3-2-1-160-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-160-13

Määruse kuupäev

Tartu, 9. jaanuar 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik

Kohtuasi

AS-i Alta Foods (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi

hagi DCEMF Holdings Ltd vastu müügilepingu kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 2-11-32017

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Alta Foods (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS-i Alta Foods (pankrotis) pankrotihaldur Maire

Arm, esindajad vandeadvokaat Toomas Tamme ja

vandeadvokaat Veiko Viisileht

Kostja DCEMF Holdings Ltd (registrikood MC-166263,

Ugland House, Georgetown, Grand Cayman, Kaimanisaared),

esindaja vandeadvokaat Maarja Kärson

Asja läbivaatamise kuupäev

16. detsember 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Kuulutada tsiviilasja nr 3-2-1-160-13 (AS-i Alta Foods (pankrotis) pankrotihalduri Maire Armi

hagi DCEMF Holdings Ltd vastu müügilepingu kehtetuks tunnistamiseks) menetlus kinniseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-i Alta Foods (pankrotis, AF) pankrotihaldur Andres Tootsman esitas 8. juulil 2011 Harju

Maakohtule hagi DCEMF Holdings Ltd (kostja) vastu ja palus tunnistada kehtetuks Blando

Investments S.A. (Blando) ja kostja vahel 15. novembril 2010 sõlmitud müügileping, millega Blando

müüs kostjale 1912 SIA Rīgas Piensaimnieks´i (RPS) aktsiat, nimiväärtusega 200 Läti latti iga aktsia.

Harju Maakohtu 11. novembri 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-1818 määrati AF-i

pankrotihalduriks Maire Arm (hageja). Samal päeval esitas hageja taotluse A. Tootsmani hagiga

ühinemiseks.

2. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta see läbi vaatamata.

3. Harju Maakohus jättis 30. novembri 2012. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

lahendamiseks maakohtule.

Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. juuli 2013. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Pooled esitasid 30. detsembril 2013 Riigikohtule taotluse menetluse kinniseks kuulutamiseks, kuna

pooled on jõudnud kokkuleppele asja lahendamiseks kompromissiga ning soovivad hoida

kompromissi sisu konfidentsiaalsena. Nad leiavad, et selle tagamiseks on oluline, et kompromissi

kinnitavat kohtumäärust, milles on kajastatud kompromissi tingimused, ei avalikustataks vähemalt

selles osas, mis puudutab kompromissi sisulisi tingimusi. Pooled palusid kohtul lahendada nimetatud

taotlus enne kompromissi kinnitamist kohtumäärusega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et poolte taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Menetlus tuleb TsMS § 38 lg 1 p 6 ja § 40 lg 2 alusel kuulutada kinniseks.

Pooled soovivad hoida kompromissi sisu konfidentsiaalsena ja leiavad, et selle tagamiseks on oluline,

et kompromissi kinnitavat kohtumäärust, milles on kajastatud kompromissi tingimused, ei

avalikustataks vähemalt osas, mis puudutab kompromissi sisulisi tingimusi. Pooled on palunud kohtul

lahendada nimetatud taotlus enne kompromissi kinnitamist kohtumäärusega.

TsMS § 38 lg 1 p 6 järgi kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest menetlusosalise taotlusel

kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi

asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Kuna kompromiss sisaldab poolte ja

kolmandate isikute vahelisi kokkuleppeid, mis võivad sisaldada ärisaladust, ja huvi asja avaliku

arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem, on menetluse kinniseks kuulutamine põhjendatud.

Villu Kõve, Peeter Jerofejev, Jaak Luik