3-1-1-121-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-121-13

Määruse kuupäev

18. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Maire Pärna süüdistuses KarS § 184 lg 1, § 280

lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-13-3302

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maire Pärna kaitsja vandeadvokaat Tõnu Meidra,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokuratuur, riigiprokurör Taavi Pern

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. november 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a kohtuotsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

4. juuni 2013. a kohtumäärus Maire Pärnalt KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel narkootilise aine

ekspertiisi kulu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) euro väljamõistmise osas.

2. Muus osas jätta kohtulahendid muutmata.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a otsusega tunnistati Maire Pärna kokkuleppemenetluses süüdi

KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 280 lg 1 ja

§ 345 lg 1 järgi mõisteti talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud

vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vabastati M. Pärna karistuse kandmisest tingimisi katseajaga 18

kuud. M. Pärnalt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel välja järgmised menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p

4 alusel kaitsetasu kaitsja Gennadi Kullile summas 57,60 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisitasu 2142 eurot narkootilise aine ja käekirjaekspertiisi eest ning KrMS § 179 alusel

sundraha 480 eurot.

M. Pärna tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et töötades AS Lääne Tallinna Keskhaigla

Haabersti Tervisekeskuse FIE-st perearstina, väljastas ta ajavahemikul vähemalt 27. juulist kuni

12. septembrini 2012 S. J.-i, A. G. ja teiste seni tuvastamata isikute palvel viimaste poolt nimetatud

isikute nimele alusetult digiretsepte psühhotroopseid aineid klonasepaami, alprasolaami, midasolaami

ja diasepaami sisaldavatele ravimitele Rivotril, Xanax, Dormicum ja Valocordin-Diazepam. M. Pärna

jättis retseptides märgitud isikute suhtes läbi viimata konsultatsioonid ning tuvastamata nende

reaalsed tervisehäired ja vajalikud näidustused. Alusetult välja kirjutatud retseptide abil said S. J., A.

G. ja teised tuvastamata isikud omandada ebaseaduslikult, tegeliku arsti ettekirjutuseta ja suures

koguses psühhotroopseid ravimeid.

2. Maakohtu otsuse peale esitas süüdistatav määruskaebuse. Ta taotles otsuse tühistamist osas, milles

maakohus mõistis temalt välja kaitsetasu summas 57,60 eurot ja pani talle kohustuse tasuda

narkootilise aine ekspertiisi eest 168 eurot. Kaebuse esitaja märkis, et tema ei pea tasuma narkootilise

aine ekspertiisi eest, sest talle esitatud süüdistus ei ole selle ekspertiisiga seotud. Narkootilise aine

ekspertiis tehti selleks, et tõendada S. J.-i süüd psühhotroopsete ainete vahendamises. Kriminaalasi S.

J.-i süüdistuses aga eraldati praegusest. Süüdistatav selgitas ka, et

tema lepinguline kaitsja on Tõnu Meidra ja G. Kull ei osalenud kriminaalasjas tema kaitsjana.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a määrusega tühistati maakohtu otsus kaitsetasu

väljamõistmise osas ja 57,60 eurot jäeti riigi kanda. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata.

Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustunud süüdistatava väidetega narkootilise

aine ekspertiisitasu väljamõistmise kohta, vaid asus seisukohale, et narkootilise aine ekspertiis on M.

Pärna kriminaalasjas asjakohane. M. Pärna ja S. J.-i tegevus oli lahutamatult seotud, sest M. Pärna

vahendas S. J.-ile narkootilisi aineid sisaldavaid ravimeid. Ringkonnakohus sedastas, et kui M. Pärna

ei oleks ebaseaduslikult ravimeid üle andnud, ei oleks tekkinud ka vajadust kontrollida pakendite

sisu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pärna kaitsja vandeadvokaat Tõnu

Meidra, kes taotleb maakohtu otsuse ja ringkonnakohtu määruse osalist tühistamist ning seda, et

narkootilise aine ekspertiisitasu väljamõistmise küsimus jäetaks lahendamiseks S. J.-i kriminaalasjas.

Kaitsja leiab, et ringkonnakohus on määruskaebuse väiteid käsitlenud valikuliselt ja teinud järeldusi,

mis ei ole kooskõlas M. Pärnale esitatud süüdistusega. KrMS § 180 lg 1 mõtte kohaselt tuleb

süüdistataval tasuda sellise ekspertiisi eest, millega tõendatakse neid kuritegusid, milles ta on süüdi

tunnistatud. M. Pärnale etteheidetav tegevus lõppes retseptide väljakirjutamisega. Tema süü

tõendamiseks ei olnud narkootilise aine ekspertiis vajalik, sest väljakirjutatud retseptide alusel saadi

just nendes märgitud ravimeid. S. J.-i süüdistatakse aga selles, et ta omandas psühhotroopseid aineid

erinevates Tallinna apteekides. Praegu on M. Pärnale pandud kohustus tasuda ekspertiisi eest, mis

tehti seoses S. J.-ilt ära võetud tablettidega. Seetõttu on ekspertiisitasu väljamõistmine M. Pärnalt

alusetu. Kaitsja märgib sedagi, et enne maakohtu otsuse tegemist M. Pärna ei teadnud, et lisaks

käekirjaekspertiisile tuleb tal kanda ka narkootilise aine ekspertiisi kulu ja seetõttu võib rääkida

kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest.

5. Vastuses määruskaebusele leiab Riigiprokurör Taavi Pern, et määruskaebus on alusetu ja palub

jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse

korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi

vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas

pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui

seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse

isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele

tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu

hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu,

ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava

kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalkolleegiumi hinnangul on M. Pärna kriminaalasjas

tõendamispõhisuse nõuet eiratud - kohtud on teinud narkootilise aine ekspertiisi tasu osas ebaõiged

lahendid ja mõistnud selle tasu põhjendamatult välja M. Pärnalt.

7. M. Pärna tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et kirjutades puuduva meditsiinilise

näidustuse alusel erinevatele isikutele välja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite retsepte,

vahendas ta arstina ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopseid aineid. Võtmata seisukohta

M. Pärna teole KarS § 184 lg 1 järgi antud õigusliku hinnangu osas ja lähtudes maakohtu otsuses

tuvastatud tõendamiseseme asjaoludest, leiab kriminaalkolleegium, et narkootilise aine ekspertiis

(ekspertiisiakt nr 12E-AN1032) määrati selleks, et teha kindlaks, kas S. J.-ilt 12. septembril 2012

äravõetud tabletid ja vedelik sisaldasid narkootilist või psühhotroopset ainet ja milline oli nendes

puhta aine kogus (vt I kd, tlk 48-49).

Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kõnealune ekspertiis oleks määratud M. Pärna süü

tõendamiseks KarS § 184 lg 1 järgi. Ka ei ole kohtud tuvastanud seost ekspertiisi uurimisobjektiks

olnud aine ja M. Pärnale süüksarvatud retseptide väljakirjutamise vahel. Kriminaalkolleegiumi

hinnangul ei olnudki M. Pärna süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kirjeldatud asjaolude tuvastamiseks

vältimatult vajalik eriteadmistele tugineva tõendusteabe kogumine, sest temale etteheidetavaks

tegevuseks loeti vaid arstina meditsiinilise näidustuse puudumisel psühhotroopset ainet sisaldavate

ravimite retseptide väljakirjutamist. Mõistes M. Pärnalt välja narkootilise aine ekspertiisi kulu,

rikkusid kohtud seega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes.

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ning § 390 lg-st 1 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 30. aprilli 2013. a kohtuotsuse ja Tallinna

Ringkonnakohtu 4. juuni 2013. a kohtumääruse osas, millega M. Pärnalt mõisteti KrMS § 175 lg 1

p 3 alusel välja narkootilise aine ekspertiisi kulu 168 (sada kuuskümmend kaheksa) eurot. Muus osas

jäävad kohtulahendid muutmata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

Jüri Ilvest, Hannes Kiris, Lea Kivi