3-2-1-167-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-167-13

Määruse kuupäev

Tartu, 15. jaanuar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik

Kohtuasi

Ilja Matusihise hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu

üürilepingu ülesütlemise tühisuse tunnustamiseks, hagi

menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 2-13-12787

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilja Matusihise määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Ilja Matusihis, esindaja vandeadvokaat Vladimir

Sadekov

Kostja ALG Liisingu Aktsiaselts (registrikood 10308153),

seaduslik esindaja juhatuse liige Andrei Tšernõšev

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 13. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-12787

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud Riigikohtus jätta Ilja Matusihise kanda.

4. Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ilja Matusihis (hageja) esitas 19. märtsil 2013 Harju Maakohtule hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi

(kostja) vastu üürilepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks.

20. märtsil 2013 esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse. 11. aprilli 2013. a määrusega jättis Harju

Maakohus hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ning hagiavalduse käiguta ja kohustas hagejat

tasuma riigilõivu hagiavalduselt 10 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Hageja esindaja

sai 11. aprilli 2013. a kohtumääruse kätte 12. aprillil 2013.

16. aprillil 2013 esitas hageja nõuete liitmise ja menetlusabi taotluse, märkides, et majandusliku

seisundi ja asjaolu tõttu, et hageja maksab riigilõivu teistes tsiviilasjades, palub ta võimalust tasuda

riigilõivu 250 eurot osade kaupa viies osas (iga kuu 50 eurot).

22. aprilli 2013. a määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata hageja taotluse liita kohtuasjad nr 2-

13-12787 ja 2-12-45619 ühte menetlusse. Muu hulgas märkis maakohus, et 11. aprilli 2013. a

määrusega on juba lahendatud hageja menetlusabi taotlus. Juhul kui hageja ei nõustu 11. aprilli

2013. a määrusega, on tal õigus esitada määruskaebus.

2. Harju Maakohus keeldus 13. mai 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Määruse

põhjenduste kohaselt ei ole hageja hagiavalduses esinevaid puudusi tähtajaks kõrvaldanud.

Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

TsMS § 340¹ lg-st 2, keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning TsMS § 372 lg 4 alusel

tagastas selle koos lisadega hagejale.

3. 14. mail 2013 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu määruse ja teha uus

lahend, millega võetakse hagi menetlusse ja rahuldatakse hageja taotlus tasuda 250 eurot riigilõivu

viies osas, iga kuu 50 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja kohtule 16. aprillil 2013

taotluse võimaldada riigilõivu osamaksetena tasumist, kuivõrd hageja majanduslik olukord on halb, ta

ei saa riigilõivu ühe korraga tasuda ja tal on pooleli ka teised kohtumenetlused, kus hageja juba tasub

riigilõivu maksegraafiku alusel. Kohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Hagi menetlusse

võtmata jätmisega enne menetlusabi taotluse lahendamist on kohus rikkunud menetlusõigust.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. juuni 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus on õigesti ja põhjendatult keeldunud 13. mai 2013. a määrusega

hagi menetlusse võtmisest. Määruskaebuses on hageja maakohtule ette heitnud, et kohus ei ole

lahendanud hageja 16. aprillil 2013 esitatud menetlusabi taotlust, mistõttu ei oleks tohtinud keelduda

hagi menetlusse võtmisest. Asja materjalidest nähtuvalt lahendas kohus 11. aprilli 2013. a määrusega

hageja menetlusabi taotluse, jättes selle rahuldamata. 16. aprillil 2013 esitas hageja kohtule taotluse

hagid liita ning võimaldada riigilõivu tasuda osamaksetena. 22. aprilli 2013. a määrusega jättis kohus

hageja taotlused rahuldamata ning selgitas, et kohus on 11. aprilli 2013. a määrusega juba lahendanud

hageja menetlusabi taotluse ning juhul, kui hageja nimetatud määrusega ei nõustu, on hagejal selle

peale õigus esitada määruskaebus. Kuivõrd hageja määruskaebust ei esitanud ja hagiavalduselt

riigilõivu tähtajaks ei tasunud, keeldus kohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Eespool

toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu ja ringkonnakohtu

määruse tühistada ning teha uus lahend, millega võtta hagi menetlusse ning rahuldada hageja taotlus

tasuda riigilõiv 250 eurot osade kaupa viies osas (iga kuu 50 eurot).

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus lahendanud hageja 16. aprilli 2013. a menetlusabi taotlust. Enne

16. aprilli 2013. a menetlusabi taotluse lahendamist ei saanud kohus otsustada, kas ta võtab asja

menetlusse või mitte. Kohus on rikkunud hageja menetlusõigust. Kohus on rikkunud

selgitamiskohustust, kuna ei ole lahendanud hageja taotlust tasuda riigilõiv osade kaupa.

Kohtumäärus hagi menetlusse võtmata jätmise kohta on ka eksitav, sest kohus ei ole selles öelnud,

kas ta rahuldab hageja korduva menetlusabi taotluse või mitte, kohus on ainuüksi pööranud hageja

tähelepanu sellele, et tal on kaebeõigus.

6. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada.

Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus

muutmata.

8. Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et tema 16. aprilli 2013. a menetlusabi taotlus riigilõivu

tasumise kohta osade kaupa on jäänud lahendamata ning et enne menetlusabi taotluse lahendamist ei

saanud kohus otsustada, kas ta võtab asja menetlusse või mitte.

9. Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu. Kolleegium nõustub kohtutega, et asja

materjalidest nähtuvalt oli maakohus 11. aprilli 2013. a määrusega juba lahendanud hageja

menetlusabi taotluse, jättes selle rahuldamata. 16. aprilli 2013. a taotluses ei esitanud hageja uusi

asjaolusid, mis andnuks aluse lugeda esitatud taotlus uueks menetlusabi taotluseks ja määrata seetõttu

TsMS § 180 lg 1 p 2 alusel menetlusabina riigilõivu tasumine osade kaupa.

10. Põhjendatult on ringkonnakohus tuginenud ka sellele, et kui hageja maakohtu 11. aprilli 2013. a

määrusega ei nõustunud, oli tal õigus esitada selle määruse peale määruskaebus. Sellele võimalusele

on viidanud Harju Maakohus ka oma 22. aprilli 2013. a määruses. Seda aga hageja ei teinud. Kuna

hageja ei tasunud ka riigilõivu tähtaegselt, on maakohus 13. mai 2013. a määrusega põhjendatult

keeldunud TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest.

11. Kuna ringkonnakohtu määrus jääb muutmata ja hageja määruskaebus rahuldamata, tuleb

menetluskulud Riigikohtus jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata tasutud

kautsjon riigituludesse.

Ants Kull, Lea Laarmaa, Jaak Luik