3-1-1-136-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-136-13

Määruse kuupäev

27. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Kriminaalasi Sten Nugise süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 1,

2 ja 4 ning § 209 lg 2 p-de 1, 2 ja 3, Kaupo Jõe (Jõgi)

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2 ning 4 ja Avantcars OÜ

(pankrotis) süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määrus

kriminaalasjas nr 1-12-7190

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin

Mikenberg, määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Sten Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, Kaupo Jõe

(Jõgi) kaitsja vandeadvokaat Andres Simson ja Avantcars OÜ

(pankrotis) kaitsja vandeadvokaat Jugans Grossmann

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

27. november 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määrus Sten Nugise, Kaupo Jõe (Jõgi)

ja Avantcars OÜ (pankrotis) süüdistusasjas muutmata ning prokuröri määruskaebus

rahuldamata.

2. Mõista Eesti Vabariigilt ANS Network OÜ kasuks välja 673 (kuussada seitsekümmend kolm)

eurot ja 20 (kakskümmend) senti, sealhulgas käibemaks 112 (ükssada kaksteist) eurot ning 20

(kakskümmend) senti, määruskaebemenetluses Sten Nugise valitud kaitsjale makstud tasu

katteks.

3. Mõista Eesti Vabariigilt Kaupo Jõe (Jõgi) kasuks välja 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot,

sealhulgas käibemaks 60 (kuuskümmend) eurot, määruskaebemenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu katteks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 25. märtsi 2013. a otsusega tunnistati Sten Nugis süüdi KarS § 201 lg 2 p-de 1, 2

ja 4 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastaks ja 6 kuuks. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 209

lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi ning teda karistati vangistusega 3 aastaks. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti talle

liitkaristuseks vangistus 3 aastaks. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses

viibitud 3 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat, 11 kuud ning 27 päeva

vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1 ja 3 kohaselt 4-aastase katseajaga tingimisi täitmisele

pööramata.

1.1 Sama otsusega tunnistati KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi süüdi Kaupo Jõgi ning teda karistati

vangistusega 2 aastaks. KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus 3-aastase katseajaga tingimisi

täitmisele pööramata.

1.2 Veel tunnistati sama otsusega KarS § 209 lg 3 järgi süüdi Avantcars OÜ (pankrotis) ja talle

mõisteti 15 000 euro suurune rahaline karistus.

1.3 Danske Bank AS-i tsiviilhagi Avantcars OÜ (pankrotis) ja S. Nugise vastu jäeti läbi vaatamata.

DNB Liising AS-i tsiviilhagi S. Nugise ja K. Jõe vastu rahuldati ning süüdistatavatelt mõisteti

kannatanu kasuks solidaarselt välja 74 342,44 eurot. Samuti rahuldati DNB Liising AS-i tsiviilhagi S.

Nugise vastu ja temalt mõisteti kannatanu kasuks välja 193 436,89 eurot. Harju Maakohtu

eeluurimiskohtuniku 17. septembri 2009. a määrusega tsiviilhagi tagamiseks arestitud Avantcars OÜ

(pankrotis) pangakontod ja sõiduauto vabastati aresti alt ning 17. septembri 2009. a määrusega

tsiviilhagi tagamiseks arestitud S. Nugise pangakontod ja mootorpaat jäeti aresti alla.

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja

vandeadvokaat Jugans Grossmann, S. Nugise kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg ja K. Jõgi kaitsja

vandeadvokaat Andres Simson, kes taotlesid otsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist.

K. Jõe kaitsja taotles ühtlasi DNB Liising AS-i tsiviilhagi rahuldamata jätmist.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a eelmenetluses tehtud määrusega tühistati

maakohtu otsus KrMS § 339 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja

kriminaalasi saadeti uueks arutamiseks samale maakohtule teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus

määras, et riigieelarvest tuleb ANS Network OÜ-le hüvitada vandeadvokaat A. Lubergi poolt

S. Nugisele osutatud õigusabi eest makstud tasu 7764,85 euro suuruses summas ja Avantcars OÜ-le

(pankrotis) osutatud riigi õigusabi eest makstav tasu 24 euro suuruses summas tuleb jätta riigi kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

3.1 Maakohtu istungite protokollide kohaselt võttis kohtuistungitest osa ka juriidilisest isikust

süüdistatav Avantcars OÜ (pankrotis), kuid ei ole märgitud, kes süüdistatavat esindas. 26. novembri

2012. a ja 14. jaanuari ning 21. jaanuari 2013. a istungitest võttis osa Avantcars OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur, keda käsitati kolmanda isikuna. 10. detsembri 2012. a, 28. jaanuari, 18. veebruari ja

25. märtsi 2013. a istungitel pankrotihaldur ei osalenud. Apellatsioonikohtu eelistungil selgitasid

kohtumenetluse pooled, et Avantcars OÜ (pankrotis) esindajana käsitati maakohtus osaühingu

juhatuse liiget S. Nugist. See seisukoht on aga väär.

3.2 Äriregistri 28. septembri 2012. a seisuga (maakohtu eelistungi toimumise päev) tehtud väljatrüki

järgi ei olnud S. Nugist osaühingu juhatuse liikmena registrisse kantud. Registriandmete kohaselt oli

sellel ajal äriühingu ainus esindusõigusega isik pankrotihaldur Martin Pärn. Äriseadustiku (ÄS) § 34

lg 2 järgi kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi

teadma, et kanne ei ole õige. Et S. Nugisel ei olnud õigust tegutseda Avantcars OÜ (pankrotis)

juhatuse liikmena, kinnitab see, et Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusest nähtuvalt oli

äriühingul enne pankroti väljakuulutamist likvideerija. Praegusel ajal kehtiva pankrotiseaduse

(PankrS) regulatsioon ei sätesta enam üheselt, et pankrotihaldur on pankrotis äriühingu seaduslik

esindaja, kuid tulenevalt asjaolust, et osaühingu juhatuse liikmete volitused olid lõppenud ja

osaühingul oli likvideerija, kelle volitused lõpetati Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusega

tsiviilasjas nr 2-11-12033, asendas osaühingu juhatust pankrotihaldur.

3.3 KrMS § 269 lg 1 kohaselt arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul ja tema ilmumata

jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 36 kohaselt osaleb juriidilisest isikust

süüdistatav kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi kaudu. Kuna Avantcars OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur kõigil maakohtu istungitel ei osalenud ja neil istungitel, millel ta osales, ei

täitnud ta osaühingu seadusliku esindaja funktsioone, toimus kriminaalasja arutamine ühe

süüdistatava osavõtuta, mis kujutab endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg

1 p 2 tähenduses. KrMS § 341 lg 1 kohaselt tuleb selle rikkumise tuvastamisel kohtuotsus tühistada ja

saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg, kes taotleb määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks

arutamiseks samale ringkonnakohtule. Prokuröri põhiseisukohad on järgmised.

4.1 Pankrotihaldur saab kohtumenetluses menetlusosalisena osaleda üksnes vaidlustes, mis

puudutavad pankrotivara või vara, mille võib pankrotivarasse arvata (PankrS § 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg

1). Ta ei saa kriminaalmenetluses esindada juriidilisest isikust süüdistatavat küsimustes, mis ei

seondu pankrotivara vaidlusega. Kriminaalmenetluse tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste üle

arutamine ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine, mis ei puuduta tsiviilhagisid, väljub

pankrotihalduri pädevuse piirest. ÄS § 209 lg-te 1-3 sõnastusest tulenevalt piirdub ka likvideerija

tegevus vaid osaühingu likvideerimisega ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine tema

pädevusse ei kuulu. Eeltoodust lähtuvalt saab pankrotis juriidilisest isikust süüdistatava seaduslikuks

esindajaks kriminaalmenetluses olla üksnes selle äriühingu juhatuse liige. Pankrotihaldur saab aga

pankrotivaraga seotud küsimustes osaleda kriminaalmenetluses kolmanda isikuna. Maakohus käsitas

faktilise tegevusega juriidilisest isikust süüdistatava seadusliku esindajana õigesti selle viimast

juhatuse liiget S. Nugist. Kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena ei ole vaadeldav see, et

juriidilise isiku esindamist ei vormistatud määrusega.

4.2 Enne pankrotiseaduse praeguse redaktsiooni jõustumist loeti pankrotis oleva äriühingu

seaduslikuks esindajaks pankrotihaldurit. Kuid isegi siis eristas kohtupraktika olukordi, kus pankrotis

juriidilise isiku esindajaks peeti jätkuvalt äriühingu juhatust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai

2005. a määrus asjas nr 3-2-1-53-05, p 16). Arvestades, et pankrotiseaduse kehtiv redaktsioon on

võrreldes varasemaga sõnastuse poolest leebem ja selle kohaselt ei loeta pankrotihaldurit enam

ühemõtteliselt pankrotis äriühingu seaduslikuks esindajaks, on viide seaduse varasema redaktsiooni

kehtivuse ajal tehtud kohtulahendile asjakohane ning õigustatud. Maakohus ei rikkunud

kriminaalmenetlusõigust, kui lubas kohtuistungitel juriidilisest isikust süüdistatavat esindama

juhatuse liikme S. Nugise.

5. Vastuses prokuröri määruskaebusele palub S. Nugise kaitsja vandeadvokaat A. Luberg jätta

kaebuse rahuldamata ja süüdistatava menetluskulud riigi kanda. Kaitsja märgib lühidalt järgmist.

5.1 Juriidilisest isikust süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses juhatuse või seda asendava organi

liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused (KrMS § 36).

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 1 ja ÄS § 180 lg 1 järgi on osaühingu juhtorgan

juhatus. Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisel kaotab juriidilise isiku juhatus juriidilise isiku

suhtes sisulise esindusõiguse, ehkki juhatus kui organ pankrotimenetlusega ei kao.

5.2 Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole OÜ-l Avantcars (pankrotis) alates 17. maist 2011 juhatust.

Sellest kuupäevast nimetati osaühingule likvideerija ja kõigi juhatuse liikmete volitused lõppesid.

17. novembril 2011 nimetati äriühingu pankrotihalduriks M. Pärn. Seega ei ole juhatusel alates

17. maist 2011 juriidilise isiku esindamise õigust. Kriminaalasja menetlemise ajal maakohtus ei olnud

Avantcars OÜ (pankrotis) ja S. Nugise vahel õiguslikku suhet, mille alusel oleks saanud jaatada

viimase staatust äriühingu seadusliku esindajana.

5.3 Määruskaebuses käsitletakse juriidilisest isikust süüdistatava istungitel osalemist ühekülgselt. Kui

S. Nugise osalemine Avantcars OÜ (pankrotis) esindajana oli prokuröri arvates õiguslikult piisav,

tuleb edasiselt kontrollida, kas talle kui juriidilise isiku seaduslikule esindajale tagati kõik

menetlusõigused. Neid õigusi talle ei tagatud. Näiteks ei antud S. Nugisele kui äriühingu seaduslikule

esindajale viimase sõna õigust ega küsitud, kas ta seda õigust kasutada soovib, kuigi KrMS § 303 lg 1

kohaselt on see nõutav.

5.4 Asjakohane ei ole viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. mai 2005. a määrusele asjas nr 3-2-1-

53-05. Lisaks ei nähtu viidatud kohtuasja tehioludest, et pankrotivõlgniku suhtes oleks eelnevalt

toimunud likvideerimismenetlus, mille käigus juhatuse liikmete lepingud lõpetati. Pelgalt äriregistri

andmetele tuginevalt ei saa tuvastada, kas juriidilisel isikul juhatus on, mis tähendab, et juhatuse

olemasolu äriregistri kandest ei sõltu.

5.5 Kriminaalmenetlus, kus süüdistatavaks on pankrotis äriühing, on PankrS § 35 lg 1 p 2 mõttes

pankrotivara puudutav vaidlus. Seega on pankrotihaldur praeguses kriminaalmenetluses Avantcars

OÜ (pankrotis) ainuke seaduslik esindaja. Teistsugust regulatsiooni ei tulene ka PankrS § 541 lg-st 1.

ÄS § 209 lg-tel 1-3 ei ole praeguses asjas sisulist tähendust.

6. Vastuses prokuröri määruskaebusele peab Avantcars OÜ kaitsja vandeadvokaat J. Grossmann

kaebust põhjendatuks ja märgib kokkuvõtlikult järgmist.

6.1 Õige on seisukoht, et tulenevalt PankrS § 35 lg 1 p-st 2 ja § 541 lg-st 1 saab pankrotihaldur

kohtumenetluses menetlusosalisena osaleda üksnes vaidlustes, mis puudutavad pankrotivara või vara,

mille võib arvata pankrotivarasse. Sellest tulenevalt esitas kaitsja kohtule kaitseaktis taotluse, et

pankrotihaldur kaasataks menetlusse kolmanda isikuna. Taotlus rahuldati ja pankrotihaldurile oli

kolmanda isikuna tagatud võimalus avaldada arvamust tsiviilhagide kohta ning muudes küsimustes

pankrotivaraga seonduvalt. Kriminaalmenetluses ei saa pankrotihaldur juriidilisest isikust

süüdistatavat esindada küsimustes, mis ei ole seotud pankrotivara vaidlusega. Tõendamisesemesse

kuuluvate küsimuste üle arutamine ja süüdistatava õiguste ning kohustuste teostamine, mis ei puuduta

tsiviilhagisid, väljub pankrotihalduri pädevusest. Pankrotiseadusest ei tulene, et pankrotihaldur on

juhatust asendav organ. Kuna süüdistus puudutab ajavahemikku 2008. a jaanuarist kuni oktoobrini,

oli juhatuse liige S. Nugis ainuke kompetentne isik, kes juriidilise isiku tegevuse selle ajavahemiku

kohta ütlusi anda sai. Kohtuistungil kontrolliti Avantcars OÜ (pankrotis) seadusliku esindaja

kohalolekut ja tema volitusi äriregistri andmetele tuginevalt.

6.2 Ringkonnakohus leidis, et pankrotiseaduse praeguse redaktsiooni järgi ei ole pankrotihaldur enam

ühemõtteliselt pankrotis oleva äriühingu seaduslik esindaja, kuid märkis siiski, et ta asendab juhatust.

Pankrotihalduri volituste tegelikku ulatust ei kontrollitud. Ringkonnakohtu istungil teatas

pankrotihaldur, et ta on Avantcars OÜ seaduslik esindaja, kuid jättis konkretiseerimata, missuguseid

küsimusi tema esindusõigus hõlmab. Ilmselt aktsepteeris ringkonnakohus pankrotihalduri seisukohta.

7. K. Jõe kaitsja vandeadvokaat A. Simson peab määruskaebusele esitatud vastuses ekslikuks

prokuröri seisukohta, mille kohaselt saab pankrotis oleva juriidilise isiku seaduslik esindaja olla

üksnes selle äriühingu juhatuse liige. Ainsa esindusõigusega isikuna on äriregistrisse kantud M. Pärn,

kelle kohta on otsesõnu märgitud, et esindusõigus kuulub pankrotihaldurile. Juhatuse liikmete

volitused on lõppenud ja juhatust asendab praeguses menetluses pankrotihaldur. Arvestades, et S.

Nugisel ei olnud äriühingu esindamise õigust, toimus kriminaalasja arutamine maakohtus ühe

süüdistatava osavõtuta, mis kujutab endast KrMS § 339 lg 1 p-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse

olulist rikkumist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt ei osalenud Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärn,

kes kaasati kriminaalmenetlusse Harju Maakohtu 1. oktoobri 2012. a määrusega KrMS § 401 lg 1

alusel kolmanda isikuna, 29. novembril ja 10. detsembril 2012, 28. jaanuaril, 18. veebruaril ning 25.

märtsil 2013 maakohtu istungil. Määruskaebemenetluse poolte vahel on vaidlus selles, kas

pankrotihaldur oleks pidanud kohtulikust arutamisest osa võtma juriidilise isiku seadusliku

esindajana või kolmanda isikuna. Vastata tuleb küsimusele, kas seda, et pankrotihaldur ei osalenud

eespool loetletud istungitel ja võttis ülejäänud istungitest osa kolmanda isikuna, tuleb käsitada

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 tähenduses.

9. Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda

asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused ja kohustused,

sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi (KrMS § 36). Vastuses prokuröri määruskaebusele

märgib S. Nugise kaitsja õigesti, et seoses Harju Maakohtu 16. mai 2011. a määrusega Avantcars OÜ-

le (pankrotis) likvideerija määramisega on osaühingu juhatuse liikmete, sh S. Nugise, volitused

äriühingu esindamiseks lõppenud. Harju Maakohtu 26. jaanuari 2012. a määrusega vabastati

likvideerija talle pandud kohustuste täitmisest. Harju Maakohtu 31. oktoobri 2011. a määrusega

kuulutati aga välja äriühingu pankrot ja pankrotihalduriks nimetati M. Pärn, kellele vastavalt

äriregistri andmetele kuulus osaühingu esindamise õigus ka kriminaalasja arutamise ajal esimese

astme kohtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, et eelkirjeldatud asjaoludest

tulenevalt ei olnud S. Nugisel juriidilisest isikust süüdistatava esindamise õigust ja selle isiku

pädevaks esindajaks sai olla üksnes Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur.

10. PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara

valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis

puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause

kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga

seotud vaidlustes (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 8. mai 2013. a otsus asjas nr 3-2-1-191-12, p

19). Prokuröri ja Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja väitel väljub nendest sätetest nähtuvalt

kriminaalmenetluse tõendamisesemesse kuuluvate küsimuste üle arutamine ja süüdistatava nende

õiguste ning kohustuste teostamine, mis esitatud tsiviilhagisid ei puuduta, pankrotihalduri pädevusest.

Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib, et pankrotivara puudutava vaidlusena on

kõnealuste sätete tähenduses käsitatav ka süüdistatavaks oleva pankrotis äriühingu kriminaalasja

lahendamine kohtus, kuivõrd kriminaalmenetluse tulemina tehtav lahend võib otseselt mõjutada tema

varalisi huve, pankrotivara koosseisu ning pankrotivõlgniku vastu tekkivaid nõudeid. Need varalised

huvid võivad väljenduda näiteks süüdimõistmisega kaasneva rahalise karistuse määras, asitõendite ja

muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetud meetmete tagajärgedes ning

kriminaalmenetluse kulude kohta tehtavas otsustuses. Eelöeldu tähendab, et kriminaalasjas tehtud

kohtulahendiga võivad pankrotis juriidilisest isikust süüdistatava jaoks kaasneda õigused ja

kohustused, mis puudutavad vara, mille võib arvata pankrotivarasse või nõuded, mida saab

pankrotimenetluses pankrotivõlgniku vastu esitada.

11. Tsiviilkohtumenetluses osaleb pankrotihaldur PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt poolena

võlgniku asemel. Pankrotihalduri õigust esindada kriminaalmenetluses pankrotis juriidilisest isikust

süüdistatavat pankrotiseaduse alates 1. jaanuarist 2010 kehtiv regulatsioon aga ei välista. Sellest ajast

jõustus kohtutäituri seadus, mille eelnõu seletuskirjast (eelnõu nr 462 SE III, Riigikogu XI koosseis)

nähtuvalt peeti senise regulatsiooni, sh ka PankrS § 35 lg 1 p 2, muutmist vajalikuks põhjusel, et seni

oli pankrotiseaduses pankrotihalduri positsioon kindlaks määratud esindusteooria ja ametiteooria

seguna, mis ei osutunud heaks lahenduseks. Nimelt peeti ebaõigeks olukorda, kus pankrotihaldur oli

pankrotiseaduse kohaselt võlgniku seaduslik esindaja. Et aga halduri juhitav pankrotimenetlus toimub

eeskätt võlausaldajate jaoks ja nende huvides ning sageli võivad võlgniku ja võlausaldajate huvid olla

vastuolus, loobuti täiendavate segaduste vältimiseks esindusteooriast ning mindi täielikult üle

ametiteooriale. Kolleegiumi hinnangul ei satu võlgniku ja võlausaldajate huvid konflikti olukorras,

kus pankrotihaldur esindab kriminaalmenetluses pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat. Seda

põhjusel, et osalemine kriminaalmenetluses just süüdistatava seadusliku esindajana aitab eelduslikult

tagada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide parema kaitse. Teistsugune oleks olukord aga siis,

kui pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat esindaks vastavalt prokuröri ja Avantcars OÜ

(pankrotis) kaitsja seisukohale äriühingu endine juhatuse liige, kellel võlgniku ning võlausaldajate

huvide järgimise kohustus puudub.

12. Avantcars OÜ (pankrotis) kaitsja leiab, et süüdistus puudutab tegusid, mis pandi toime 2008. a

jaanuarist kuni oktoobrini ja seetõttu on S. Nugis ainuke, kes saab juriidilise isiku tegevuse selle

ajavahemiku kohta ütlusi anda. Kirjeldatud arusaam on ekslik. KrMS § 62 p-de 1-4 kohaselt on

tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud,

kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü, kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed

ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Arusaadavatel põhjustel ei sea kriminaalmenetluse

seadustik piiranguid sellele, missuguste tõenditega saab konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid

tuvastatuks lugeda. Sellest lähtuvalt puudub alus väita, nagu saaks juriidilisele isikule etteheidetava

kuriteo tehiolude kohta selle juriidilise isiku esindajana ütlusi anda pelgalt see füüsiline isik, kes

juriidilise isiku huvides vahetult teo toime pani. Kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi ning muude

tehiolude kohta kriminaalmenetluses ütluste andmiseks ei pruugi süüdistatavat esindav juriidilise

isiku juhtorgani liige olla ise kuriteoga vahetult puutumuses. Ta saab aga anda tõendamiseseme

asjaolude seisukohalt vajalikku teavet selle kohta, mis puudutab näiteks süüdistatavat

iseloomustavaid andmeid (tema majanduslikku olukorda) ja muid vastutust mõjutavaid tegureid.

13. S. Nugise kaitsja leiab põhjendatult, et määruskaebuses tehtud viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

24. mai 2005. a määrusele asjas nr 3-2-1-53-05 ei ole asjassepuutuv. Esiteks puudutab kõnealuse

lahendi punktis 16 märgitu seadusest tulenevat erandlikku olukorda, kus haldur PankrS § 178 lg 1 ja

§ 183 lg 4 kohaselt kompromissi kinnitamise menetluses võlgnikku esindada ei saa. Teiseks tuleb

silmas pidada sedagi, et erinevalt osutatud kohtuasja tehioludest oli Avantcars OÜ-le (pankrotis)

määratud likvideerija, millest tulenevalt ei olnud osaühingu juhatuse liikmetel juba enne pankroti

väljakuulutamist äriühingu esindamise õigust.

14. KrMS § 269 lg 1 kohaselt arutatakse kriminaalasja süüdistatava osavõtul, arvestades samas

paragrahvis ja §-s 2761 nimetatud erandeid. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik

arutamine edasi. KrMS § 269 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuotsuse

kuulutamisest kohustuslik. Viimati märgitust tulenevalt ei ole tähtis, et pankrotihaldur ei osalenud 25.

märtsi 2013. a kohtuistungil, mil kuulutati maakohtu otsuse lõpposa. Tuvastatud ei ole aga muid

seadusest tulenevaid aluseid, mis oleksid õigustanud kriminaalasja arutamist süüdistatava osavõtuta

ülejäänud kohtuistungitel. Kuna Avantcars OÜ (pankrotis) pankrotihaldur M. Pärn ei võtnud

maakohtu istungitest osa 29. novembril ja 10. detsembril 2012 ning 28. jaanuaril ja 18. veebruaril

2013, ülejäänud istungitel osales ta aga kolmanda isikuna, on see minetus käsitatav

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes. Sellest tulenevalt tühistas

ringkonnakohus õigustatult maakohtu otsuse ja saatis kriminaalasja KrMS § 341 lg 1 alusel samale

maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 11. septembri 2013. a määruse muutmata ja prokuröri

määruskaebuse rahuldamata.

16. S. Nugise kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse jätta süüdistataval määruskaebemenetluses

tekkinud menetluskulu riigi kanda. Vastusele lisatud dokumentide kohaselt on ANS Network OÜ

tasunud S. Nugise valitud kaitsjale määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest 673 eurot ja

20 senti, sh käibemaks 112 eurot ning 20 senti. Kolleegium leiab, et õigusabi osutamiseks tehtud

toimingud ja ajakulu on vajalikud ning põhjendatud, millest lähtuvalt on kaitsjatasu suurus mõistlik.

Vastavalt KrMS § 187 lg-le 2 tuleb see menetluskulu välja mõista riigilt.

17. K. Jõgi kaitsja on esitanud Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale määruskaebemenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu 360 euro suuruses summas, sh käibemaks 60 eurot. Vastusele lisatud

OÜ Advokaadibüroo Simson & Variku arvest nähtuvalt on õigusabi osutamiseks tehtud toimingud ja

ajakulu vajalikud ning põhjendatud, mille tõttu on kaitsjatasu suurus samuti mõistlik. Vastavalt KrMS

§ 187 lg-le 2 tuleb ka see menetluskulu välja mõista riigilt.

Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris