3-1-1-133-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-1-1-133-13

Otsuse kuupäev

20. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi OÜ Räga ja Facio Ehituse OÜ süüdistuses KarS

§ 3891 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

6. juuni

2013.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-10-13292

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Räga ja Facio Ehituse OÜ kaitsjad vandeadvokaadid

Aivar Pilv ja Jaak Siim, kassatsioonid

Teised kassatsioonimenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Kristiina Laas

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

18. detsember 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2013. a otsus ja Harju Maakohtu 19. novembri

2012. a otsus osas, millega Facio Ehituse OÜ ja OÜ Räga tunnistati süüdi ja neid karistati KarS

§ 3891 lg 3 järgi.

2. Mõista Facio Ehituse OÜ KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks.

3. Täpsustada ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni, täiendades seda punktiga järgmises

sõnastuses: "Mõista OÜ Räga KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks maksuhaldurile valeandmete

esitamises maksustamisperioodide märts 2004 kuni aprill 2006 ja november 2007 kohta."

4. Eelmises punktis nimetamata süüdistuse osas lõpetada OÜ Räga suhtes kriminaalmenetlus

KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel OÜ Räga lõppemise tõttu.

5. Mõista Eesti Vabariigilt Facio Ehituse OÜ kasuks välja 2238 (kaks tuhat kakssada

kolmkümmend kaheksa) eurot 60 senti kassatsioonimenetluses valitud kaitsjatele makstud tasu

katteks.

6. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Räga ja Facio Ehituse OÜ anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 3891 (enne

15. märtsi 2007 KarS § 386 lg 2) järgi kokkuvõtlikult selles, et Facio Ehituse AS esitas

maksustamisperioodide märts 2004 kuni november 2007 kohta käivates käibedeklaratsioonides ning

tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides maksuhaldurile valeandmeid. Selle tulemusena jäi riigile

laekumata 4 406 363 krooni käibemaksu ja 8 913 037 krooni tulumaksu. Valeandmete esitamine

seisnes selles, et süüdistuses nimetatud Facio Ehituse AS-i töötajad kajastasid maksukohustuse

vähendamise eesmärgil Facio Ehituse AS-i huvides äriühingu raamatupidamises erinevate

äriühingute nimel vormistatud fiktiivseid arveid. Nendel arvetel märgitud kaupu ja teenuseid Facio

Ehituse AS tegelikult ei soetanud. Kõnealuste arvete alusel koostas Facio Ehituse AS-i raamatupidaja

maksustamisperioodide märts 2004 kuni november 2007 kohta käivad valeandmeid sisaldavad

maksudeklaratsioonid ning esitas need maksuhaldurile. Maksukoormuse vähendamiseks ja

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks toimisid Facio Ehituse AS töötajad süüdistuse

kohaselt järgmiselt.

1.1 Esiteks korraldasid nad erinevate varifirmade nimel vormistatud ja olematuid tehinguid

kajastavate arvete esitamise KR Kaubanduse AS-ile. Nende arvete alusel koostas KR Kaubanduse

AS-i töötaja Facio Ehituse AS-ile fiktiivsed arved, mille alusel KR Kaubanduse AS Facio Ehituse

AS-ile tegelikult kaupu ei müünud ja teenuseid ei osutanud. Vaatamata sellele kinnitasid Facio

Ehituse AS-i projektijuhid need arved Facio Ehituse AS-i objektide kuludesse. Nende arvete alusel

tegi Facio Ehituse AS-i raamatupidaja väljamakseid.

1.2 Teiseks korraldasid Facio Ehituse AS-i töötajad erinevatest äriühingutest soetatud kaupade (sh

AS-ist EMT soetatud mobiiltelefonide) ostuarvete vormistamise KR Kaubanduse AS-i nimele. KR

Kaubanduse AS-i töötaja vormistas arved, millel näitas ehitusmaterjalide müüki Facio Ehituse AS-

ile, kuigi tegelikult KR Kaubanduse AS Facio Ehituse AS-ile ehitusmaterjale ei müünud.

1.3 Kolmandaks tellisid Facio Ehituse AS-i töötajad erinevate äriühingute nimel väljastatud

fiktiivseid arveid, mis ei kajastanud arvetel näidatud isikute vahel tegelikult toimunud

majandustehinguid. Need arved esitati raamatupidamisele maksuarvestuses kajastamiseks ja

tasumiseks. Kõnealuste arvete alusel Facio Ehituse AS-i poolt üle kantud raha võeti arved väljastanud

äriühingute pangakontodelt välja ja tagastati Facio Ehituse AS-i töötajatele.

2. Harju Maakohtu 19. novembri 2012. a otsusega tunnistati nii Facio Ehituse OÜ kui ka OÜ Räga

KarS § 3891 lg 3 järgi süüdi ja esimesele mõisteti 46 033 euro 70 sendi suurune ning teisele 15 344

euro 60 sendi suurune rahaline karistus.

2.1 Prokuratuuri väitel kasutas Facio Ehituse AS maksudeklaratsioonides valeandmete esitamiseks

kolme erinevat moodust:

1) objektide kuludesse kanti varifirmade Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik arved, millel

kajastatud kaupu ega teenuseid tegelikult ei saadud, kuid mille alusel Facio Ehituse AS tegi nendele

äriühingutele väljamakseid;

2) objekti kuludesse kanti KR Kaubanduse AS-i väljastatud ehitusmaterjalide arved, mille alusel

soetati tegelikult kolmandatelt isikutelt muid kaupu;

3) objekti kuludesse kanti KR Kaubanduse AS-i arved, mille alusel tegelikult ei soetatud

ehitusmaterjali ei KR Kaubanduse AS-ilt ega ka nendelt isikutelt, kelle arved Facio Ehituse AS-i

töötajad KR Kaubanduse AS-ile edastasid.

2.2 Prokuratuur loobus süüdistusest, mis puudutas AS-ilt EMT omandatud mobiiltelefonide

ehitusmaterjalidena kuludesse kandmist, ning selles tuleb süüdistatavad õigeks mõista.

2.3 Tõendatud on süüdistuse väide, et Facio Ehituse AS-i töötajad korraldasid erinevatest

äriühingutest soetatud kaupade ostuarvete vormistamise KR Kaubanduse AS-i nimele. Tegelikult ei

saanud KR Kaubanduse AS arvetel nimetatud kaupu. Nende samade arvete alusel vormistasid KR

Kaubanduse AS-i töötajad arved Facio Ehituse AS-ile ehituskaupade müügi kohta. Sellisel moel

soetati ehitusmaterjalide asemel tegelikult selliseid kaupu nagu mööbel, kodutehnika, mootorrattad,

muruniiduk jne. Samas nähtub tõenditest, et Facio Ehituse AS-i juhatus ei olnud teadlik kaupade

hankimisest süüdistuses kirjeldatud viisil. Aktsiaseltsi töötajad käitusid isikliku varalise kasu saamise

eesmärgil või siis selleks, et muuta oma töökorraldus Facio Ehituse AS-i juhtkonnast mööda minnes

võimalikult lihtsaks ja bürokraatiavabaks. Töötajad panid toime ründe Facio Ehituse AS-i vara vastu.

Riigikohtu halduskolleegium asus 14. mai 2012. a otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 seisukohale, et

vaatamata raamatupidamise algdokumendi nõuetele mittevastavusele ei tule juriidilisele isikule

tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu määrata juhul, kui tegemist on äriühingu

töötaja tahtliku ründega äriühingu vara vastu. Riigikohtu osutatud seisukohast tulenevalt ei ole ka

praeguses asjas juhtudel, mil Facio Ehituse AS-i töötajad soetasid oma tööandja teadmata endale või

kolmandatele isikutele erinevaid kaupu, põhjendatud TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu

määramine.

Seetõttu

puudub

alus

süüdistatavatele

ette

heita

süüdistuses

toodud

maksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamist. Sama seisukoht ei kehti aga käibemaksu

mahaarvamise kohta. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 kohaselt on Facio Ehituse AS süüdistuses

nimetatud arvete alusel vähendanud tasumisele kuuluvat käibemaksu alusetult 101 211 krooni võrra.

Kuna aga ettevõtluseks ebavajalikke kaupu soetasid töötajad isiklikes huvides, ei saa kõnealust

käitumist KarS § 14 lg-st 1 tulenevalt Facio Ehituse AS-ile omistada ning süüdistatav tuleb õigeks

mõista.

2.4 Aastatel 2006-2007 kajastati Facio Ehituse AS-i raamatupidamises OÜ-de Uniopt, Severmerk,

Conbiz, 21trend ja Tibonik arveid tehingute kohta, mida tegelikult ei toimunud.

2.4.1 OÜ-d Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik ei ole reaalselt tegutsenud, vaid neid

kasutati üksnes selleks, et väljastada nende nimel arveid, mis kajastasid olematuid tehinguid.

2.4.2 Facio Ehituse AS tasus talle esitatud fiktiivsed arved, mis kajastasid olematuid

majandustehinguid, kuid mille Facio Ehituse AS-i projektijuhid V. K. ja A. K. olid kinnitanud

sanitaartehniliste tööde osakonna kuludesse. Facio Ehituse AS-i poolt fiktiivsete arvete alusel üle

kantud summad võeti äriühingute pangakontodelt sularahas välja ja edastati A. K.-le ning V. K.-le.

Facio Ehituse AS kajastas nende äriühingute arved oma raamatupidamises ja arvas nende alusel maha

sisendkäibemaksu.

2.4.3 A. K. ja V. K. kasutasid fiktiivsete arvete alusel tagastatud sularaha Facio Ehituse AS-i huvides

töötajatele

töötasude

(preemiate,

toetuste,

tulemustasude)

maksmiseks.

Kohus

luges

ebausaldusväärseks V. K. ja A. K. ütlused selle kohta, et Facio Ehituse AS-i juhtkond ei teadnud

nende tegevusest. Tõendid kinnitavad, et V. K. ja A. K. eesmärk oli vähendada Facio Ehituse AS-i

maksukulu. Ühtlasi välistas kohus kaitseversiooni, et V. K. ja A. K. poolt töötajatele tasutud

summade näol oli tegemist maksuvaba päevarahaga. Kohus leidis, et töötajatele välja makstud

sularaha näol oli tegemist väljamaksetega, mis tehti Facio Ehituse AS-i huvides, kuid mis ei

kajastunud Facio Ehituse AS-i raamatupidamises. A. K. ja V. K. eesmärk oli tekitada Facio Ehituse

AS-ile nn musta raha, millest saaks tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata töötajatele töötasu maksta.

2.4.4 Kohus ei lugenud asjakohaseks kaitsjate väidet, et kuna vähemalt osa näilike arvete alusel

väljamaksete tegemiseks kulutatud Facio Ehituse AS-i rahast jõudis tagasi A. K. ja V. K. valdusse ja

seda raha kasutati Facio Ehituse AS-i ettevõtluseks, on selles osas tulumaksukohustuse tekkimine

välistatud. Ei ole tuvastatud, et A. K. ja V. K. oleksid teinud sularaha sissemakseid Facio Ehituse AS-

i pangkontodele või kassasse. Kui töötajad ostsid materjale ja töövahendeid, hüvitasid A. K. ja V. K.

need kulud kulutšekkide alusel. Pole usutav, et neid tšekke raamatupidamises ei kajastatud ja et nende

alusel Facio Ehituse AS-i arvelt A. K.-le ja V. K.-le väljamakseid ei tehtud. Samuti pole usutav, et A.

K. ja V. K. maksid nn mustast rahast töötajatele päevaraha, mida on seaduse kohaselt lubatud maksta

tulumaksuvabalt. Seega langeb ära alus võrdsustada raha tagastamine A. K.-le ja V. K.-le raha

tagastamisega Facio Ehituse AS-ile.

2.4.5 Facio Ehituse AS tegi enda raamatupidamises kajastatud OÜ-de Uniopt, Severmerk, Conbiz,

21trend ja Tibonik fiktiivsete arvete alusel väljamakseid kokku 6 651 678 krooni. Nende arvete alusel

vähendati perioodil mai 2006 kuni oktoober 2007 Facio Ehituse AS-i käibemaksu-

kohustust 1 014 662 krooni võrra ning tulumaksukohustust 1 866 423 krooni võrra. Kuna

eelnimetatud varifirmad tegelikult kaupa ega teenuseid ei müünud, oli tegemist mittenõuetekohaste

raamatupidamisdokumentidega TuMS § 51 lg 2 p 3 mõttes. Samuti ei oleks tulenevalt KMS §-st 29,

§ 31 lg-st 1 ja §-st 37 tohtinud nende arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata.

2.4.6 V. K. ja A. K. olid Facio Ehituse AS-i projektijuhid. Võttes aluseks nende töölepingud ja

ametijuhendid, saab neid pidada Facio Ehituse AS-i keskastmejuhtideks, kes on käsitatavad

juhtivtöötajatena KarS § 14 lg 1 mõttes. Kuna nad tegutsesid Facio Ehituse AS-i huvides, tuleb nende

tegu omistada sellele äriühingule.

2.5 Seoses süüdistuse osaga, mis puudutas Facio Ehituse AS-i poolt sisendkäibemaksu alusetut

mahaarvamist ja tulumaksu deklareerimata jätmist nende KR Kaubanduse AS-i arvete abil, mille

alusel ei soetatud kaupa ei KR Kaubanduse AS-ilt ega ka teistelt isikutelt, leidis maakohus, et pole

tõendatud teo toimepanemine Facio Ehituse AS-i huvides. Nimelt ei ole üheselt tuvastatav, kelle

huvides kasutati raha, mille Facio Ehituse AS maksis ebaõigete arvete alusel välja. Pole välistatud, et

töötajad kasutasid seda raha isiklikes huvides, pannes seega toime ründe Facio Ehituse AS-i vara

vastu. Seetõttu tuleb Facio Ehituse AS ka süüdistuse selles osas õigeks mõista.

2.6 Punktis 2.4 nimetatud kuriteo omistamise kohta märkis maakohus järgmist.

2.6.1 Kõnealune tegu oli omistatav Facio Ehituse AS-ile.

2.6.2 8. aprilli 2010. a jagunemiskava kohaselt muutis Facio Ehituse AS ärinime AS-iks Räga ja

jagunes.

Jagunemisel

moodustati

AS-i

Räga

varade

eraldamise

teel

AS

FACIO

EHITUS. Jagunemiskava järgi andis jagunev ühing kogu oma äritegevuse jagunemiskava tingimuste

kohaselt üle omandavale äriühingule. Muu hulgas andis jagunev äriühing omandavale äriühingule üle

ärinime "Facio Ehitus". Jagunemise käigus said jaguneva ühingu aktsionärid omandava ühingu

aktsionärideks. Jagunemiskava kohaselt oli omandavale ühingule vara üleandmise eesmärk jaguneva

ühingu omandis oleva ehitusettevõtte kui tervikliku majandusüksuse üleminek. Üleminevast varast

välistati: 1) raha 500 000 krooni; 2) kõik nõuded MTÜ Eesti Keskerakond vastu; 3) Maksu- ja

Tolliameti kontrollaktis 12.2-3/9254-2 kajastatud sündmustega seoses tekkinud või tekkivad

kohustused riigi või riigiasutuste ees ja kriminaalasjast nr 06930000163 tulenevad kohustused, sh

võimaliku rahalise karistuse, trahvi, sunniraha jms nõuded ning õigusabikulud; 4) Maksu- ja

Tolliameti kontrollaktis 12.2-3/9254 kajastatud sündmustega seoses tekkinud ja tekkivad

tagastusnõuded. Töötajad läksid Facio Ehituse AS-ist (AS-ist Räga) üle eraldumisel loodud Facio

Ehituse AS-i.

2.6.3 AS FACIO EHITUS kujundati 29. augustil 2011 ümber Facio Ehituse OÜ-ks. AS Räga

kujundati 26. augustil 2011 ümber OÜ-ks Räga.

2.6.4 Kuna süüdistuses kirjeldatud tegu pandi toime enne esialgse Facio Ehituse AS-i jagunemist, on

süüdistatavatena kohtu alla antud mõlemad endisest Facio Ehituse AS-ist moodustunud äriühingud.

Äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 1 sätestab, et enne jagunemise kandmist jaguneva ühingu asukoha

äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad ühingud

solidaarselt. See põhimõte on kohaldatav ka kriminaalõiguses.

2.6.5 Facio Ehituse AS-i jagunemine, mille käigus anti kogu äritegevus üle uuele asutatavale

äriühingule ja võimalikud maksunõuded ning kriminaalmenetlusest tulenevad kohustused jäeti

majandustegevuseta äriühingusse, toimus eesmärgiga vältida maksumenetlusest ja kriminaal-

menetlusest tulenevat vastutust. Selline eesmärk on vastuolus heade kommetega.

2.6.6 Kuna jagunemine toimus pärast praeguses kriminaalasjas süüdistuse esitamist ja mõlemad

äriühingud moodustavad terviku, mis on majanduslikult identne kuriteo toimepanemise ajal

eksisteerinud Facio Ehituse AS-iga, vastutavad kuriteo eest mõlemad Facio Ehituse AS-ist

moodustunud äriühingud, st nii OÜ Räga kui ka Facio Ehituse OÜ. Õige ei ole süüdistatavate ja

kaitsjate seisukoht, et eraldumisel moodustatud äriühing ei saa vastutada esialgse äriühingu

süütegude eest, kuna ta ei olnud süüteo toimepanemise ajal õigusvõimeline. Selle seisukohaga

nõustumine muudaks äriühingute kriminaalvastutuse sõltuvaks äriühingu enda soovist vastutada.

2.6.7 Maakohus leidis, et süüdistatavatele tuleb mõista rahaline karistus, mille suurus moodustab 1/3

kuriteo tõttu laekumata jäänud maksusummast. Rahaline karistus tuleb jagada Facio Ehituse OÜ ja

OÜ Räga vahel suhtes 3/4 ja 1/4 ning mõista Facio Ehituse OÜ-le rahaline karistus 46 033 eurot 72

senti ning OÜ-le Räga rahaline karistuse 15 344 eurot ja 60 senti.

3. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid prokuratuur ja OÜ Räga ning Facio Ehituse

OÜ kaitsjad.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2013. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja nii

prokuratuuri kui ka kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad kaitsjate

apellatsiooni kohta olid järgmised.

4.1 Maakohtu otsuses ei esine faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Kohus on tõendeid

analüüsinud, neid kaalunud ja oma järeldusi põhistanud. Kohtu siseveendumuse kujunemine on

otsuse lugejale jälgitav.

4.2 Maakohus on õigesti leidnud, et Facio Ehituse AS-i jagunemine oli heade kommetega vastuolus

ja et kuriteo eest vastutavad mõlemad Facio Ehituse AS-ist moodustunud äriühingud. OÜ Räga ja

Facio Ehituse OÜ moodustavad terviku, mis majanduslikult olemuselt on identne kuriteo

toimepanemise ajal eksisteerinud Facio Ehituse AS-iga.

4.3 Nõustuda ei saa kaitsjate seisukohaga, nagu oleks maakohus vääralt tuvastanud Facio Ehituse AS-

i deklareerimata jäetud tulumaksukohustuse. OÜ-de Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik

arvete alusel tehtud väljamaksed oleksid näilised üksnes juhul, kui Facio Ehituse AS-ist välja kantud

raha oleks tagastatud selle aktsiaseltsi pangakontole või kassasse, sest ainult sellisel juhul oleks raha

jõudnud tagasi juriidilisele isikule. Sellist asjaolu pole aga tuvastatud. Seega on põhjendatud

väljamaksete maksustamine ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel.

4.4 Ei saa nõustuda kaitsjate arvamusega, et A. K. ja V. K. tegutsesid omakasu motiivil, kuna jätsid

osa raha endale. Maakohus on sellise kaitseversiooni põhjendatult ümber lükanud, leides, et pole

usutav, et A. K. ja V. K. tegutsesid juhtkonna teadmata. Asjaolu, et A. K. ja V. K. jätsid osa raha

endale, ei tõenda omakasu motiivi, sest mõlemad on möönnud, et pidasid endale jäetud raha

ümbrikupalgaks. Kriminaalmenetlus A. K. ja V. K. suhtes jäeti alustamata ja seega on alusetu

kaitsjate väide, nagu oleksid A. K. ja V. K. pannud Facio Ehituse AS-i vastu toime varavastase

kuriteo.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsiooni OÜ Räga ning Facio Ehituse OÜ

kaitsjad vandeadvokaadid Aivar Pilv ning Jaak Siim, kes taotlevad nii ringkonna- kui ka maakohtu

otsuse tühistamist osas, millega süüdistatavad süüdi tunnistati, ja süüdistatavate õigeksmõistmist või

alternatiivselt kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule või Harju

Maakohtule. Õigeksmõistvas osas paluvad kaitsjad jätta kohtuotsused muutmata. Oma taotlust

põhistavad kassaatorid järgmiselt.

5.1 Kohtud on ekslikult järeldanud, nagu oleksid A. K. ja V. K. kuriteod toime pannud täielikult Facio

Ehituse AS-i huvides ning et tasumata jäetud maksusummade puhul tuleb lähtuda prokuratuuri

väidetud ulatusest.

5.1.1 Riigikohtu halduskolleegium asus asjas nr 3-3-1-12-12 tehtud otsuses varasemat praktikat

muutes seisukohale, et vaatamata raamatupidamise algdokumendi nõuetele mittevastavusele, ei tule

juriidilisele isikule TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksu määrata, kui tegemist on äriühingu töötaja

tahtliku ründega äriühingu vara vastu ja selle ründe tulemusena tehakse väljamakseid variühingutele,

kuigi reaalselt ei ole nende äriühingutega tehinguid tehtud. Kuna Facio Ehituse AS-il ei tekkinud A.

K. ja V. K. õigusvastase ründe tõttu TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustust, polnud tal ka

kohustust deklareerida maksudeklaratsioonides OÜ-de Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja

Tibonik nimel väljastatud arvete alusel tehtud väljamakseid ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Pelgalt

kriminaalmenetluse alustamata jätmise faktist ei saa järeldada, et A. K. ja V. K. ei pannud toime

rünnet oma tööandja vara vastu. Asjaolu, et A. K. ja V. K. kasutasid petuskeemi abil laekunud raha

osaliselt (täpselt tuvastamata ulatuses) ka Facio Ehituse AS-i majandustegevuse huvides, ei väära

nende omakasu motiivi, mille kohtud on tõendite analüüsimisel tähelepanuta jätnud.

5.1.2 A. K. ja V. K. möönsid, et nad jätsid osa süüdistuses kirjeldatud petuskeemi tulemusena saadud

rahast endale ning et Facio Ehituse AS-i juhatus ei olnud nende tegevusest teadlik. Kuna tunnistajad

ei eitanud teo toimepanemisel omakasu motiivi, ei saa sellest lähtunud ebaseaduslik tegevus olla

etteheidetav OÜ-le Räga ega Facio Ehituse OÜ-le. Ehkki A. K. ja V. K. väitel jätsid nad endale

väiksema osa süüdistuses kirjeldatud petuskeemi tulemusena saadud sularahast, tuleb sellisesse

väitesse suhtuda kriitiliselt. On hoopis tõenäolisem, et nad võtsid suurema osa sularahast endale.

Kohtu väide, et A. K. ja V. K. pidasid endale jäetud raha ümbrikupalgaks, ei põhine tõenditel.

5.1.3 Isegi kui hüpoteetiliselt nõustuda kohtute seisukohaga ja lugeda tõendatuks süüdistuse väide, et

Facio Ehituse AS tegi näilike arvete alusel tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid, on süüdistuses

ja kohtuotsustes ekslikult loetud TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes ettevõtlusega mitteseotud kuluks

kogu näilike arvete alusel välja makstud summa. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et enamik OÜ-

de Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik pangakontodele laekunud rahast tagastati Facio

Ehituse AS-i projektijuhtidele A. K.-le ja V. K.-le, kes kasutasid seda raha vähemalt osaliselt Facio

Ehituse AS-i ettevõtlusega otseselt seotud tegevuseks, s.o töötajate lähetus- ja kütusekulude

hüvitamiseks, preemiate maksmiseks, samuti objektidel kasutatud tööriistade ostmiseks. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on mitmel korral väljendanud seisukohta, mille kohaselt ei saa juhul, kui

menetluse käigus tuvastatakse, et juriidilisest isikust maksumaksja poolt nõuetekohase

kuludokumendita tegelikuks müüjaks mitteoleva(te)le isiku(te)le ülekantud rahasummad on

süüdistuses nimetatud maksustamisperioodide jooksul isiku valdusesse tagasi tulnud või

pangakontole tagasi makstud, käsitada esialgset rahaülekannet ettevõtlusega mitteseotud kuluna

TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Maksukohustuslasele tagastatud summa ulatuses on väljamakse

tegemine üksnes näiline ning selle summa võrra maksukohustuslase vara tegelikult ei vähene. Niisiis

reaalset väljamakset maksumaksja varast ei tehta ja maksumaksjal seetõttu kulu ei teki (vt nt

Riigikohtu otsused asjades nr 3-1-1-42-08, p 15 jj ja nr 3-1-1-83-10, p 23). Põhjendamatult kitsendav

on kohtute tõlgendus, mille kohaselt saaks Riigikohtu osutatud seisukohtadest juhinduda üksnes

juhul, kui oleks tuvastatud, et A. K. ja V. K. tasusid tagasisaadud raha Facio Ehituse AS-i

pangakontole või kassasse. Olukorras, kus kohtud tuvastasid, et suurem osa Facio Ehituse AS-i poolt

fiktiivsete arvete alusel tasutud rahast tagastati sularahas A. K.-le ja V. K.-le, kes kasutasid seda Facio

Ehituse AS-i huvides, ei ole määravat tähtsust sellel, kas raha kanti eelnevalt Facio Ehituse AS-i

pangakontole või anti sularahas kassasse. Neid summasid ei saa nii või teisiti käsitada Facio Ehituse

AS-i ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kuna nii maa- kui ka ringkonnakohus on lugenud

tõendatuks raha hilisema kasutamise juriidilise isiku ettevõtlusega seotud tegevuseks.

5.2 Kohtud on jõudnud väärale järeldusele, et Facio Ehituse OÜ puhul on täidetud juriidilise isiku

karistusõigusliku vastutuse eeldused.

5.2.1 Facio Ehituse OÜ kanti äriregistrisse 5. novembril 2010 (kuni 29. augustini 2011 oli äriühingu

liigiks aktsiaselts). Jagunemise käigus asutatav Facio Ehituse OÜ (toona aktsiaselts) ning jagunev

äriühing OÜ Räga (kuni 25. oktoobrini 2010 kandis ärinime Facio Ehituse AS ja sealt edasi kuni

26. augustini 2011 AS Räga) sõlmisid 8. aprillil 2010 jagunemiskava eraldumise teel. Jagunemisotsus

võeti vastu 1. juunil 2010. Jagunemine loeti toimunuks jaguneva ühingu registrikaardile

jagunemiskande tegemisega, mis leidis aset 5. novembril 2010. Süüdistuse kohaselt esitas Facio

Ehituse AS valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid

aastatel 2004-2007. Seega pandi süüdistuses kirjeldatud tegu toime enne Facio Ehituse OÜ

äriregistrisse kandmist ehk enne äriühingu õigusvõime tekkimist (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 26 lg 2). 5. novembril 2010 õigusvõime omandanud Facio Ehituse OÜ-l ei saanud

süüdistuses nimetatud maksustamisperioodidel olla õigusi ega kohustusi. Muu hulgas ei saanud sel

äriühingul olla kohustust esitada süüdistusega hõlmatud maksustamisperioodidel maksuhaldurile

maksudeklaratsioone. Selline kohustus sai lasuda vaid 13. jaanuaril 1997 äriregistrisse kantud OÜ-l

Räga (endiste ärinimedega AS Räga ja Facio Ehituse AS). Ühtlasi puudus Facio Ehituse OÜ-l

süüdistuses märgitud teo toimepanemise ajal juriidilise isiku süüvõime, mille eelduseks on KarS § 37

kohaselt juriidilise isiku õigusvõime. Füüsilise isiku süüteo saab inkrimineerida juriidilisele isikule

üksnes siis, kui juriidiline isik on õigusvõimeline ja sellest tulenevalt süüvõimeline.

5.2.2 Välistatud on karistusõigusliku vastutuse üleminek Facio Ehituse OÜ-le õigusjärgluse korras.

Väär on kohtute seisukoht, nagu oleks ÄS § 447 lg 1 kohaldatav ka karistusõiguses. KarS § 32 lg 2

järgi on iga isiku süü individuaalne. Karistusõiguslikku vastutust saab kanda üksnes isik, kes on

toime pannud teo, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik

süüdi (KarS § 2 lg 2, § 32 lg 1). Seisukohta, et õigusjärgluse korras ei saa karistusõiguslik vastutus

üle minna, kinnitab kaudselt ka see, et kehtiva õiguse kohaselt ei lähe õigusjärgluse korras ühelt

isikult teisele üle maksumenetluses määratud sunniraha maksmise kohustus (maksukorralduse

seaduse § 35) ega ka väärteo- ja kriminaalasjades määratud ja mõistetud rahatrahvid, rahalised ja

varalised karistused ning muud süüteomenetlusega seotud avalik-õiguslikud rahalised sissenõuded

(täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 203, 208 ja 210).

5.2.3 Leides, et Facio Ehituse AS-i jagunemine oli vastuolus heade kommetega, jätsid kohtud

selgitamata, millisel materiaalõiguslikul alusel nende järeldus rajaneb ning millised õiguslikud

tagajärjed sellega lisaks Facio Ehituse OÜ karistamisele kaasnevad.

5.2.4 Väär on kohtute hinnang Facio Ehituse AS-i jagunemise motiivide kohta ja seetõttu ka järeldus,

et jagunemine oli vastuolus heade kommetega. Facio Ehituse AS ei jagunenud mitte jaotumise, vaid

eraldumise teel, st jagunev ühing ei lõppenud ja säilis võimalus tema karistamiseks. Riigihangete

seaduse § 38 lg 1 p 1 järgi tekkinuks Facio Ehituse AS-i süüdimõistmisel olukord, kus see äriühing ei

oleks edaspidi saanud enam riigihangetel osaleda. Selline tagajärg oleks suure tõenäosusega kaasa

toonud aktsiaseltsi majandusliku olukorra tunduva halvenemise, sest määrava osa Facio Ehituse AS-i

käibest moodustasid just hankelepingute alusel tehtavad tööd. Facio Ehituse AS-i jagunemine lähtus

majanduslikest kaalutlustest, mitte aga eesmärgist muuta jagunev äriühing varatuks. OÜ-le Räga jäi

piisavalt vara võimaliku maksunõude tasumiseks. Seega ei saa Facio Ehituse AS-i jagunemise puhul

rääkida heade kommete vastasusest.

5.3 Maakohus pole põhistanud, miks koheldi solidaarselt süüdi tunnistatud OÜ-d Räga ja Facio

Ehituse OÜ-d rahalise karistuse mõistmisel ebavõrdselt.

6. Kassatsioonivastuses leiab prokuratuur, et kassatsioon on põhjendamatu, märkides kokkuvõtlikult

järgmist.

6.1 Kohtud on põhjendatult leidnud, et OÜ-de Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik arvete

alusel tehtud väljamaksetelt poleks Facio Ehituse AS-il tulumaksukohustust tekkinud üksnes siis, kui

arvete alusel välja makstud raha oleks tagastatud Facio Ehitus AS-i pangakontole või kassasse.

Tuvastatud asjaolude järgi ei tagastatud raha ei äriühingule, vaid see jõudis V. K. ja A. K. valdusse.

Seega kuulusid väljamaksed TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel maksustamisele. Kuigi on tuvastanud,

et V. K. ja A. K. kasutasid neile tagastatud raha Facio Ehituse AS-i huvides ettevõtluse tarbeks -

töötajatele lähetus- ja kütusekulu hüvitamiseks, preemiate maksmiseks, tööriistade ostmiseks jne -

tehti seda n-ö mustalt, st raamatupidamises kirjendamata ja väljamakseid maksustamata. Riigikohtu

otsustes asjades nr 3-1-1-47-07, 3-1-1-42-08 ja 3-1-1-83-10 väljendatud seisukohad puudutavad

üksnes juhtumeid, kus raha on tagastatud äriühingute pangakontodele ja pangakontodelt on jälgitav

raha kasutamine äriühingu majandustegevuses. Nn musta rahaga tehtud ettevõtlusega seotud (kuid

raamatupidamises kajastamata) kulutused, millelt on tasumata ka maksud (nt maksud tööjõukuludelt),

ei kuulu selliste kulutuste hulka, mis tuleks jätta maksustamata. Samuti ei ole põhjendatud

väljamaksete osaline tulumaksuga maksustamata jätmine põhjusel, et väike osa rahast jäi A. K. ja V.

K. valdusesse. Arvestades asjaolu, et A. K. ja V. K. projektijuhtidena maksid lisatasusid, preemiaid ja

palka oma alluvatele, on neile endale jäänud raha käsitatav samasuguse väljamaksena. Asjaolu, et

Facio Ehitus AS-i juhatus ega raamatupidamine ei teadnud ega kiitnud heaks seda, et A. K. ja V. K.

vormistasid objektide kuludesse fiktiivseid arveid ja tegid nende arvete alusel välja makstud rahast

erinevaid kulutusi, ei too kaasa väljamaksete maksustamata jätmist. A. K. ja V. K. tegutsesid neile

antud pädevuse piires. Otsustades maksta teatud tasusid ja teha kulutusi nn musta rahaga, võtsid

projektijuhid kui keskastmejuhid vastu otsuseid Facio Ehituse AS-i nimel. See toob kaasa juriidilise

isiku vastutuse.

6.2 Kuigi Facio Ehituse OÜ on kantud äriregistrisse pärast süüdistuses nimetatud tegude

toimepanemist ja seega omandanud õigusvõime pärast kuriteo toimepanemist, on tegemist sama

äriühinguga kui teo toimepanemise ajal eksisteerinud AS Facio Ehitus. Nimelt tuvastasid kohtud, et

Facio Ehituse AS-i jagunemine oli heade kommetega vastuolus. Seega on jagunemisotsus TsÜS § 86

lg 1 alusel tühine. Otsuse tühisuse tõttu tuleb käsitada jagunemisel tekkinud OÜ-d Räga ja Facio

Ehituse OÜ-d ühtse karistusõigusliku subjektina, millest tulenevalt vastutavad mõlemad jagunemisel

tekkinud äriühingud Facio Ehituse AS-i juhtivtöötajate poolt äriühingu huvides toime pandud tegude

eest.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium põhjendab esmalt Facio Ehituse OÜ õigeksmõistmist (I) ja juhib väljaspool

kriminaalasja lahendamise piire tähelepanu juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse ning selle

rakendamisega seotud normistiku lünklikkusele (II). Seejärel käsitleb kolleegium OÜ Räga osalist

õigeksmõistmist ja sellega seotud ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa täpsustamist ning OÜ Räga

suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (III). Kohtupraktika ühtlustamiseks selgitab Riigikohus TuMS

§ 51 lg 2 p 3 kohaldamisega seotud küsimusi (IV) ja peatub süüdistuses ning kohtuotsustes kasutatud

väljend "fiktiivne arve" (V). Lõpuks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja

lahendab kassatsioonimenetluse kulude hüvitamise taotluse (VI).

I

8. Kassaatorid leiavad õigesti, et Facio Ehituse OÜ-d ei saa süüdistuses kirjeldatud teo eest karistada.

9. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja

isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teine lause näeb ette, et isik on teo

toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 37 järgi on

süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Seega saab füüsilise isiku teo KarS § 14 lg-s 1

sätestatud tingimustel juriidilisele isikule omistada üksnes juhul, kui see juriidiline isik on teo

toimepanemise ajal õigusvõimeline ja sellest tulenevalt ka süüvõimeline. Eraõigusliku juriidilise isiku

õigusvõime tekib TsÜS § 26 lg 2 järgi seadusega ettenähtud registrisse kandmisega ja lõpeb sama

seaduse § 45 lg 2 kohaselt registrist kustutamisega. Sarnaselt sätestab ÄS § 2 lg 3, et äriühingu

õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.

10. Facio Ehituse OÜ, kelle kohtud tunnistasid koos OÜ-ga Räga süüdi selles, et Facio Ehituse AS

esitas aastatel 2004-2007 maksudeklaratsioonides valeandmeid, kanti äriregistrisse 5. novembril

2010. Seega menetletava kuriteo toimepanemise ajal ei olnud Facio Ehituse OÜ-d ei selle ega ka

ühegi teise ärinime all registrisse kantud. Järelikult ei olnud Facio Ehituse OÜ-l süüdistuses

kirjeldatud teo toimepanemise ajal õigusvõimet ja seega puudus tal KarS § 37 kohaselt ka süüvõime.

Seetõttu on tema karistamine KarS § 2 lg 2 ja § 32 lg 1 teise lause kohaselt välistatud. Nii maa- kui

ka ringkonnakohus jätsid aga KarS §-s 37 sätestatu tähelepanuta.

11. Asjaolu, et Facio Ehitus OÜ tekkis jagunemise tulemusena AS-st Räga (varasema ärinimega

Facio Ehituse AS, hilisema ärinimega OÜ Räga), ei tähenda, et tegemist olnuks selle sama

äriühinguga. Facio Ehituse OÜ on Facio Ehituse AS-i õigusjärglane, mitte aga sama õigussubjekt.

12. Asjakohane ei ole maakohtu viide ÄS § 447 lg-le 1, mis sätestab, et enne jagunemise kandmist

jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest vastutavad

jagunemisel osalevad ühingud solidaarselt ja et solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud

isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga. Osutatud säte näeb ette üksnes

jagunemisel osalevate ühingute solidaarse vastutuse jaguneva ühingu kohustuste eest, mis on

tekkinud enne jagunemist. ÄS § 447 lg-st 1 ei tulene alust jagunemisel eraldumise teel tekkinud

ühingu samastamiseks jaguneva ühinguga. Samuti ei anna käsitletav säte alust omistada jaguneva

ühingu süütegu teisele jagunemisel osalevale äriühingule. Isiku süüditunnistamine ja karistamine

süüteo eest ei ole käsitatav "kohustusena" ÄS § 447 lg 1 mõttes. Kassaatorid juhivad õigustatult

tähelepanu TMS §-dele 203 ja 208, mille kohaselt ei pöörata füüsilise isiku surma või juriidilise isiku

lõppemise korral jõustunud otsusega kohaldatud rahalisest karistusest või rahatrahvist tulenevat

sissenõuet füüsilise isiku pärija või juriidilise isiku õigusjärglase varale ning täitemenetlus

lõpetatakse. Kui praegune seadus välistab jõustunud karistusotsusest tuleneva rahalise sissenõude

pööramise süüteo toimepanija õigusjärglase varale, siis seda vähem saab kõne alla tulla õigusjärgluse

korras karistusõigusliku vastutuse (isiku süü) üleminek.

13. Kohtud ja prokuratuur leidsid veel, et kuna Facio Ehituse AS-i jagunemine oli heade kommetega

vastuolus ja TsÜS § 86 alusel tühine, siis tuleb jagunemisel tekkinud OÜ-d Räga ning Facio Ehituse

OÜ-d käsitada ühtse karistusõigusliku subjektina. Seetõttu vastutavad mõlemad äriühingud Facio

Ehituse AS-i juhtivtöötajate poolt äriühingu huvides toime pandud tegude eest. Kolleegiumi

hinnangul ei ole selline käsitlus õiguslikult arvestatav. Sõltumata sellest, kas Facio Ehituse AS-i

jagunemisotsus oli heade kommete vastasuse tõttu tühine või mitte, puudub alus väita,

et 5. novembril 2010 registrisse kantud uus õigussubjekt Facio Ehituse OÜ on samastatav varem

Facio Ehituse AS-i ja hiljem AS Räga (OÜ Räga) nime kandnud äriühinguga. TsÜS § 86 lg 1

sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama seaduse § 84

esimese lõike esimene lause näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi.

Seega, väites Facio Ehituse AS-i jagunemisotsuse tühisust, pidid kohtud jõudma järelduseni, et OÜ

Facio Ehitus asutamiseks puudus kehtiv alus. Sellel asjaolul poleks aga enam õiguslikku tähendust.

Nimelt sätestab TsÜS § 27 lg 2, et eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping või asutamisotsus

loetakse pärast juriidilise isiku registrisse kandmist kehtivaks ka juhul, kui lepingu sõlmimisel või

otsuse tegemisel esinesid lepingu või otsuse tühisust kaasatoovad asjaolud. Eraõigusliku juriidilise

isiku asutamislepingut või asutamisotsust ei saa pärast juriidilise isiku registrisse kandmist tühistada.

Samuti näeb ÄS § 446 lg 7 ette, et jagunemist ei saa vaidlustada pärast selle kandmist jaguneva

ühingu asukoha äriregistrisse. Seega kaotab asutamisleping või -otsus, samuti jagunemisotsus

juriidilise isiku registrisse kandmisega oma õigusliku tähenduse. Järelikult ei saa võimalikud

puudused Facio Ehituse AS-i jagunemisotsuses seada kahtluse alla jagunemisel registrisse kantud uue

äriühingu - Facio Ehituse OÜ - eksistentsi ega anda alust samastada teda jagunenud äriühinguga

(viimase ärinimega OÜ Räga).

14. Facio Ehituse OÜ karistusõigusliku vastutuse seisukohalt pole tähendust asjaolul, et jagunemisel

läks sellele ühingule üle kogu Facio Ehituse AS-i äritegevus. Praegu puudub seaduses alus omistada

ühe juriidilise isiku süütegu teisele juriidilisele isikule tulenevalt nende juriidiliste isikute

majanduslikust identsusest (nt tulenevalt ettevõtte üleminekust).

15. Eeltoodud põhjustel tuleb Facio Ehituse OÜ kogu süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks

mõista.

II

16. Väljaspool kriminaalasja lahendamise piire juhib kolleegium tähelepanu järgnevale. Praegu

võimaldab seadus juriidilise isiku jagunemise, ühinemise või likvideerimise abil vältida selle isiku

karistamist või siis muuta karistamine ebatõhusaks põhjusel, et süüteo toime pannud juriidilise isiku

majanduslik identiteet on karistamise hetkeks üle läinud mõnele teisele juriidilisele isikule. Taoliste

võimaluste olemasolu on vaevalt kooskõlas seadusandja eesmärkidega juriidiliste isikute

karistusõigusliku vastutuse kehtestamisel. Samas on seadusandja võimuses luua õiguslik mehhanism,

mis takistaks jagunemise, ühinemise või likvideerimise kasutamist süüteo toime pannud juriidilise

isiku karistamise vältimiseks. Näiteks on võimalik anda kriminaalasja menetlejale pädevus keelata

kriminaalmenetluse tagamiseks teatud tingimustel ja ajaks kahtlustatavast või süüdistatavast

juriidilise isiku ühinemine, jagunemine ja likvideerimine. Lisaks sellisele menetluslikule abinõule on

võimalik kehtestada materiaalõiguse normid, mis looksid seadusliku aluse omistada tegu teatud

juhtudel (nt äriühingu ainukese ettevõtte ülemineku korral) juriidilisele isikule, kes on teo toime

pannud juriidilise isikuga majanduslikult identne.

III

17. Nähtuvalt maakohtu otsuse põhiosast tunnistas kohus OÜ Räga (samuti Facio Ehituse OÜ) KarS

§ 3891 lg 3 järgi süüdi valeandmete esitamises üksnes nendes maksudeklaratsioonides, mis kajastasid

osaühingute Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik arvetel näidatud tehinguid (vt käesoleva

otsuse

punkt

2.4

jj).

Kohtuotsuse

kohaselt

esitati

sellised

maksudeklaratsioonid

maksustamisperioodide mai 2006 kuni oktoober 2007 kohta (vt käesoleva otsuse punkt 2.4.5).

Valeandmete

esitamises

ülejäänud

süüdistuses

nimetatud

maksudeklaratsioonides

-

ehk

deklaratsioonides, mis esitati maksustamisperioodide märts 2004 kuni aprill 2006 ja november 2007

kohta - mõistis maakohus süüdistatavad õigeks (vt käesoleva otsuse punktid 2.2, 2.3 ja 2.5).

Prokuratuur vaidlustas osaliselt süüdistatavate osalise õigeksmõistmise, ent ringkonnakohus jättis

prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse ka õigeksmõistvas osas muutmata.

Ringkonnakohtu seda otsustust kassatsioonimenetluses ei vaidlustatud.

18. Kohtu otsustus süüdistatavate osalise õigeksmõistmise kohta peab kajastuma ka kohtuotsuse

resolutiivosas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08,

p 15.1). Maksuhaldurile valeandmete esitamises (KarS § 3891) esitatud süüdistuse puhul tuleb silmas

pidada, et kui süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonis pole valeandmeid esitatud, tuleb isik selles

deklaratsioonis valeandmete esitamises õigeks mõista. Kui aga väheneb summa, mille võrra

konkreetses maksudeklaratsioonis maksu- või kinnipidamiskohustust tegelikust väiksemana või

tagastusnõuet tegelikust suuremana näidati, ei too see üldjuhul kaasa süüdistatava osalist

õigeksmõistmist, vaid üksnes kuriteo ulatuse vähenemise.

19. Praeguses kriminaalasjas on kohtud jätnud süüdistatavate osalise õigeksmõistmise kohtuotsuse

resolutiivosas kajastamata. Kuna kohtute tahe süüdistatavate osaliseks õigeksmõistmiseks on

kohtuotsuses ilmne, saab kolleegium selle puuduse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 361 lg 1

p 2 alusel kõrvaldada. Arvestades, et Facio Ehituse OÜ tuleb käesoleva otsuse punktides 8-15 toodud

põhjustel kogu süüdistuses õigeks mõista, puudutab kõnealune täpsustus OÜ-d Räga. Lähtudes maa-

ja ringkonnakohtu otsustest, täpsustab Riigikohus kohtuotsuse resolutiivosa, et see hõlmaks OÜ Räga

õigeksmõistmist valeandmete esitamises kõigis süüdistuses nimetatud maksudeklaratsioonides, milles

ei ole kajastatud osaühingute Uniopt, Severmerk, Conbiz, 21trend ja Tibonik arvetel näidatud

tehinguid. Tegemist on maksudeklaratsioonidega, mis esitati maksustamisperioodide märts 2004 kuni

aprill 2006 ja november 2007 kohta.

20. Äriregistri teabesüsteemi järgi kustutati OÜ Räga äriregistrist 10. detsembril 2013, s.o pärast

kriminaalasja võtmist Riigikohtu menetlusse. Kustutamiskande aluseks on tsiviilasjas nr 2-13-31298

tehtud Harju Maakohtu 1. novembri 2013. a jõustunud määrus, millega lõpetati OÜ Räga

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja otsustati OÜ Räga

likvideerida ning registrist kustutada. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt tähendab OÜ Räga äriregistrist

kustutamine, et OÜ Räga on lõppenud. Tulenevalt KrMS § 352 lg-st 1, § 274 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 4

ja § 199 lg 1 p-st 4 lõpetab Riigikohus kriminaalmenetluse juhul, kui juriidilisest isikust süüdistatav

on lõppenud. Seetõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada osas, milles OÜ Räga

tunnistati KarS § 3891 lg 3 järgi süüdi, ning kriminaalmenetlus tuleb selles osas KrMS § 274 lg 1 ja

§ 199 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

IV

21. Ehkki see ei mõjuta käesoleva kriminaalasja lahendust, osutab kolleegium õiguspraktika

ühtlustamiseks sellele, et kohtud ja prokuratuur on vääralt mõistnud asjades nr 3-1-1-83-10 ja nr 3-1-

1-42-08 väljendatud Riigikohtu seisukohti ja eksinud TuMS § 51 lg 2 p 3 tõlgendamisel.

22. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2010. a otsuses asjas nr 3-1-1-83-10 on punktis 23

märgitud mh järgmist: "Kolleegium kordab oma varasemast praktikast tulenevat seisukohta, et kui

juriidilisest isikust maksumaksja poolt nõuetekohase kuludokumendita nn arvevabrikule üle kantud

raha on süüdistuses nimetatud maksustamisperioodide jooksul maksumaksjale tagastatud (eeskätt

kantud tagasi maksumaksja pangakontole), ei saa algset rahaülekannet käsitada ettevõtlusega

mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 mõttes. Seda põhjusel, et maksumaksjale tagastatud

summa ulatuses on väljamakse tegemine üksnes näiline ja selle summa võrra maksumaksja vara

tegelikult ei vähene. Seega reaalset väljamakset maksumaksja varast ei tehta ja maksumaksjal kulu ei

teki."

23. Ebaõige on kohtute ja prokuratuuri arvamus, nagu puudutaks Riigikohtu viidatud seisukoht

üksnes olukordi, kus juriidilisest isikust maksumaksja poolt ilma nõuetele vastava algdokumendita

tehtud väljamaksed tagastatakse juriidilise isiku pangakontole või kassasse. Riigikohtu otsuse tekstis

räägitakse sõnaselgelt raha tagastamisest maksumaksjale üldiselt ja raha tagastamine pangakontole on

vaid üks - ehkki kõige ilmsem - näide selle kohta. Olukorras, kus on tuvastatud, et ilma nõuetekohase

algdokumendita välja makstud raha kasutati äriühingust maksumaksja ettevõtluses, pole tähtsust, kas

see raha enne ka maksumaksja pangakontole või kassasse tagastati. Oluline on, et nõuetekohase

algdokumendita välja makstud raha ei viidud ettevõtlusest välja, vaid see jõudis tagasi maksumaksja

vara hulka ja seda kasutati ettevõtluse huvides. TuMS § 51 eesmärk on maksustada ettevõtlusest välja

viidud kasumit (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. veebruari 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11,

p 32). Süüdistatav, kes väidab, et äriühingu poolt nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha

kasutati äriühingu huvides, peab aga oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale

reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 2008. a

otsus asjas nr 3-1-1-47-07, p 23 ja 1. detsembri 2008. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-61-08, p 16.7).

24. Äriühingu poolt oma töötajatele töötasu maksmist ei saa üldjuhul käsitada ettevõtlusega

mitteseotud kuluna. Kui äriühing teeb nõuetekohase algdokumendita (nt võltsitud arve alusel)

väljamakse ja see tagastatakse äriühingule, kes kasutab seda raha oma töötajatele töötasu

maksmiseks, tuleb ka väljamakse kvalifitseerida töötasuna. Sellisel juhul on algne väljamakse

maksuõigusliku tähenduseta ja seda võib majanduslikult sisult võrrelda raha toomisega pangakontolt

kassasse. Kõnealuses olukorras ei teki äriühingul mitte TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel

tulumaksukohustust esiti tehtud väljamakselt, vaid TuMS § 40 lg 2 ja § 41 p 1 alusel tulumaksu

kinnipidamiskohustus ning sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1 ja § 4 p 1 alusel sotsiaalmaksukohustus

töötajatele tehtud väljamaksetelt (lisandub veel töötuskindlustusmaksete maksmise ja kinnipidamise

kohustus, mis pole aga käsitatav maksukohustusena - vt maksukorralduse seaduse § 3 lg 4). Kui

äriühing jätab töötajatele tehtud väljamaksed deklareerimata, vastutab ta muude eelduste täidetuse

korral KarS § 3891 lg 3 järgi selle eest, mitte aga selle eest, et ta jättis deklareerimata algdokumendita

tehtud väljamaksed, mis äriühingule tagastati. Praeguses asjas kohtute ja prokuratuuri poolt TuMS

§ 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3 antud tõlgendus võimaldaks äriühingutel lihtsal moel

sotsiaalmaksukohustust vältida. Piisaks vaid sellest, kui näiteks töötasu maksmiseks kasutatav raha

enne töötasu maksmist äriühingust ilma algdokumendita välja kanda (deklareerides väljamakse

ettevõtlusega mitteseotud kuluna), hiljem see aga äriühingule tagastada ja töötasuna välja maksta.

Taoline tulemus oleks ilmselges vastuolus tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse mõttega ning

kahjustaks oluliselt riigi fiskaalhuve. Seetõttu ei ole olukorras, kus äriühingu poolt nõuetekohase

algdokumendita tehtud väljamakse ühingule tagastatakse ja seejärel töötasuna äriühingu töötajatele

välja makstakse, maksuõiguslikult tegemist mitte ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, vaid

töötasu maksmisega.

V

25. Süüdistuses, samuti maakohtu otsuses on Facio Ehituse AS-i raamatupidamises kajastatud arveid,

millel nimetatud kaupu ja teenuseid Facio Ehituse AS tegelikult ei soetanud, nimetatud

"fiktiivseteks". Seoses sellega märgib kolleegium, et sõnal "fiktiivne" puudub selgepiiriline õiguslik

tähendus ja selle kasutamine ei ole kõnealuses kontekstis õige. Kriminaalkolleegium osutab ka

halduskolleegiumi seisukohale, et väljendite "fiktiivne tehing" ja "fiktiivne arve" kasutamine on

maksuõigussuhetes liialt umbmäärane ja mitmeti mõistetav. Kasutada tuleks tsiviilseadustiku üldosa

seaduses kehtetu, eeskätt tühise tehingu kohta sätestatut. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi

12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-23-12, p 17). Halduskolleegium on soovitanud kasutada

termini "fiktiivne" arve/tehing asemel termineid "võltsarve" ja vajadusel ka "näilik tehing", eristades

seejuures

sellist

näilikku

tehingut,

millega

varjatakse

teist

tehingut

(vt

Riigikohtu

halduskolleegiumi 9. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-81-12, p 16). Kriminaalkolleegium jagab neid

seisukohti.

VI

26. Otsuse punktides 8-15 ja 17-20 toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-dest 2, 4 ja 7

ning KrMS § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tallinna

Ringkonnakohtu 6. juuni 2013. a kui ka Harju Maakohtu 19. novembri 2012. a otsuse osas, millega

Facio Ehituse OÜ ja OÜ Räga KarS § 3891 lg 3 järgi süüdi tunnistati ja neid karistati. Ühtlasi

täpsustab kolleegium ringkonnakohtu otsust, täiendades selle resolutsiooni otsustusega mõista OÜ

Räga KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks maksuhaldurile valeandmete esitamises maksustamisperioodide

märts 2004 kuni aprill 2006 ja november 2007 kohta. Samuti teeb kolleegium uue otsuse, mõistes

Facio Ehituse OÜ KarS § 3891 lg 3 järgi õigeks ja lõpetades osas, milles OÜ-d Räga pole õigeks

mõistetud, selle äriühingu suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel.

Kassatsioon tuleb rahuldada osaliselt.

27. Kassatsioonis on muu hulgas esitatud taotlus "jätta süüdistatavate poolt kantavad menetluskulud

Eesti Vabariigi kanda, kui Riigikohus teeb kassatsioonimenetluses ühe KrMS § 361 lg 1 p-des 2-7

nimetatud lahenditest". Kuna osutatud taotluses ei nimetata süüdistatavate õigeksmõistmist ega

kriminaalmenetluse lõpetamist kui KrMS § 181 lg 1 või § 183 kohaldamise eeldust, vaid üksnes

KrMS § 361 lg 1 p-des 2-7 nimetatud lahendi tegemist, mis on KrMS § 186 lg 1 kohaldamise eeldus,

järeldab kolleegium, et kassaator peab silmas üksnes kassatsioonimenetluse kulude hüvitamist. Ka

kassatsiooni põhiosas ei viidata süüdistataval menetluse varasemates etappides tekkinud

menetluskuludele ega neid kinnitavatele dokumentidele. Kooskõlas eelmärgituga esitas kaitsja

J. Siim 25. novembril 2013 Riigikohtule taotluse jätta kassatsioonimenetluses Facio Ehituse OÜ

menetluskulu 2238 eurot 60 senti Eesti Vabariigi kanda, kui Riigikohus teeb kassatsioonimenetluses

ühe KrMS § 361 lg 1 p-des 2-7 nimetatud lahenditest. Taotlusele on lisatud arve ja kaitseülesannete

spetsifikatsioon. Kolleegium leiab, et see taotlus on põhjendatud ja tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 1 ning

§ 186 lg-st 1 juhindudes rahuldada.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi