3-3-1-86-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-86-13

Otsuse kuupäev

16. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Romeo Kalda kaebus Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a

käskkirja nr 1.1-1/44 osaliseks tühistamiseks ja vastustajale

kohustava ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 20. septembri 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-09-2938

Menetluse alus Riigikohtus

Romeo Kalda kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Romeo Kalda kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. septembri 2013. a otsus haldusasjas nr 3-09-2938 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Romeo Kalda (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla (vastustaja)

4. märtsi 2009. a kirja tühistamiseks, Viru Vangla direktori 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44

tühistamiseks osas, millega ei lubatud kaebajale kambrisse isiklikku pesukaussi, ning vastustaja

kohustamiseks kaussi kambrisse lubama.

2. Tartu Halduskohus jättis 14. mai 2012. a määrusega kaebuse vastustaja 4. märtsi 2009. a kirja

tühistamiseks läbi vaatamata ning rahuldas 25. septembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-09-

2938 kaebuse, tühistades vastustaja 10. märtsi 2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 p 2 ja tehes vastustajale

ettekirjutuse anda kaebajale isiklike asjade laost välja temale kuuluv pesukauss.

3. Vastustaja esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.

4. Tartu Ringkonnakohus tühistas 20. septembri 2013. a otsusega halduskohtu otsuse, lõpetas

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse vastustaja 10. märtsi

2009. a käskkirja nr 1.1-1/44 osalise tühistamise nõudes ning jättis rahuldamata kaebaja nõude

kohustada vastustajat väljastama kaebajale isiklike asjade laost temale kuuluv pesukauss.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsus tühistada ja kaebus

rahuldada. Samuti palub ta mõista vastustajalt välja menetluskulu 15 eurot 98 senti.

6. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. HKMS § 193 kohaselt määrab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ning

apellatsioonkaebusele vastuse saamist või vastamise tähtaja möödumist kindlaks kohtuistungi aja või

kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ja asja läbivaatava kohtukoosseisu. Tartu

Ringkonnakohus märkis 3. juuli 2013. a korraldava määruse resolutsiooni p-des 1 ja 3, et lahendab

asja kirjalikus menetluses ja teeb otsuse teatavaks 20. septembril 2013 ning et kohtukoosseisus on

M. Ernits, A. Timmi ja T. Pappel. Tartu Ringkonnakohtu 20. septembri 2013. a otsuse on teinud

kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Tiina Pappel. Seega on kohtukoosseis apellatsiooni-

menetluse kestel muutunud.

8. HKMS § 11 lg 5 esimene lause näeb ette, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub,

alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et eelmise kohtu-

koosseisu poolt tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik

seda ei taotle. HKMS § 11 lg 5 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis ei anna kohtule

kaalumisruumi, kas menetlust on võimalik vahetunud kohtukoosseisuga jätkata või mitte. Asja tuleb

hakata arutama algusest peale. HKMS § 11 lg 5 teine lause ei sätesta erandit normi esimese lause

suhtes, vaid üksnes võimaldab muutunud kohtukoosseisul jätta osa toimunud menetlusest

menetlusosaliste nõusolekul kordamata (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-69-

13, p 13; 3-3-1-38-13, p 11).

9. Selleks, et menetlusosalistel oleks võimalik menetlustoimingute tegemise vajaduse ja teiste

menetlusseadustikes sätestatud õiguste kasutamise kohta seisukoht esitada, peavad nad olema asja

läbivaatava koosseisu muutumisest teadlikud. Samuti peab toimikust nähtuma, millal ja mis põhjustel

on kohtukoosseis vahetunud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-69-13,

p 13; 3-3-1-38-13, p 12). Käesoleva asja materjalides ei ole ühtegi menetlusdokumenti, millest

nähtuks kohtukoosseisu muutumise õiguslik alus, aeg ja põhjus ning menetlusosaliste sellest

teavitamine.

10. Kolleegium on käsitanud analoogset rikkumist HKMS § 199 lg 1 p-s 1 sätestatud olulise

rikkumisena, mis tingib kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja nõudmistest olenemata kohtuotsuse

tühistamise ning asja uueks läbivaatamiseks saatmise (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused

asjades nr 3-3-1-38-13, p 14; 3-3-1-58-13, p 16; 3-3-1-67-13, p-d 10–11; 3-3-1-69-13, p 14). Seda

põhjusel, et sellised rikkumised võivad mõjutada asja läbivaatamise tulemust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsused asjades nr 3-3-1-38-13, p 15; 3-3-1-67-13, p 10; 3-3-1-69-13, p 15).

Kolleegium jääb eeltoodud praktika juurde.

11. Eelnevast tulenevalt ja HKMS § 230 lg-st 2 koosmõjus HKMS § 199 lg 1 p-ga 1 juhindudes tuleb

ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest kaebaja soovis asjas uue lõpliku otsuse tegemist, kuid

kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

12. Kuna kolleegium ei tee käesolevaga asjas lõplikku lahendit, puudub alus menetluskulusid jagada

(HKMS § 109 lg 4). Kautsjoni tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann