3-3-1-71-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-71-13

Otsuse kuupäev

15. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Uvic kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti peadirektori 30. novembri 2011. a käskkirja

nr 13-6/2664 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti 31. jaanuari 2012. a vaideotsuse nr 13-4/45 tühista-

miseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ameti kohustamiseks AS Uvic taotlust uuesti lahendama

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-12-433

Menetluse alus Riigikohtus

AS Uvic kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Uvic kassatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta jõusse Tartu Ringkonnakohtu 18. juuni 2013. a otsuse resolutsioon haldusasjas

nr 3-12-433, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

3. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

4. Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Uvic esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse Eesti maaelu

arenduskava 2007–2013 meetme 1.6 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele

lisaväärtuse andmise investeeringutoetuse" raames.

2. PRIA peadirektor jättis 30. novembri 2011. a käskkirjaga nr 13-6/2664 AS Uvic taotluse

põllumajandusministri 27. juuli 2010. a määruse nr 85 "Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele

metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 85) § 13 lg-te 2 ja 4 alusel rahuldamata.

3. AS Uvic esitas nimetatud käskkirja peale vaide, mille PRIA jättis 31. jaanuari 2012. a vaide-

otsusega nr 13-4/45 rahuldamata, kuid taotlus sai hindamiskriteeriumi 6.4 eest juurde 3 hindepunkti.

Seega sai AS Uvic vaidemenetluse tulemusena PRIA-lt 16 hindepunkti.

4. AS Uvic esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 30. novembri 2011. a käskkirja ja

PRIA 31. jaanuari 2012. a vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks taotlust uuesti

lahendama. Kaebuse kohaselt anti taotlusele põhjendamatult vähe hindepunkte ning seetõttu jäi

taotlus ebaõigesti rahuldamata. Kaebaja vaidlustas taotluse hindamist kuue hindamiskriteeriumi osas

(5.1, 5.2, 5.3, 6.1, 6.2 ja 6.5).

5. PRIA vaidles kaebusele vastu, juhtides esmalt tähelepanu asjaolule, et taotluste sisuline hinda-

mine määruse nr 85 lisas 4 toodud hindamiskriteeriumide alusel on PRIA ülesanne ning kohus ei saa

kontrollida hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha

üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta.

Hindamiskriteeriumi 6.5 osas nõustus PRIA siiski kaebaja seisukohaga, et ta on õigustatud saama

selle kriteeriumi eest juurde 3 hindepunkti.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 6. novembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-433 kaebuse.

Kohus leidis, et kuna hindamiskriteeriumi 6.5 tingimuste täitmise osas on vastustaja võtnud omaks, et

taotlusele on 3 hindepunkti andmine põhjendatud, tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 159 lg 1 alusel selles osas rahuldada. Lisaks nõustus kohus, et hindamiskriteeriumide 5.1,

5.2, 5.3 ja 6.2 eest pidanuks kaebaja saama lisaks vastavalt 3, 4, 5 ja 3 hindepunkti.

7. PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse ja teha uue otsuse,

millega jätta kaebus rahuldamata.

8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. juuni 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-433 PRIA

apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis AS Uvic kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu seisukohtadega hindamiskriteeriumide 5.1, 5.2 ja

6.1 osas, kuid leidis erinevalt halduskohtust, et vastustaja oli õigesti jätnud kaebajale punktid and-

mata hindamiskriteeriumide 5.3 ja 6.2 eest. Ringkonnakohus leidis, et lisaks vaideotsuse kohaselt

antud 16 punktile on kaebajal õigus saada juurde 7 punkti hindamiskriteeriumide 5.1 ja 5.2 eest;

seega saab kaebaja taotlus kokku 23 hindepunkti. Kuna PRIA jättis rahuldamata kõik taotlused, mis

said alla 25 hindepunkti, jääb kaebaja taotlus saada investeeringutoetust rahuldamata.

9. AS Uvic esitas ringkonnakohtule taotluse parandada kohtuotsuses ilmne ebatäpsus. Kohus

liitis kaebaja hinnangul punktid kokku valesti, kuna jättis arvestamata, et mittevaieldavad on 16

hindepunkti asemel 19 hindepunkti, sest PRIA oli hindamiskriteeriumi 6.5 osas nõustunud, et

kaebajal on õigus saada lisaks 3 hindepunkti, ning sellele oli viidanud ka halduskohus. Seega sai

kaebaja kokku 26 hindepunkti, mis on rohkem kui taotlustele seatud lävend 25 hindepunkti.

10. Tartu Ringkonnakohus leidis 21. juuni 2013. a vastuses, et AS Uvic taotluses esitatud väide-

tav viga pole selline, mis oleks parandatav määrusega, ja viitas kaebaja võimalusele vaidlustada

ringkonnakohtu otsus Riigikohtule kassatsioonkaebuse esitamisega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. AS Uvic esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta

jõusse halduskohtu otsuse. Ringkonnakohtu poolt põhjendatuks peetud hindepunktide õigel liitmisel

ületab kaebaja toetustaotlus vajaliku hindepunktide lävendi, mistõttu apellatsioonkaebus oleks pida-

nud jääma rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Lisaks on ringkonnakohtu seisukoht ekslik

hindamiskriteeriumide 5.3, 6.1 ja 6.2 osas.

12. PRIA vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Vastustaja möönis

tõepoolest oma seisukohtades, et hindamiskriteeriumi 6.5 eest võiks taotleja saada 3 hindepunkti,

kuid ringkonnakohus ei pidanud punktide andmist nähtavasti õigustatuks. Nende punktide andmist ei

ole kinnitatud haldusaktiga. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kohtud andsid kaebajale ekslikult

punkte ka hindamiskriteeriumide 5.1 ja 5.2 eest, ning vaidleb vastu ka kaebaja seisukohtadele

hindamiskriteeriumide 5.3, 6.1 ja 6.2 osas. Lisaks palub vastustaja Riigikohtul hinnata, kas alama

astme kohtud on asunud põhjendamatult ise hindama kassaatori taotlust. PRIA hinnangul ei ole see

kooskõlas Riigikohtu lahendiga haldusasjas nr 3-3-1-77-12.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kassaatori põhiväide on, et ringkonnakohtu otsuses on arvutusviga ning õige punktisumma

aluseksvõtmise korral pidanuks kohus jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jõusse halduskohtu

otsuse, millega kaebus oli rahuldatud. Halduskohtu hinnangul oli PRIA kaebuse 3 hindepunkti osas

õigeks võtnud. Vastustaja ei vaidle tõepoolest vastu asjaolule, et pidas halduskohtule esitatud vastuses

hindamiskriteeriumi 6.5 eest lisapunktide andmist põhjendatuks.

13.1. HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Kolleegiumi hinnangul ei saa PRIA 26. märtsi 2012. a

vastuses sisalduvat seisukohta (tl 37–38) pidada õigeksvõtuks. Õigeksvõtt eeldab, et vastustaja

nõustuks sellega, et kaebus mingis osas rahuldatakse. Praegusel juhul leidis PRIA hoolimata nõustu-

misest seisukohaga, et hindamiskriteeriumi 6.5 eest oli kaebaja õigustatud saama 3 hindepunkti, et

kaebus tuleks jätta täies ulatuses rahuldamata.

13.2. Ringkonnakohus rikkus hindamiskriteeriumi 6.5 käsitlemata jättes menetlusnormi. HKMS

§ 201 lg 2 sätestab, et kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule

uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja

vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus.

13.3. Kuna tegemist ei olnud õigeksvõtuga, oli ringkonnakohtul hoolimata sellest, et PRIA ka

apellatsioonkaebuses ei vaielnud vastu kaebaja seisukohale hindamiskriteeriumi 6.5 osas, võimalus

asuda menetlusosalistest erinevale seisukohale. HKMS § 197 lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus

seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Ulatuses, milles esimese astme halduskohtu

lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsused kohtuasjades nr 3-3-1-26-08, p 11; 3-3-1-8-04, p 24; 3-3-1-41-

02, p 15). Menetlusosaliste õiguse tõlgendamist puudutava seisukohaga nõustumise korral tulnuks

kohtul seda otsuses märkida.

14. AS Uvic esitas käesoleva otsuse p-s 13 kirjeldatud põhjustel enne kassatsioonkaebuse esita-

mist ringkonnakohtule taotluse parandada otsuses ilmne ebatäpsus. Taotlusele vastas ringkonnakohtu

konsultant kirjaga (tl 179). Selles leiti, et taotluses väidetav viga ei ole parandatav määrusega. Sellega

seoses peab kolleegium vajalikuks selgitada järgmist.

14.1. HKMS § 156 lg 2 alusel kohaldatakse kohtuotsuse suhtes muuhulgas tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) §-s 447 sätestatut. TsMS § 447 lg 1 sätestab, et pärast otsuse avalikult teatavaks-

tegemist ei saa otsuse teinud kohus seda tühistada ega muuta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsMS § 447 lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed eba-

täpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. TsMS § 447 lg 4 järgi võib

otsuse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse.

14.2. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu hinnanguga, et tegemist polnud ilmse ebatäpsusega, mida

oleks võimalik parandada määrusega. Otsust on võimalik parandada üksnes kirja- ja arvutusvigadega

sarnaste tehnilist laadi ebatäpsuste korral ning muudatused ei tohi isikutele kaasa tuua uusi õiguslikke

tagajärgi (vt ka Riigikohtu üldkogu määrus kohtuasjas nr 3-3-1-15-12, p 61; Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 12. jaanuari 2011. a määrus kohtuasjas nr 3-2-1-86-10, p-d 16 ja 17, ja seal

viidatud varasem praktika). Praegusel juhul oli tegemist olulise eksimusega, millest sõltus otseselt

kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine. Arvestades aga, et vigade parandamise viisiks näeb

seadus ette määruse, tuleb ka otsuse parandamise taotluse rahuldamata jätmine otsustada määrusega.

Sama tuleneb HKMS § 178 lg-st 1.

14.3. HKMS § 12 lg 1 võimaldab asja lahendamist ettevalmistava või muu korraldava määruse, mille

peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, teha kohtu kodukorra järgi selleks pädeval

kohtuametnikul. Arvestades, et TsMS § 447 lg 4 võimaldab otsuse parandamise määruse peale

esitada määruskaebuse ning tegemist ei ole korraldava määrusega, ei saa sellise taotluse lahendamist

HKMS § 12 lg-st 1 tulenevalt anda kohtuametniku pädevusse.

15. Eeltoodust hoolimata on kolleegium seisukohal, et ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni ei tule

muuta. Asja lahendamisel tehtud menetlusvead on võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada.

16. Kaebaja vaidlustas PRIA peadirektori käskkirja, millega jäeti rahuldamata tema taotlus saada

investeeringutoetust, ja selle käskkirja kohta tehtud vaideotsuse. Kaebuse kohaselt anti taotlusele

põhjendamatult vähe hindepunkte. Arvestades käskkirja, vaideotsust ja käesoleva otsuse

p-des 13-13.3 kirjeldatud asjaolusid, ei ole vaidlust kaebaja taotlusele 19 hindepunkti andmise üle.

Taotluse rahuldamiseks olnuks vaja vähemalt 25 hindepunkti. Kohtud hindasid haldusakte

hindamiskriteeriumide 5.1, 5.2, 5.3, 6.1 ja 6.2 osas, selgitades välja, kas PRIA jättis nende

kriteeriumide eest punktid andmata õigustatult. Halduskohtu hinnangul pidanuks kaebaja tegelikult

saama kokku 34 hindepunkti, mistõttu taotlus tulnuks rahuldada. Ringkonnakohtu arvates pidanuks

kaebaja saama lisaks vaideotsusest nähtuvalt antud 16 hindepunktile veel 7 punkti, st kokku 23

hindepunkti, ja leidis seetõttu, et PRIA jättis taotluse õigesti rahuldamata. Kolleegium nõustub AS

Uvic seisukohaga, et kui ringkonnakohus oleks nõustunud kaebaja ja vastustaja seisukohaga

kriteeriumi 6.5 osas, pidanuks tulemuseks kujunema 26 hindepunkti. Sellest hoolimata nõustub

kolleegium ringkonnakohtu otsuse resolutsiooniga alljärgnevatel põhjustel.

17. Haldusasjas nr 3-3-1-93-06 asus Riigikohus seisukohale, et toetuse andmisest keeldumise käsk-

kirjas tuleb märkida kaebajale hindamisel määratud punktide summa, koht paremusjärjestuses ja see,

mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati (otsuse p 15). Haldusasjas nr 3-3-1-77-12 täiendas

kolleegium varasemat seisukohta järgmiselt (otsuse p 18): "Komisjoni liikmetele on jäetud

hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum. Sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine.

Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik kontroll on kolleegiumi hinnangul vaidlusaluse menetluse

eripära arvestades põhiseaduspärased. Tuleb silmas pidada, et taotlejal ei ole subjektiivset õigust

toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks.

Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui

punktid on kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et

vastuolu on selge ilma põhjendustetagi."

Ka haldusasjas nr 3-3-1-18-08, mis puudutas ametniku edutamata jätmist edutamiskomisjoni poolt,

on kolleegium leidnud, et hinnanguliste otsuste õiguspärasust saab halduskohus kontrollida vaid

piiratud ulatuses. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega

otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning

motiveerimiskohustuse täitmise kohta (otsuse p 12).

18. AS Uvic ei põhjenda kaebust menetlusreeglite või põhjendamiskohustuse rikkumisega, vaid

leiab, et kaalumise tulemusena on jõutud valele järeldusele. Kolleegium jääb senise praktika juurde,

mille kohaselt kohtul on võimalik hindamise õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on

kehtivate hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega nii selgelt vastuolus, et see on ilmne

põhjendustetagi. Praeguses asjas ei ole sellise olukorraga tegemist. Ka kaebaja, haldus- ega

ringkonnakohus ei pidanud hindamisvigasid ilmselgeks; mitmes küsimuses olid haldus- ja

ringkonnakohus ka erinevatel seisukohtadel. Nii näiteks asus ringkonnakohus hindamiskriteeriumi

5.2 osas seisukohale, et üldteada on asjaolu, et mida rohkem lisaaineid tarbijale müüdud tooted

sisaldavad, seda rohkem on nad inimesele kahjulikud. Halduskohus seevastu ei pidanud asjaolu

ilmselgeks, küll aga on piisavaks pidanud kaebaja esitatud tõendeid toiduainetööstuses kasutatavate

"E-ainete" kahjulikust mõjust inimestele. Kolleegium nõustub PRIA seisukohaga, et eeltoodud

asjaolu ei ole üldteada, vaid küsimus on vaieldav. Seega on ületatud kohtuliku kontrolli piire sellist

tüüpi hinnanguliste otsuste puhul.

19. Eeltoodud põhjustel jätab kolleegium AS Uvic kassatsioonkaebuse rahuldamata. Jõusse jääb

ringkonnakohtu otsuse resolutsioon, kuid otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva otsuse

põhjendustele (HKMS § 230 lg 5 p 6). Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda. HKMS § 107 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb kassatsioon-

kaebuse esitamisel tasutud kautsjon arvata riigituludesse.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann