 47 senti (koos

käibemaksuga) ja traktori väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal 100 300 eurot (koos

käibemaksuga). Ringkonnakohus tugines hagi rahuldamisel valesti sellele, et 79 203 eurot 47 senti oli

traktori jääkväärtus ilma käibemaksuta, ja võrdles seetõttu ebaõigesti traktori jääkväärtust

93 460 eurot 9 senti (ringkonnakohtu arvates käibemaksuga summa) ja traktori väärtust selle

liisinguandjale tagastamise ajal 100 300 eurot (koos käibemaksuga).

7. Vastuses kostjate kassatsioonkaebusele vaidles hageja kaebusele vastu ja palus jätta selle

rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Hageja palus kostjatelt välja mõista 6391 eurot 17 senti tulenevalt sellest, et traktori väärtus

liisingulepingu ülesütlemise hetkel (85 000 eurot käibemaksuta) ei kata lepingust tulenevat nõuet

(täitmata maksekohustus 18 170 eurot 12 senti + traktori jääkväärtus lepingu ülesütlemise ajal

79 203 eurot 47 senti (käibemaksuta) = 97 373 eurot 59 senti). Lisaks palus hageja kostjatelt välja

mõista lepingujärgse maksekohustusega viivitamise eest võlgnetava viivise 6391 eurot 17 senti.

Maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjatelt

hageja kasuks välja põhivõla 6391 eurot 16 senti ja viivise 6391 eurot 16 senti.

10. Kassatsiooniastmes ei vaielda selle üle, et liisinguvõtja võlgnes liisingulepingu ülesütlemise ajal

liisinguandjale tasumata maksetena 18 170 eurot 12 senti ja sissenõutavaks muutunud viivisena

2777 eurot 89 senti, s.o kokku 20 948 eurot 1 senti. Kassatsiooniastmes vaieldakse selle üle, kas

hageja näidatud traktori jääkväärtus lepingu ülesütlemise ajal (79 203 eurot 47 senti), mida koos

eelnimetatud summadega (st 18 170 eurot 12 senti + 2777 eurot 89 senti + 79 203 eurot 57 senti)

tuleb VÕS § 367 lg 3 järgi võrrelda sõiduki turuväärtusega selle tagastamise hetkel, on käibemaksuta

summa või käibemaksuga summa. Mõlemad pooled on seisukohal, et sõiduki jääkväärtust ja sõiduki

turuväärtust tuleb võrrelda sarnastel alustel (st kõrvutada tuleb omavahel summasid käibemaksuta või

summasid käibemaksuga). TsMS § 688 lg 1 järgi kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras

ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

11. Hageja tugines oma nõudes sellele, et traktori jääkväärtus 79 203 eurot 47 senti on käibemaksuta

summa, selgitades, et liisinguvõtja tasus liisingueseme ostuhinnalt käibemaksu juba 2009. aasta

kevadel ning hageja koostatud maksegraafikus ei sisaldu käibemaksu. Hageja esitas oma väidete

kinnitamiseks 2008. aastal allkirjastatud maksegraafiku (I kd, tl 20) ja 2009. aastal allkirjastatud

muudetud maksegraafiku (edaspidi muudetud maksegraafik) (I kd, tl 31). Kostjate vastuväidetel

nähtub muudetud maksegraafikust vaatamata hageja eeltoodud põhjendustele, et selles kajastatud

traktori jääkväärtus 79 203 eurot 47 senti on käibemaksuga summa. Pooled ei vaielnud selle üle, et

eksperdi hinnangu järgi oli traktori turuväärtus 85 000 eurot (käibemaksuta).

Maakohus asus tõendeid hinnates seisukohale, et hageja märgitud traktori jääkväärtus 79 203 eurot

47 senti ei saanud sisaldada käibemaksu, ja võrdles VÕS § 367 lg-le 3 tuginedes seda summat traktori

turuväärtusega 100 300 eurot (st 85 000 eurot + käibemaks). Ringkonnakohus nõustus maakohtuga,

et traktori jääkväärtus ei sisaldanud käibemaksu, kuid märkis, et kõrvutamaks võrreldavaid

summasid, tuleb käibemaks lisada ka traktori jääkväärtusele. Selliselt võrdles ringkonnakohus

traktori jääkväärtust 93 460 eurot 9 senti (79 203 eurot 47 senti + käibemaks) traktori turuväärtusega

100 300 eurot (85 000 eurot + käibemaks).

12. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et VÕS § 367 lg 3 järgi kõrvutatavate summade

arvestused peavad vähemalt üldjuhul põhinema sarnastel alustel, st olema kas koos käibemaksuga või

ilma selleta (vt Riigikohtu 9. detsembri 2008. a otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-118-08 ja 3-2-1-124-08,

vastavalt p 22 ja 20). Ringkonnakohus selgitas, et kapitalirendi tüüpi liisingulepingu puhul tasutakse

liisingueseme üleandmisel liisinguvõtjale käibemaks kogu liisingueseme hinnalt ning kuumaksed on

seejärel käibemaksuta. Ringkonnakohtu põhjendused selle kohta, et hageja nimetatud traktori

jääkväärtusele tuli lisada käibemaks, tuginevad eeldusele, et kuivõrd ka praegusel juhul oli

käibemaks juba varem makstud, ei saanud maksegraafikus osamaksetele käibemaksu lisada ning

seetõttu ei saanud jääkmaksumus maksegraafikus olla käibemaksuga. Samas jättis ringkonnakohus

analüüsimata, kas selline eeldus on kooskõlas muudetud maksegraafikus kajastatud konkreetsete

summade ja arvutustega.

Liisingulepingu esialgse maksegraafiku järgi on liisinguandja finantseeritavaks summaks

1 878 808 krooni 98 senti (hind koos käibemaksuga) ja vara hinnaks 1 592 211 krooni (ilma

käibemaksuta). Selle graafiku järgi on käibemaks tasutud kolmanda (1. märtsi 2009) osamakse

koosseisus ning pärast seda on traktori jääkmaksumuseks märgitud 1 473 551 krooni 76 senti.

Liisinguandja ja liisinguvõtja leppisid 30. juulil 2009 kokku liisingulepingu muutmises (I kd, tl 29 jj).

Liisingulepingu muudatuses on märgitud, et lepingupooled otsustasid muuta lepingu tingimusi ja

need on sätestatud muudatuse lisas olevas maksegraafikus. Samas on märgitud, et maksegraafikus

sätestatud lepingu tähtaeg on tähtaeg muudatuse sõlmimisest kuni lepingu tähtaja lõpuni ning

maksegraafikus sätestatud vara maksumuse real on märgitud lepingu alusel finantseeritav summa

muudatuse sõlmimisel. Muudetud maksegraafiku järgi on liisinguandja finantseeritavaks summaks

1 473 551 krooni 73 senti (koos käibemaksuga) ja vara maksumuseks 1 248 772 krooni 67 senti (ilma

käibemaksuta) Selles graafikus on kajastatud osamaksed alates 1. juunist 2009 ja vara

jääkmaksumuseks (lepingu alusel finantseeritav summa) on märgitud 1 473 551 krooni 51 senti, mis

graafiku pealdist arvestades on summa koos käibemaksuga. Pärast 1. detsembri 2009 osamakse

tasumist on vara jääkmaksumuseks märgitud 1 239 265 krooni 1 senti (79 203 eurot 47 senti).

Eeltoodut arvestades on kostja osutanud sellele, et kuigi käibemaks oli varem tasutud ja

maksegraafikus eraldi käibemaksu enam välja ei toodud (käibemaks märgiti nulliga), ei saa uuest

maksegraafikust järeldada, et traktori jääkväärtus oleks näidatud ilma käibemaksuta (liisinguandja on

finantseerinud summat, mis sisaldab ka käibemaksu (1 248 772 krooni 67 senti + käibemaks

224 779 krooni 6 senti).

13. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltoodut arvestades võtta seisukoht, kas hageja

nõudes märgitud traktori jääkväärtus sisaldas käibemaksu või mitte, ning otsustada seejärel hagi

rahuldamise üle.

14. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ringkonnakohtu otsustada.

15. Kostjate kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel tagastada. Kostjad on soovinud, et kautsjon tagastatakse Remi Reimundi

arvelduskontole.

Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu