3-4-1-64-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-64-13

Otsuse kuupäev

19. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 5. detsembri 2013. a otsuse nr 36 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alajõe valla elanikud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter, Natalja Prohhorova, Maria

Tsõganova, Galina Sergejeva ja Niina Vallander esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ning

Kaitsepolitseiametile ühise kaebuse/avalduse 20. oktoobril 2013 toimunud kohaliku omavalitsuse

volikogu valimiste kohta. Kaebuses vaidlustati Alajõe Valla Valimiskomisjoni käitumine ja

valimistulemus tervikuna ning paluti korraldada kriminaalmenetlus ja uurimine elanike ebaseadusliku

Alajõe valda sisseregistreerimise tõttu. Kaebuses väideti järgmist:

1) Alajõe valla elanikud Vadim Ivanov ja Aleksandr Petuhhov organiseerisid suuremahulise

valimistulemuste mõjutamise ja pettuse. Koos nendega tegutsesid valimiskomisjoni esimees Daisy

Utsar ning komisjoni liige Lii Jürgenson. Rikkumine seisnes selles, et ebaseaduslike

rahvastikuregistri kannete tagajärjel on vallavolikogu valimistel hääle andnud palju isikuid, kellel

pole selleks õigust, ning selliste isikute osavõtt on mõjutanud valimistulemusi;

2) alates 14. oktoobrist 2013 toimunud eelhääletamisel tegid mõned volikogu liikmekandidaadid

valimisjaoskonnas nr 1 valimisagitatsiooni ja mõjutasid inimesi valimisjaoskonna treppidel ja

koridoris, avaldasid survet ja jagasid visiitkaarte kandidaadi numbriga, lubades pärast valimisi selle

eest raha või alkoholi;

3) volikokku kandideerinud A. Zautin viis bussiga inimesi hääletama ja tal oli seejuures tõenäoliselt

Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehelt ja vallasekretärilt Daisy Utsarilt saadud valijate nimekiri.

Lisaks pakuti valimistele tulnud isikutele alkoholi ja raha;

4) Valimisliit Kohalik Rahvas esitas 16. oktoobril 2013 avalduse rikkumiste kohta, et tagada

seaduslikud valimised ja edastada avaldus Ida-Viru maavanemale, Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile ja prokuratuurile. Hiljem sai valimisliit teada, et avaldus on edastamata;

5) mitmed valla valimiskomisjoni liikmed käisid koos valijaga kabiinis;

6) volikokku kandideeriv V. Ivanov viibis valimiste ajal valimiste toimumise ruumis koos telefoniga,

jälgis valijaid ja pärast iga temale meelepärase valija hääletamist helistas õues viibivale isikule või

saatis sõnumi, milles tõenäoliselt andis korralduse anda valimas käinule varem kokku lepitud tasu.

V. Ivanov ka ähvardas valijaid, nt Aleksandr Kaivat ja nimetas teda reeturiks;

7) valla valimiskomisjoni liikmed agiteerisid valijaid ja jagasid oma soovitusi, kelle poolt hääletada.

Valimiskomisjoni esimees D. Utsar ning liige L. Jürgenson ei olnud erapooletud ja käitusid

tõenäoliselt ebaseaduslikult;

8) A. Petuhhov, V. Ivanov ja nendega seotud isikud halvustavad avalikult ning ohustavad Eesti

sõltumatust, iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, levitades kommunistlikku maailmavaadet.

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

(KOVVS) § 63 lõikele 3 tuginedes 28. oktoobri 2013. a otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata.

3. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 4. novembri 2013. a otsusega nr 31 kaebuse osaliselt ning

tühistas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi

vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus. Vabariigi Valimiskomisjon tegi Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile ettekirjutuse vaadata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus läbi valimiskomisjoni

pädevusse kuuluvates küsimustes. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse läbi ja jättis selle 6. novembri 2013. a otsusega nr 8 rahuldamata. Vabariigi

Valimiskomisjon jättis maakonna valimiskomisjoni otsuse peale esitatud S. Asmuse ja N. Prohhorova

kaebuse 13. novembri 2013. a otsusega nr 34 rahuldamata. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium jättis 27. novembri 2013. a otsusega asjas nr 3-4-1-62-13 rahuldamata S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni viimati nimetatud otsuse peale.

4. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Riigikohtule kaebuse, milles palusid

tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsus nr 31 osas, milles Vabariigi

Valimiskomisjon jättis nende kaebuse rahuldamata.

5. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas 19. novembri 2013. a otsusega asjas

nr 3-4-1-59-13 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse ning tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni

4. novembri 2013. a otsuse nr 31 osas, milles jäeti rahuldamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 peale, ning Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata

S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus. S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus saadeti osas, milles Ida-

Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsus tühistati, Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks. Jõusse jäi Vabariigi Valimiskomisjoni ja maakonna

valimiskomisjoni otsus M. Andrejeva ja T. Lüteri osas. See tähendab, et M. Andrejeva ja T. Lüteri

kaebust ei saadetud maakonna valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsusest tulenevalt pidi maakonna valimiskomisjon S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse

läbi vaatama osas, milles kaebajad väidavad, et isikute elukoha ebaseadusliku registreerimise

tagajärjel tekkis olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud

õigust hääletamisest osa võtta, ning see mõjutas hääletamistulemusi ja valimistulemusi Alajõe vallas.

6. Vahetult enne kaebuse läbivaatamist Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis esitasid M. Andrejeva,

S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova maakonna valimiskomisjonile täiendavad seisukohad ja

taotlused. Kaebajad lisasid oma esialgsele kaebusele väited selle kohta, et ka käesoleva aasta juulis ja

augustis on Alajõe valda registreeritud ca 35 isikut, kes seal tegelikult ei ela ega ole kunagi elanud,

ning leidsid, et valimiskomisjonil tuleks analüüsida vallaelanike arvu suurt kasvu juuni algusest kuni

20. septembrini 2013.

Kaebajad taotlesid enne asja uut arutamist Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis täiendavalt veel

järgmist:

1) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni liikmete taandamist;

2) võimalust tutvuda valijate nimekirjadega;

3) kaebuse arutamise edasilükkamist, kuni kaebajatel on olnud võimalik valijate nimekirjadega

tutvuda;

4) Alajõe vallalt või rahvastikuregistrilt andmete väljanõudmist alates 2013. aasta juunikuust kõigi

avalduste kohta, milles taotleti rahvastikuregistrisse kannete tegemist;

5) esitatud elukohateate registreerimise avalduste ja tehtud registreeringute läbivaatamist aadressi

täpsusega ning kontrollimist, kellele nimetatud aadressid kuuluvad, võttes ühtlasi arvesse, kas

nimetatud aadressidel on võimalik kõigil isikutel ka tegelikult elada;

6) eelmiste kohalike omavalitsuse volikogu valimiste aegsete rahvastikuregistri kannete uurimist.

7. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas läbi S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse ja jättis selle

26. novembri 2013. a otsusega nr 10 rahuldamata. Maakonnakomisjon kontrollis 1. juunist kuni

20. septembrini esitatud elukohateateid, võrdles rahvastikuregistri andmeid Alajõe valla valijate

nimekirjadega, kuulas ära ja tutvus V. Ivanovi, A. Zautini ja A. Petuhhovi suuliste ja kirjalike

selgitustega, vallasekretär D. Utsari suuliste ja kirjalike selgitustega, tutvus Ida Prefektuuri

kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalituse 8. oktoobri 2013. a ja 25. novembri 2013. a teatistega

kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta ning kuulas ära Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo Ida talituse juhi I. Vikkati ütlused.

Maakonna valimiskomisjon selgitas välja, et 29 A. Petuhhovi esitatud elukohateadet jäeti registrisse

kandmata. Seega ei kantud ühtki nimetatud isikut valijate nimekirja. Kaks isikut esitas A. Petuhhov

registreerimiseks varem ning nende puhul puudus seaduslik alus registreerimisest keelduda (üks neist

oli tema abikaasa). V. Ivanov esitas 11. septembril 2013 ühe elukohateate (tütar), 14. septembril 2013

kolm elukohateadet (poeg ja kaks töötajat), 19. septembril 2013 kaks elukohateadet (töötajad).

Maakonna valimiskomisjon selgitas välja, et nimetatud isikute puhul puudus alus nende

registreerimisest keelduda. A. Zautin esitas 18. septembril 2013 kaks elukohateadet kokku kümne

isiku registreerimiseks temale kuuluvasse elukohta Vasknarva külas. Nende elukohateadete alusel

elukoha andmeid ei registreeritud. Kokku registreeriti nimetatud isikute avalduste alusel Alajõe valla

elanikeks 8 isikut, kelle puhul puuduvad tõendid, et tegu oleks fiktiivsete sissekirjutustega. Ülejäänud

isikute elanike registrisse kandmisest vallasekretär keeldus.

8. M. Andrejeva, S. Asmus, N. Prohhorova, G. Žonnov, S. Bondarev ning T. Lüter esitasid Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni 26. novembri 2013. a otsuse nr 10 peale kaebuse Vabariigi

Valimiskomisjonile, milles taotlesid nimetatud otsuse tühistamist ning valimisnimekirjadega

tutvumiseks esitatud taotluse rahuldamist.

9. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 5. detsembri 2013. a otsusega nr 36 S. Asmuse ja N. Prohhorova

kaebuse ja nende taotluse tutvuda valijate nimekirjadega rahuldamata. M. Andrejeva, G. Žonnovi,

S. Bondarevi ja T. Lüteri kaebuse tagastas Vabariigi Valimiskomisjon läbivaatamatult. Vabariigi

Valimiskomisjoni põhjendused olid järgmised:

1) kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 26. novembri 2013. a otsus nr 10 ei olnud tehtud

M. Andrejeva, G. Žonnovi, S. Bondarevi ja T. Lüteri kohta, ei ole nad õigustatud maakonna

valimiskomisjoni otsust Vabariigi Valimiskomisjonis vaidlustama. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab

kaebuse läbi ainult S. Asmuse ja N. Prohhorova osas;

2) Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 27. novembri 2013. a otsuses asjas nr 3-4-

1-62-13 märkinud, et valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel ei

näe seadus ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust. Kaebajad leiavad, et

olukord, kus valimiskomisjoni liikmed on muudetud sisuliselt immuniteediga isikuteks, on

ebademokraatlik ning võib olla põhiseadusega vastuolus. Vabariigi Valimiskomisjon märgib, et

valimisseaduste kooskõla hindamine põhiseadusega ei ole valimiskomisjoni kui haldusorgani

pädevuses. Väide, et maakonna valimiskomisjon on jätnud taotluse valimiskomisjoni liikmete

taandamiseks üldse tähelepanuta ja õiguslikult lahendamata, on ebatäpne, sest maakonna

valimiskomisjon on nimetatud taotlust käsitlenud oma otsuse punktis 7.1. Maakonna

valimiskomisjoni otsus mittetaandamise kohta on seaduslik;

3) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on talle esitatud taotluste osas kaebuse läbi vaadanud

sisuliselt ning teinud oma võimaluste piires kindlaks asjas tähtsad asjaolud. Ühtki fakti, mis kinnitaks

kaebajate väiteid ebaseaduslike registrikannete tegemise kohta, ei ole uurimise käigus ilmnenud;

4) Vabariigi Valimiskomisjon ei pidanud põhjendatuks kaebuses esitatud taotlust täiendavalt

kontrollida kõiki aasta jooksul enne 2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi tehtud

registrikandeid ja elukoha registreerimiseks esitatud avaldusi. Vabariigi Valimiskomisjon vaatab

maakonna valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel läbi neid asjaolusid, mida

kaebajad on esitanud maakonna valimiskomisjonile. Kaebajad ei ole põhjendanud, miks on alles

nüüd tekkinud kahtlused varasemate registrikannete osas. Arvestades maakonna valimiskomisjoni

kogutud tõendeid asja lahendamisel, ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks taotlust

rahuldada ega ka selles osas järelevalvet algatada;

5) maakonna valimiskomisjon ei ole eelhääletamist puudutavaid väiteid käsitlenud, kuid Vabariigi

Valimiskomisjon vaatas eelhääletamist puudutavad andmed läbi. Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1

hääletamistulemuste protokolli ning valimiste infosüsteemi sisestatud eelhääletamisest osavõtu

kohaselt osales Alajõe valla valimisjaoskonnas nr 1 eelhääletamisel 151 Alajõe valla valijat. Lisaks

hääletas 77 valijat väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda ja 45 hääletas elektrooniliselt. Kokku

hääletas eelhääletamisel 273 Alajõe valla valijat. Valimispäeva õhtu kl 20.00 seisuga oli valijate

nimekirja kantud 568 valijat. Eelhääletamine, sealhulgas väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda

eelhääletamine, on seadusega ette nähtud hääletamisviis, mis ei tõenda, et seda kasutava valija

elukoha registreering oleks fiktiivne;

6) kaebajatel oleks olnud põhjendatud huvi taotleda valijate nimekirjadega tutvumist valla

valimiskomisjonilt enne kaebuse esitamist valimiskaebuste esitamiseks ette nähtud aja jooksul.

Praegusel juhul ei pidanud Vabariigi Valimiskomisjon valijate nimekirjadega tutvumise taotluse

rahuldamist põhjendatuks, arvestades nii hääletamise saladuse kaitsmiseks seadusega kehtestatud

juurdepääsupiirangut kui ka asjaolu, et valijate nimekirjadega tutvumise kaudu ei ole kaebajatel

võimalik kindlaks teha registrikannete õigsust. Valijate nimekirja kannetega ei ole seega võimalik

tõendada ega kontrollida kaebuse väiteid.

10. S. Asmus ja N. Prohhorova esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Vabariigi

Valimiskomisjoni 5. detsembri 2013. a otsus nr 36 ning saata kaebus maakonna valimiskomisjonile

uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus.

11. Vabariigi Valimiskomisjon vaidleb kaebusele vastu, jääb oma otsuse juurde ja palub jätta kaebus

rahuldamata.

KAEBAJATE SEISUKOHT

12. Riigikohtule esitatud kaebuses väidetakse järgmist:

1) ilmselge menetluslik trikitamine ja püüd hoiduda asja sisulisest lahendamisest on Vabariigi

Valimiskomisjoni seisukoht, et kaebajad pidanuksid esialgse kaebuse esitama laiemalt kui nad seda

tegid;

2) Vabariigi Valimiskomisjon on juba vaidluse esimesel lahendamisel käitunud ebaseaduslikult ja

põhjustanud asjatu pöördumise Riigikohtu poole;

3) esialgses kaebuses viidati kolmele isikule, kes on ebaseaduslike registrikannetega mõjutanud

hääletamistulemusi. Esialgsele kaebusele lisati kaks ajalehes Põhjarannik ilmunud artiklit, millest

nähtub, et ainuüksi septembris 2013 registreeriti Alajõe valda 27 fiktiivset elanikku. Kuna kaebajatel

ei ole täpsemaid andmeid, siis pidanuks valimiskomisjon uurivas menetluses kaebajate kahtlusi

kontrollima. Arusaamatu on, kuidas uuriv ajakirjandus suudab tuvastada selliste sissekirjutuste arvu

ja maakonna valimiskomisjon neid rikkumisi ei uuri ega tuvasta oma otsuses. Välja tulnuks selgitada,

millistest fiktiivsetest registrikannetest oli ajalehes juttu, mida sealjuures tunnistas ka Alajõe

vallasekretär,

4) ebaõige on Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, mille kohaselt uurimise käigus ei ole ilmnenud

ühtegi ebaseaduslikku registrikannet. Ajalehest Põhjarannik nähtub, et septembrikuu seisuga tehti

vähemalt 27 elukoha registrikannet. Lisaks puudub informatsioon, mis sai 15 elukoha registrikandest,

mis olid artikli kirjutamise ajal registreerimise ootel. Maakonna valimiskomisjoni otsuse kohaselt tõi

A. Petuhhov 31 elukohateadet, millest sisse kanti vaid kaks. Üks puudutas A. Petuhhovi

perekonnaliiget. Maakonnakomisjoni otsusest ei selgu, kes oli teine isik, ja millest tulenevalt on tema

osas registrikanne loetud seaduslikuks. V. Ivanov esitas maakonnakomisjoni otsuse kohaselt kuus

elukohateadet. Maakonnakomisjon pidas õiguspäraseks elukohateateid V. Ivanovi nelja töötaja kohta.

Väide, et tegemist on V. Ivanovi töötajatega, on paljasõnaline. Komisjoni otsusest ei nähtu, kas ja

kellena need isikud töötavad ja kuhu nad on elanikuks registreeritud;

5) maakonna valimiskomisjoni välja selgitatu ja politsei tuvastatu on vastuolus. Maakonnakomisjon

tuvastas, et V. Ivanov lasi Ajajõe valda registreerida kuus isikut, kellest neli olid väidetavalt tema

töötajad. Ida Prefektuuri kontrolli tagajärjel selgus, et V. Ivanov on esitanud üksnes kaks avaldust.

Sellest tuleneb põhjendatud kahtlus valimiste ja nende toimumist kontrollivate organite töö aususes;

6) olulise tähtsusega on ka see, kui palju isikuid proovisid V. Ivanov, A. Petuhhov ja A. Zautin

registreerida enne valimisi Alajõe valda ja kui palju neid enne valimisi õnnestus registreerida. See, et

suure hulga inimeste registreerimine väidetavalt ei õnnestunud, ei saa õigustada ka nende isikute

kontrollimatut ja selgelt ainult valimistulemuste mõjutamise kahtlusega toimunud registreerimist;

7) maakonna valimiskomisjon on ebaõigesti jätnud rahuldamata kaebajate taotluse tutvuda valijate

nimekirjadega. Riigikohus on 19. novembri 2013. a otsuses asjas nr 3-4-1-59-13 leidnud, et

valimiskomisjoni otsust ja hääletamistulemust on võimalik vaidlustada põhjendusega, et

hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud, vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate

nimekirjadest saadud andmed hääletamisest osavõtnute kohta;

8) vajadus kontrollida eelhääletamisel osalejaid on tingitud sellest, et eelhääletamine väljaspool

Alajõe valda oli Alajõe valla kohta enneolematult suur. Kontrollides 2013. a sissekirjutusi ja

valimisnimekirju,

oleks

võimalik

tuvastada

need

isikud,

kelle

kohta

tehti

fiktiivseid

registreerimistoiminguid ja kes tegelikkuses Alajõe vallas ei ela, sest tõenäoliselt just need isikud

osalesidki eelhääletamisel. Need isikud elavad tõenäoliselt just V. Ivanovi, A. Petuhhovi, Zahalini

ning A. Zautini või nendega seotud isikute elamispindadel.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kolleegium märgib, et tulenevalt Riigikohtu 19. novembri 2013. a otsusest asjas nr 3-4-1-59-13

pidi Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse läbi vaatama osas,

milles kaebajad väidavad, et elukoha ebaseadusliku registreerimise tagajärjel tekkis olukord, kus

Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa

võtta, ning see mõjutas hääletamistulemusi ja valimistulemusi Alajõe vallas.

14. Vabariigi Valimiskomisjoni 5. detsembri 2013. a otsuse on vaidlustanud üksnes S. Asmus ja

N. Prohhorova. Kolleegium käsitleb Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 26. novembri 2013. a

otsust nr 10 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 5. detsembri 2013. a otsust nr 36 Riigikohtule esitatud

kaebuse väidete piirides.

15. Kolleegium leiab, et praeguses vaidluses on asjakohatu kaebajate väide, et Vabariigi

Valimiskomisjon on juba vaidluse esimesel lahendamisel, s.o 4. novembri 2013. a otsust nr 31 tehes

käitunud ebaseaduslikult ja põhjustanud asjatu pöördumise Riigikohtu poole. Vabariigi

Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31 peale esitatud kaebuse on Riigikohus läbi

vaadanud põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-59-13.

16. Paika ei pea kaebajate väide, et vastuolus on valimiskomisjonide tuvastatu ja uurivas

ajakirjanduses kajastatu.

Põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-59-13 toimikus on kaebajate esitatud väljavõtted ajalehes

Põhjarannik ilmunud artiklitest, millele kaebajad tuginevad.

Kohtutoimiku lehel 43 on väljavõte ajaleheartiklist, milles kirjutatakse järgmist:

"Möödunud kolmapäeva pärastlõunal esitas valimisliidus Rahva Hääl Alajõe volikogusse kandideeriv

Aleksandr Petuhhov vallavalitsusse 31 inimese elukohateatise – neid kõiki soovis ta enda koju sisse

kirjutada. Alajõe valda elama asuda soovijate avaldustega tegeleb politsei, kirjutab Põhjarannik.

"Kõik need on mu sõbrad ja tuttavad, kes tahavad mind valimistel toetada," põhjendas Petuhhov.

"Mitmed eelmised valimised on näidanud, et teistmoodi siin vallas toimida ei saa – massilised

sissekirjutused enne valimisi on vastaskandidaatidel normiks muutunud. Tänavu on meie poliitilised

vastased juba augustist saati vallaelanikele kala jaganud, tasuta toiduabi jagati mitte üksnes

abivajajatele, vaid kõigile vallaelanikele. Mina pole kedagi ära ostnud, mul poole selleks

võimalustki."

"Konkreetse juhtumi korral saab rääkida kindlasti enama kui 25 inimese ühele aadressile registreerida

soovimisest. Kuna hääle ostmist või hüve pakkumist pole tuvastatud, siis pole selline käitumine

hinnatav kuriteona. Küll aga on see äärmiselt taunitav ning võimalikke valimistulemusi tulevikus

muuta võiv seik väikeses omavalitsuses," rääkis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo

juht Mati Ombler."

Kohtutoimiku lehel 44 on väljavõte ajaleheartiklist, milles kirjutatakse järgmist:

"Viimasel nädalal enne valijanimekirjade sulgemist on päris paljud inimesed avastanud, et nad

tahavad just nimelt nüüd Alajõe valla elanikuks saada. Aasta esimese kaheksa kuuga kirjutas end

Alajõe valda sisse 21 inimest. Septembris on uusi elanikke lisandunud kuus, vallasekretäri otsuse

ootel on 15 avaldust, kirjutab Põhjarannik. Avaldusi tuleb nüüd uksest ja aknast," ütles vallasekretär

Daisy Utsar eile pärastlõunal, et kahe järgneva päeva jooksul – valijate nimekirjad lähevad lukku

reedel kell 16.00 – on neid ilmselt veel hulgi lisandumas. Eriti populaarne on uute elanike seas

Vasknarva. Ühel aadressil elab seal koguni seitse inimest, samasse kohta soovib end sisse kirjutada

veel kaks.

"Mul on juba tunne, et tõstan käed ja annan alla. Saadikukandidaadid tulevad siia fiktiivsete

elukohateadetega – sisse tahetakse kirjutada küll sugulasi, küll tuttavaid – ja irvitavad näkku: "See on

minu kinnisvara, kirjutan sinna sisse, keda tahan"."

Vallasekretäri sisetunne võib olla kui tahes õige, sissekirjutamisest keeldumiseks peavad aga olema

väga konkreetsed ja seaduslikud põhjendused. "Riik ei ole kõigi nende aastate jooksul suutnud

selliste valimiseelsete sissekirjutuste suhtes midagi ette võtta," on Utsar nördinud. "Alajõe on nii

väike vald, et ka viisteist uut valijat on meile palju.""

Ajaleheartiklite väljavõtetest ei nähtu seega, et viimastel päevadel enne valijate nimekirjades

muudatuste tegemise tähtpäeva saabumist on Alajõe vallas rahvastikuregistrisse kantud hulgaliselt

isikuid eesmärgiga mõjutada hääletamis- ja valimistulemusi. Ajaleheartiklites on väidetud vaid seda,

et vahetult valimistele eelneval perioodil esitati Alajõe vallas suur hulk isikud rahvastikuregistrisse

kandmiseks ja seda seostati saabuvate vallavolikogu valimistega.

Hilisemas menetluses on maakonna valimiskomisjon tuvastanud, et valdaval enamikul juhtudest on

vallasekretär keeldunud tegemast rahvastikuregistrisse elukohakannet. Maakonnakomisjon tuvastas,

et A. Zautini kümne isiku kohta esitatud kahe elukohateate alusel ei kantud rahvastikuregistrisse

kedagi. Ka A. Petuhhovi esitatud 29 elukohateate alusel ei kantud rahvastikuregistrisse kedagi.

A. Petuhhovi varem esitatud elukohateate alusel kanti rahvastikuregistrisse kaks isikut, kellest üks oli

tema abikaasa. V. Ivanov esitas 11. septembril 2013 ühe elukohateate tütre kohta ja 14. septembril

2013 kolm elukohateadet poja ja kahe töötaja kohta ning 19. septembril 2013 kaks elukohateadet

töötajate kohta. Kokku kanti Alajõe vallas vahetult enne valijate nimekirjas muudatuste tegemise

tähtpäeva saabumist rahvastikuregistrisse V. Ivanovi, A. Petuhhovi ja A. Zautini esitatud

elukohateadete alusel kaheksa isikut. Vabariigi Valimiskomisjon nõustus, et ebaseaduslikke

registrikandeid ei ole tehtud.

Kolleegiumil ei ole alust valimiskomisjonide tuvastatud asjaolusid kahtluse alla seada. Ka ei ole

tõendatud, et ülalnimetatud kaheksa registrikannet tehti eesmärgiga kanda need kaheksa isikut

valijate nimekirja. Kolleegium märgib, et kande tegemine rahvastikuregistrisse ja valijate nimekirja

selleks, et isik saaks osaleda valimistel ja oma häälega mõjutada valimistulemusi, ei ole iseenesest

õigusvastane. Õigusvastane oleks aga selliste rahvastikuregistri ja valijate nimekirja kannete

tegemine, mille eesmärgiks on moonutada valimistulemusi. Valimistulemuste moonutamisega oleks

tegemist näiteks siis, kui valimistulemuste ühele või teisele kandidaadile soovitud suunas muutmiseks

kantakse valijate nimekirja sellised isikud, kellel tegelikult pole seost vastava kohaliku omavalitsuse

üksusega. Kolleegium märgib, et olemasolev regulatsioon, mis käsitleb muudatuste tegemist valijate

nimekirjades, ei pruugi olla piisav, et vältida valimistulemuste moonutamist.

17. Kolleegium ei pea valimiskaebuse lahendamisel oluliseks seda, kui palju isikuid proovisid

V. Ivanov, A. Petuhhov ja A. Zautin enne valimisi rahvastikuregistrisse kanda, sest pelgalt katsed

kanda isikuid rahvastikuregistrisse ei saa mõjutada hääletamis- ja valimistulemisi.

18. Väited vastuolu kohta maakonnakomisjoni ja Ida Prefektuuri tuvastatu vahel jäävad Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tähelepanuta, sest varasemas

menetluses ei ole V. Ivanovi osas neid väiteid esitatud ja valimiskomisjonid ei ole saanud neid väiteid

kontrollida. Kolleegium märgib, et kaebajate väide selle vastuolu kohta on ka paljasõnaline. Praeguse

asja toimikus ja ka põhiseaduslikkuse järelevalve asja nr 3-4-1-59-13 toimikus puuduvad tõendid

selle kohta, mida on tuvastanud Ida Prefektuur. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse § 50 lg 2 esimese lause kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

19. Valimiskaebuse kohta tehtud valimiskomisjoni otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas komisjon

on otsuses näidanud, kas ja kellena rahvastikuregistrisse kantud isikud töötavad ja millisele aadressile

nad on registreeritud. Kolleegium ei pea paljasõnaliseks maakonna valimiskomisjoni seisukohta, et

rahvastikuregistrisse kanti V. Ivanovi töötajaid. Maakonnakomisjon on otsuses näidanud, et kuulas

ära ja tutvus V. Ivanovi suuliste ja kirjalike selgitustega ning vallasekretär D. Utsari suuliste ja

kirjalike selgitustega.

20. Maakonna valimiskomisjoni otsuse õiguspärasust ei mõjuta asjaolu, et komisjoni otsusest ei

nähtu, kes oli lisaks A. Petuhhovi abikaasale isikuks, kes kanti A. Petuhhovi esitatud elukohateate

alusel rahvastikuregistrisse. Maakonnakomisjon on selle isiku kohta tehtud kande osas ära kuulanud

A. Petuhhovi ja Alajõe vallasekretäri ning leidnud, et elukohateade selle isiku osas oli esitatud varem

ning puudus alus keelduda tema kandmisest rahvastikuregistrisse.

21. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et ei ole põhjendatud kontrollida kõiki aasta

jooksul enne 2013. a valimisi tehtud registrikandeid ja elukoha registreerimiseks esitatud avaldusi,

sest sellist taotlust ei ole maakonna valimiskomisjonile esitatud, ning et kaebajad ei ole põhjendanud,

miks on kahtlused varasemate registrikannete õigsuses tekkinud alles nüüd. Kolleegium leiab, et

maakonna valimiskomisjonile 26. novembril 2013 esitatud täiendavates seisukohtades ja taotlustes

niisugust taotlust ei olnud. Kaebajad soovisid 26. novembril 2013, et maakonna valimiskomisjon

nõuaks Alajõe vallalt või rahvastikuregistrilt välja alates 2013. a juunikuust kõik avaldused

rahvastikuregistri kannete kohta ning et maakonnakomisjon selgitaks välja elanike arvu Alajõe vallas

2013. a juunikuu alguses ning elanike arvu Alajõe vallas 20. septembril 2013. Siiski on Vabariigi

Valimiskomisjon kaebajate taotlust käsitlenud sisuliselt ja leidnud, et ta ei pea, arvestades maakonna

valimiskomisjoni kogutud tõendeid asja lahendamisel, põhjendatuks taotlust rahuldada ega ka selles

osas järelevalvet algatada. Kolleegium ei näe siin Vabariigi Valimiskomisjoni püüdu hoiduda asja

sisulisest lahendamisest.

22. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et eelhääletamine, sealhulgas eelhääletamine

väljaspool elukohajärgset valimisjaoskonda, on seadusega ette nähtud hääletamisviis, millest ei

järeldu, et seda kasutava valija elukoha registreering oleks fiktiivne.

23. On õige, et KOVVS § 28 lg 2 tagab valimistel kandideerinud isikutele võimaluse tutvuda

põhjendatud huvi korral vajalikus ulatuses valijate nimekirjaga ning et hääletamistulemust on

võimalik vaidlustada põhjendusega, et hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud,

vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate nimekirjadest saadud andmed hääletamisest osavõtnute

kohta. Nimelt nähtub valijate nimekirjast, kas isik, kelle kohta väidetakse, et teda ei oleks tohtinud

kanda valijate nimekirja, üldse hääletas. Vaid isik, kes võttis hääletamisest osa, saab mõjutada

hääletamis- ja valimistulemust. Pelgalt kanne rahvastikuregistris või isiku nime kandmine valijate

nimekirja ei võimalda teha järeldust selle kohta, kas hääletamis- või valimistulemust on mõjutanud

isik, kellel ei ole õigust olla kantud valijate nimekirja.

Vabariigi Valimiskomisjoni 23. aprilli 2013. a määruse nr 8 "Hääletamise korraldamise ning

hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kord kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel"

§ 37 lg 3 p-s 2 nähakse ette, et jaoskonnakomisjon edastab viivitamata valla või linna

valimiskomisjonile valijate nimekirjad. Sama korra §-s 43 sätestatakse valimisdokumentide

säilitamise kohustus. Paragrahv 43 lg 3 p 3 järgi arhiveerib valla- või linnasekretär valijate

nimekirjad. Valijate nimekirju säilitatakse alaliselt (§ 43 lg 4). Seega on valijate nimekirjaga võimalik

tutvuda valla- või linnakomisjonis või asutuses, kus valla- või linnasekretär on valijate nimekirjad

arhiveerinud.

Kaebajad väidavad maakonna valimiskomisjonile 26. novembril 2013 esitatud täiendavates

seisukohtades, et nad pöördusid valijate nimekirjaga tutvumiseks Alajõe vallasekretäri poole, kuid

vallasekretär vastas, et ta ei tea valijate nimekirja asukohta. Tõendeid, mis kinnitaksid kaebajate

väidet, ei ole asja materjalide hulka lisatud. Kolleegiumile on aga selge, et kaebajad pöördusid

vahetult enne maakonna valimiskomisjoni istungit 26. novembril 2013 maakonnakomisjoni poole e-

kirjaga, milles olid esitatud taotlused tutvustada neile valijate nimekirja ja lükata kaebuse

läbivaatamine edasi kuni kaebajatel on olnud võimalik tutvuda valijate nimekirjaga. Maakonna

valimiskomisjon jättis selle taotluse rahuldamata ning Vabariigi Valimiskomisjon nõustus

maakonnakomisjoniga.

Kolleegium märgib, et valimiskomisjoni võimalused lükata istung edasi on piiratud, sest komisjon on

seotud KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kaebuse läbivaatamise tähtajaga, mille pikendamise või

kulgema hakkamise aja mõjutamise võimalust valimiskomisjonil pole.

Olukorras, kus Riigikohus on saatnud kaebuse maakonna valimiskomisjonile läbivaatamiseks, tuleb

KOVVS § 64 lg-s 3 sätestatud kolme tööpäeva pikkust tähtaega arvutada päevast, mis järgneb

päevale, mil maakonna valimiskomisjon sai kätte Riigikohtu otsuse.

Riigikohtu 19. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-4-1-59-13 saadeti Ida-Viru maasekretärile, kes on

maakonna valimiskomisjoni esimees, elektrooniliselt 19. novembril 2013. 20. novembril 2013 tegi

kolleegium selle otsuse kohta vigade parandamise määruse, mille edastas maasekretärile

20. novembril 2013 samuti elektrooniliselt. Seega hakkas kolme tööpäeva pikkune tähtaeg, mis oli

ette nähtud maakonnakomisjonis S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse läbivaatamiseks, kulgema

21. novembrist 2013. 26. novembriks 2013, mil kaebajad esitasid maakonna valimiskomisjonile

taotluse tutvuda valijate nimekirjaga ja taotluse lükata kaebuse läbivaatamine edasi valijate

nimekirjaga tutvumise ajaks, oli kaebuse läbivaatamiseks ette nähtud tähtaeg juba möödunud. Sellises

olukorras puudus maakonna valimiskomisjonil diskretsiooniruum otsustada asja läbivaatamise aja

edasilükkamine ja anda kaebajatele võimalus tutvuda valijate nimekirjaga. Valimiskomisjon oli

varem kaebajatele teatanud aja, mil toimub komisjoni istung nende kaebuse läbivaatamiseks.

Kaebajaid komisjoni istungil ei olnud. Eelduslikult saanuksid nad istungil tutvuda valijate

nimekirjaga maakonna valimiskomisjoni määratud ulatuses, kui see nimekiri oli maakonnakomisjoni

kasutada.

24. Kolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida järgmist.

KOVVS § 63 lg-s 3 sätestatakse: "Kui kaebus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud

nõuetele või kui kaebus on esitatud käesoleva seaduse §-des 64 ja 65 ettenähtud korda rikkudes, võib

organ, kellele kaebus esitatakse, jätta selle läbi vaatamata ning tagastada kaebuse selle esitajale."

KOVVS § 64 lg-test 1 ja 2 tulenevalt saab valla või linna valimiskomisjoni otsuse või toimingu

vaidlustada maakonna valimiskomisjonis kolme päeva jooksul otsuse või toimingu tegemisest.

Praeguses asjas esitasid kaebajad 26. novembril 2013 maakonnakomisjonile oma täiendavad

seisukohad ja taotlused pärast seadusega ettenähtud kolmepäevast vaidlustamistähtaega ja seejuures

vahetult enne valimiskomisjoni istungit. Sisuliselt kaebajad täiendasid kaebust pärast kaebetähtaja

möödumist. Maakonna valimiskomisjon ei kasutanud talle KOVVS § 63 lg-ga 3 antud õigust jätta

läbi vaatamata ja tagastada kaebaja täiendavad seisukohad, mis olid esitatud hilinemisega.

Kolleegiumi arvates olnuks tagastamise piisavaks põhjenduseks seadusega ettenähtud lühike, kolme

tööpäeva pikkune kaebuse läbivaatamise tähtaeg, mida komisjon ei saa pikendada (KOVVS § 64

lg 3), kaebuse täienduste mahukus ja asjaolu, et kaebajad ei põhjendanud, miks esialgses kaebuses ei

olnud võimalik esitada kaebuse täienduses esitatud väiteid ja taotlusi.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld