3-1-1-137-13 · Riigikohus

Eriarvamus

kriminaalasjas nr 3-1-1-137-13

1. Ma

ei nõustu kriminaalkolleegiumi poolt 13. jaanuaril 2014 kriminaalasjas nr

3-1-1-137-13 tehtud määruse (edaspidi:

määrus) punktide 10 ja 11 põhistustega

ega sellega, et Tartu Ringkonnakohtu 12. novembri 2013. a kohtumäärus Raivo

Paala vahistamise asjas jäeti tühistamata ja tema kaitsja vandeadvokaat Mart

Angerjärve määruskaebus (vähemalt

osaliselt) rahuldamata.

2. Ma

ei ole veendunud, et praegune asi erineb asjast nr 3-1-1-11-13 sedavõrd, et see

võis kaasa tuua viidatud asjas

tehtud lahendiga võrreldes vastupidise

lahenduse.

2.1 Viidatud

asjas (s.o asjas nr 3-1-1-11-13) 26. veebruaril 2013 tehtud määruse p-s 11

märkis kriminaalkolleegium

järgmist: „A. Repnau töötab Viruvärava

Advokaadibüroos ja selle advokaadibüroo meiliaadress on Eesti Advokatuuri

veebilehe andmetel viruab@uninet.ee. See meiliaadress on menetlusosalise

tööandja elektronposti aadress KrMS § 165

lg 4 esimese lause tähenduses. Seega

toimis ringkonnakohus A. Repnaule aadressil viruab@uninet.ee kutset saates ja

kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse kättesaamisest teavitada, KrMS §

165 lg 4 esimese ja teise lause

kohaselt. Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei

teavitatud, tuleb analüüsida, kas ringkonnakohus oleks tulenevalt KrMS

§ 165 lg

4 kolmandast lausest pidanud saatma A. Repnaule kutse allkirja vastu

väljastatava postisaadetisena või andma

kutse üle allkirja vastu.“.

2.2 Analoogselt

tsiteerituga saab praeguses asjas väita, et R. Paala kaitsja vandeadvokaat M. Angerjärv

töötab

advokaadibüroos Angerjärv & Krautmann ja tema meiliaadress

(menetlusdokumentide saatmiseks) on Eesti Advokatuuri

veebilehe andmetel mart@angerjarvkrautmann.ee. See meiliaadress

on menetlusosalise tööandja elektronposti aadress

KrMS § 165 lg 4 esimese lause

tähenduses. Seega toimis ringkonnakohus M. Angerjärvele aadressil

mart@angerjarvkrautmann.ee kutset saates ja

kutses märkides, et ringkonnakohut tuleb kutse kättesaamisest teavitada,

KrMS §

165 lg 4 esimese ja teise lause kohaselt. Kuivõrd kohut kutse kättesaamisest ei

teavitatud, tuli ka praeguses asjas

analüüsida, kas ringkonnakohus oleks

tulenevalt KrMS § 165 lg 4 kolmandast lausest pidanud saatma M. Angerjärvele

kutse

allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või andma kutse üle allkirja

vastu.

2.3 Asjas

nr 3-1-1-11-13 tehtud määruse p-s 13 märkis kriminaalkolleegium, et hinnang

Tallinna Ringkonnakohtu

toimimise õiguspärasusele sõltub sellest, kas kohus

selgitas meiliaadressi viruab@uninet.ee ise välja või tegi selle talle

teatavaks A. Repnau. Eelnevalt oli kolleegium määruse p-s 12 selgitanud, et KrMS

§ 165 lg 4 kolmandast lausest

tulenevalt ei ole kutse kinnitamata jätmisel

adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta

menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab

kutse saatja kutsuma isiku kohtusse

tavaposti kasutades. Seega juhul, kui

menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole

ise välja

selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise

korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava

postisaadetisena või

anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja

selgitanud, saab

KrMS § 165 lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes

selline meiliaadress, mis on menetlejale tehtud teatavaks

menetlusosalise

poolt. Kõik ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist

teadlikuks saada - nt otsib

menetleja menetlusosalise tööandja meiliaadressi

üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale helistades, kasutab

oma

andmebaasis salvestatud aadressi -, tuleb lugeda elektronposti aadressi

väljaselgitamiseks menetleja poolt KrMS §

165 lg 4 kolmanda lause mõttes.

2.4 Järgnevalt

jõudis kriminaalkolleegium asjas nr 3-1-1-11-13 järeldusele, et „Kuivõrd

kriminaaltoimikus puuduvad

materjalid selle kohta, et A. Repnau e-posti

aadressi Tallinna Ringkonnakohtule avaldanud oleks, tuleb

kriminaalkolleegiumi

hinnangul lähtuda sellest, et kohus selgitas meiliaadressi välja ise. Saamata

sellisel elektronposti

aadressil saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul

arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes

sellest

hoolimata kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või

andmata A. Repnaule kutset allkirja

vastu, eksis ringkonnakohus KrMS § 165 lg 4

kolmandas lauses sätestatu vastu. Seega jättis Tallinna Ringkonnakohus A.

Repnau 13. novembri 2012. a istungile kutsumata, rikkudes seeläbi KrMS § 390 lg

4 esimeses lauses sätestatut. Viies

istungi sellest hoolimata A. Repnauta

läbi, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2

tähenduses,

mistõttu tuleb kohtuasi saata Tallinna Ringkonnakohtule uueks

arutamiseks.“.

2.5 Ka

praeguses asjas puuduvad kriminaaltoimikus andmed selle kohta, et M. Angerjärv

oleks ringkonnakohtule

avaldanud e-posti aadressi, mistõttu leian, et ka

praeguses asjas tuli lähtuda sellest, et kohus selgitas tema meiliaadressi

välja ise. Vastupidise seisukoha põhistuseks määruse

p-s 11 esitatud argumendid mind ei veena. Nimelt väidetakse selles, et asjas nr

3-1-1-11-13 oli tegemist olukorraga, kus

ringkonnakohus kutsus kaitsja

istungile sellisel meiliaadressil, mida toimikumaterjalide kohaselt menetluse

käigus varem

ei kasutatud. Esiteks ei julgeks ma sellist järeldust asjas nr

3-1-1-11-13 tehtud määruse pinnalt teha - minu hinnangul on

selles vaid

otsesõnu konstateeritud, et puuduvad materjalid selle kohta, et kaitsja oleks

avaldanud e-posti aadressi

ringkonnakohtule. Teiseks ei ole see järeldus minu

hinnangul ka asjassepuutuv - kui elektronposti aadress, mida

menetleja ei ole

ise välja selgitanud, saab olla üksnes selline meiliaadress, mis on menetlejale

tehtud teatavaks

menetlusosalise poolt (3-1-1-11-13, p 12), pole tähtsust

asjaolul, kas toimikumaterjalide kohaselt on seda aadressi varem

kasutatud või

ei ole.

2.6 Samuti

leitakse määruse p-s 11, et kuna kaitsja suhtles aadressilt mart@angerjarvkrautmann.ee maakohtuga ja

tulenevalt KrMS § 16 lg-st 1 on maakohus menetleja, on kõnealune meiliaadress

menetlejale avaldatud elektronposti

aadress KrMS § 165 lg 4 esimese lause

tähenduses. Ka selle põhistusega on mul raske nõustuda. KrMS § 16 lg 1 loetleb

tõepoolest menetlejatena kohtu, prokuratuuri ja uurimisasutuse. Minu hinnangul

ei anna see loetelu aga alust järelduseks,

et ükskõik millisele menetlejale

avaldatud elektronposti aadress tuleks automaatselt lugeda avaldatuks kõigile

järgnevatele võimalikele menetlejatele. Samuti usun, et „menetlejana“ KrMS §

165 lg 4 tähenduses on vaadeldav üksnes

see konkreetne menetleja

(uurimisasutus, prokuratuur, maakohus, ringkonnakohus või Riigikohus), kelle

menetluses

kriminaalasi on (jätan siinkohal käsitlemata kohtueelse menetluse

eripära). Ehk siis, kui kriminaalasi on ringkonnakohtu

või Riigikohtu

menetluses, ei saa selle asja menetlejaks lugeda enam maakohut.

3. Kokkuvõtvalt

olen seisukohal, et kuna M. Angerjärv ringkonnakohtule oma e-posti aadressi ei

avaldanud, tuleb 26.

veebruaril 2013 kriminaalkolleegiumi poolt asjas nr

3-1-1-11-13 tehtud lahendis antud tõlgenduste kohaselt lähtuda

sellest, et

ringkonnakohus selgitas M. Angerjärve meiliaadressi välja ise. Saamata sellisel

elektronposti aadressil

saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul arvates selle

saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest

hoolimata kutse

allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või andmata M.

Angerjärvele kutset allkirja vastu,

eksis ringkonnakohus KrMS § 165 lg 4

kolmandas lauses sätestatu vastu. Seega jättis ringkonnakohus kaitsja

nõuetekohaselt istungile kutsumata, rikkudes seeläbi KrMS § 390 lg 4 esimeses

lauses sätestatut. Viies istungi sellest

hoolimata kaitsjata läbi, rikkus kohus

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

4. Möönan,

et kutsete kättetoimetamise kord on kriminaalmenetluse seadustikus reguleeritud

ilmselgelt ebaõnnestunult,

ebapiisavalt ja ajale jalgu jäänult. Nii nt märgib

KrMS 164 (kutse kättetoimetamise üldkord) lg 1, et isik kutsutakse

uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise

sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt kutsutakse

isik uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega vaid siis, kui

on alust

arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest või kui ta

on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult. Samas

kirjeldatakse ka

elektronposti aadressil isiku kutsumist kutsumisena kirjaliku kutsega (KrMS §

165 - kirjaliku kutse

kättetoimetamise kord - lg 4), kuigi tõenäoliselt ei

peeta silmas, et seda võiks kohaldada vaid KrMS § 164 lg-s 2

märgitud juhtudel.

Omavahel ei haaku KrMS § 165 lg-d 4 ja 41, millest nt viimane

võimaldab kasutada

menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud

elektronposti aadressi. Kutsete kättetoimetamise korraga ei ole

haakuma pandud

Advokatuuriseaduse § 44 lg-s 6 märgitud advokaadi kohustust -

„Igal advokaadil peab olema talle

menetlusdokumentide kättetoimetamiseks

elektronposti aadress. See võib olla ühel või mitmel advokaadil ühine

advokaadiühinguga. Elektronposti aadress avaldatakse advokatuuri veebilehel.“.

Loetelu võiks jätkata. Paistab aga, et

kutsete kättetoimetamise praktika erineb

mõnevõrra KrMS §-des 164 ja 165 märgitust - on kiirem, ökonoomsem ja

efektiivsem. Pean sellist arengut igati mõistetavaks ja tervitatavaks. Ometi

olen seisukohal, et olukorras, kus seadusega

sätestatud regulatsioonist irduv

praktika tekitab vaidlusi, tuleb eelistada olemasolevat regulatsiooni kuitahes

„õilsate

eesmärkidega“ õigustatavale praktikale.

C.W.T