3-4-1-53-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-53-13

Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2014

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Lea

Kivi ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 (1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse

kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro

82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda

riigilõivu 3515 eurot 14 senti

Menetluse alus

Harju Maakohtu 15. oktoobri 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 2-11-62602

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel

tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Termetics OÜ (hageja) esitas 19. detsembril 2011 Harju Maakohtusse hagiavalduse Zehnder GmbH

(kostja) vastu saamata agenditasu ja lahkumishüvitise väljamõistmiseks ning agendile tekitatud kahju

hüvitamiseks. Hagihinnalt 40 789 eurot 81 senti tasus hageja 12. detsembril 2011 riigilõivu 3834 eurot

69 senti.

2. Hageja täpsustas 16. veebruaril 2012 oma nõuet kostja vastu ja palus kohtul välja mõista kokku

34 746 eurot ja viivise 2150 eurot 79 senti ning lisanduva viivise. Harju Maakohus võttis 28. veebruaril

2012 hagiavalduse hinnaga 34 746 eurot menetlusse.

3. Hageja esitas 29. märtsil 2012 ja uuesti 2. augustil 2012 taotluse tagastada tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 alusel hagiavalduse esitamisel 319 euro 55 sendi võrra enam

makstud riigilõiv. Harju Maakohus rahuldas hageja taotluse 23. augusti 2012. aasta määrusega

tsiviilasjas nr 2-11-62602. Maakohus kinnitas, et hagi hind tsiviilasjas on 34 746 eurot ja sellelt tasutav

riigilõiv 3515 eurot 14 senti.

4. Hageja esitas 2. aprillil 2013 avalduse nõude täpsustamiseks ja suurendamiseks 34 746 eurolt 35 649

euro 80 sendini. Hageja märkis, et oli hagi esitamisel tasunud hagihinnalt 34 746 eurot lõivu 3515 eurot

14 senti. Avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 alusel tulnuks üle 25 000 kuni

50 000 euro suuruselt nõudelt tasuda riigilõivu 850 või 1000 eurot. Seetõttu ei tulnud hagihinna

suurenemise tõttu tasuda TsMS § 147 lõike 4 alusel täiendavalt riigilõivu.

5. Hageja esitas 2. mail 2013 taotluse tagastada osaliselt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 3515 eurot 14 senti oli põhiseaduse vastane. Seetõttu taotles hageja

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 vastavas osas

põhiseadusvastaseks tunnistamist ja kohaldamata jätmist ning enamtasutud riigilõivu 1965 euro 28 sendi

tagastamist. Põhiseaduslik riigilõivumäär hagiavalduselt on 1549 eurot 86 senti.

6. Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-62602 osaliselt

hageja taotluse ja tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata 1. jaanuarist 2011

kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga

üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 3515 eurot

14 senti. Maakohus määras hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivuks 1645 eurot 72 senti ja

tagastas TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel 1869 eurot 42 senti enamtasutud riigilõivu.

Riigilõivu põhiseaduspärasuse hindamisel juhindus maakohus Riigikohtu praktikast. Põhiseadusvastane

on kohustus tasuda hagilt hinnaga 35 649 eurot 80 senti riigilõivu 3515 eurot 14 senti. Hagilt tasutava

põhiseaduspärase riigilõivumäära leidmisel lähtus maakohus enne 1. jaanuari 2009 kehtinud määradest.

Harju Maakohtu taotlus jõudis Riigikohtusse 18. oktoobril 2013.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et enne 1. juulit 2012 kehtinud riigilõivud olid

põhiseaduse vastased.

8. Hageja ja kostja toetavad Harju Maakohtu 15. oktoobri 2013. aasta määruses väljendatud seisukohti.

9. Õiguskantsler leiab, et Harju Maakohtu 15. oktoobri 2013. aasta taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

algatamiseks ei ole lubatav, kuna vaidlusalused sätted ei ole asjassepuutuvad.

10. Kohtumääruse kohaselt esitati tsiviilasjas nr 2-11-62602 hagi 19. detsembril 2011 ja hageja täpsustas

seda 2. aprillil 2013. TsMS § 123 järgi võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu

avalduse esitamise aeg. Hagi täpsustamisel selgus tsiviilasja hind seetõttu alles 2. aprillil 2013. Seega ei

ole 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 sätted

praegusel juhul asjassepuutuvad.

11. Taotluse objektiks olevat riigilõivu summat käsitledes jäi õiguskantsler oma seniste seisukohtade

juurde ja leidis, et põhiseaduse (PS) § 15 lõikega 1 ning §-ga 11 ei olnud kooskõlas 1. jaanuarist 2011

kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1, mille alusel tuli tsiviilasjas

hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tasuda hagiavalduselt riigilõivu 3515 eurot

14 senti.

12. Justiitsministri arvates on asjassepuutuvad sätted põhiseadusega kooskõlas.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

13. Riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 „Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine“ lõige 1:

„Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana.“

14. Lisa

riigilõivuseaduse

juurde

„Riigilõivu

täismäärad

avalduse

esitamise

eest

tsiviilkohtumenetluses (eurodes)“ (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

31 955,82

[---]

38 346,98

3 515,14

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

15. Kolleegium leiab alustuseks asjassepuutuvad sätted (I) ja hindab seejärel nende kooskõla

põhiseadusega (II).

I

16. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv

(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2). Õiguskantsler leiab, et

kuna TsMS § 123 järgi võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise

aeg ja hagi täpsustamisel selgus tsiviilasja hind alles 2. aprillil 2013, ei ole 1. jaanuarist 2011 kuni 30.

juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 praegusel juhul asjassepuutuvad.

17. Kolleegium ei nõustu praeguses asjas selle järeldusega. RLS § 57 lõike 1 kohaselt sõltub

hagiavalduse esitamisel tasutav riigilõiv hagihinnast. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind

(TsMS § 122 lõige 1). TsMS § 123 järgi võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu

avalduse esitamise aeg. Hageja oli esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule 19. detsembril 2011 ja see

võeti menetlusse 28. veebruaril 2012. Menetlusse võttes oli tsiviilasja hind 34 746 eurot ja hageja oli

tasunud sellelt 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1

alusel riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

18. Hageja esitas 2. aprillil 2013 nõude täpsustamise avalduse ja suurendas nõuet 34 746 eurolt 35 649

euro 80 sendini. TsMS § 147 lõike 4 kohaselt tasutakse nõude suurendamise korral täiendavat riigilõivu

vastavalt hagihinna suurenemisele. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming selle tegemise

ajal kehtiva seaduse järgi. Tsiviilasja suurenenud hinna arvestamisel ja riigilõivu määra arvutamisel tuli

seega võtta aluseks asjassepuutuvad õigusaktid 2. aprilli 2013 seisuga (TsMS § 123 ja RLS § 57 lõige

1). Seega on iseenesest õige õiguskantsleri seisukoht, et tsiviilasja lõplik hind selgus praeguses asjas

pärast 2. aprillil 2013 toimunud nõude suurendamist. Sarnast seisukohta on väljendatud ka

õiguskantsleri arvamuses osutatud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-34-13 (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 23. oktoobri 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-34-13, punkt

10), milles loeti seetõttu asjassepuutuvaks riigilõivumäär, mida hageja pidi tasuma täpsustatud

hagihinnalt.

19. Praegune põhiseaduslikkuse järelevalve asi erineb siiski viidatud asjast selle tõttu, et esialgselt

nõudelt ja suurendatud nõudelt tuli tasuda riigilõivu riigilõivuseaduse erinevate redaktsioonide alusel

erinevas määras. Alates 1. juulist 2012 muudeti riigilõivumäärasid ning kehtestati uued, eelmistest

madalamad riigilõivumäärad. Nõude suurendamise avalduse esitamise ajal, 2. aprillil 2013 kehtinud

RLS lisa 1 alusel tuli üle 25 000 kuni 50 000 euro suuruselt nõudelt tasuda riigilõivu 850 või

1000 eurot, st vähem, kui hageja tasus hagiavalduse esitamisel 2011. aastal. Seega tõi muutus tsiviilasja

hinnas kaasa muutuse tasutava riigilõivu määras. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja oli hagihinnalt

35 649 eurot 80 senti juba tasunud riigilõivu 2011. aastal ja seetõttu täiendavat lõivu ei nõudnud.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 21 kohaselt ei

saa menetlustoimingu eest, mis on tehtud enne 1. juulit 2012 ning mille eest on riigilõiv tasutud enne

nimetatud kuupäeva, taotleda tasutud riigilõivu vähendamist ega tagastamist põhjusel, et alates 1. juulist

2012 kehtib menetlustoimingule madalam riigilõivumäär. Seega ei saa hageja tagasi täpsustatud

hagihinnalt ülemäära tasutud riigilõivu.

21. Viidatud rakendusseaduse säte ei välista aga seda, et hageja sai esitada taotluse kontrollida

2011. aastal tasutud riigilõivu põhiseaduspärasust ja maakohus tagastada põhiseadusvastases määras

tasutud riigilõivu. Riigikohus on leidnud, et vaidluse lahendamisel on asjassepuutuv säte, mis on

kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega ehk mille põhiseadusele mittevastavuse korral peaks kohus

otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. aasta otsus

asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Asjassepuutuv on seega säte, mida tuli kohtuasja lahendamisel tegelikult

kohaldada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28. mai 2008. aasta määrus asjas nr 3-

4-1-4-08, punkt 13). Praeguses asjas on otsustav tähtsus 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012

kehtinud redaktsioonis riigilõivuseaduse nendel sätetel, mille alusel hageja hagiavalduse menetlusse

võtmisel, st kokkuvõttes hagiavalduselt tegelikult lõivu tasus. Nende sätete põhiseadusvastasuse korral

ei peaks hageja tasuma nii suurt riigilõivu.

22. Harju Maakohus tunnistas vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted põhiseaduse vastaseks ja jättis

kohaldamata 15. oktoobri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-62602, vaadates läbi ja rahuldades

hageja 2. mai 2013. aasta avaldust tagastada hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv ning tunnistada

riigilõivumäär põhiseadusvastaseks (vt ka Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-

1-140-12, punkt 20). Maakohus, lahendades hageja taotlust, pidi kontrollima, kas tasutud riigilõiv on

põhiseaduspärane (PS § 15 lõige 2 ja § 152 lõige 1).

23. Kolleegium saab eelnevast tulenevalt kontrollida hagi esialgselt hinnalt menetlusse võtmisel

määratud riigilõivu põhiseaduspärasust. Kolleegium leiab, et hageja 2. mai 2013. aasta enamtasutud

riigilõivu tagastamise avalduse lahendamisel Harju Maakohtus olid RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 alates

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas, mis nägi

ette, et hagiavalduselt hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel

tasuda riigilõivu 3515 eurot 14 senti. Enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel oleks

maakohus pidanud vaidlusaluste sätete põhiseaduse vastasuse korral tegema taotluse kohta teistsuguse

otsustuse kui nende sätete põhiseaduspärasuse korral.

II

24. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses

lauses tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on

leidnud, et kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja

õigusemõistmise

kulude

kandmises

osalemise

eesmärkide

saavutamiseks

proportsionaalne

(vt nt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi 2012. aasta otsus asjas nr 3-2-1-67-11, punktid 27–28).

25. Eelnimetatud põhjendustel on Riigikohus tunnistanud põhiseadusvastaseks RLS lisa 1 tabelis

vaidlusalusele riigilõivumäärale vahetult eelnenud riigilõivu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium tunnistas 11. aprilli 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-31-12 põhiseadusega vastuolus

olevaks riigilõivu määra 3195 eurot 58 senti, mida tuli 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 alusel hagiavalduselt tasuda tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro

24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti.

26. Samuti

on

Riigikohus

tunnistanud

põhiseaduse

vastaseks

vaidlusalusest

riigilõivust

riigilõivuseaduse lisa 1 tabelis ülejärgmise riigilõivumäära. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

tunnistas RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis põhiseaduse vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 44 738 euro 15 sendi kuni

51 129 eurot 31 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154 eurot 25 senti (Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. veebruari 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-1-28-12).

27. Eelviidatud otsuste õiguslikele põhjendustele tuginedes leiab kolleegium ka praeguses asjas, et

tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti hagiavalduselt tasuda tulnud

riigilõiv 3515 eurot 14 senti ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude kandmises osalemise

eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne abinõu.

28. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PSJKS § 15 lõike 1 punktist 5, tunnistab Riigikohus, et

riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011

kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis PS §-ga 11 ja § 15 lõike 1 esimese lausega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 31 955 euro 82 sendi kuni 38 346 eurot 98 senti tuli hagi esitamisel tasuda

riigilõivu 3515 eurot 14 senti.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Ott Järvesaar, Lea Kivi, Lea Laarmaa