3-4-1-56-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-56-13

Otsuse kuupäev

16. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Eerik Kergandberg, Lea

Laarmaa, Jaak Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

OÜ Kevadkuu taotlus kontrollida tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 689 lõike 6 põhiseaduslikkust

Menetluse alus

OÜ Kevadkuu 30. oktoobri 2013. a taotlus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ Kevadkuu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Kevadkuu esitas MSM OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks hagi, mille Tartu

Maakohus rahuldas 25. mai 2012. a otsusega.

2. MSM OÜ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus rahuldas

19. novembri 2012. a otsusega.

3. OÜ Kevadkuu esitas 18. detsembril 2012 kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus võttis

20. veebruaril 2013 menetlusse. Riigikohtu tsiviilkolleegium arutas asja kirjalikus menetluses. 8. mail

2013 lükkas Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lõike 3 alusel otsuse

teatavakstegemise edasi 7. juunini 2013.

4. Riigikohus tegi 30. mail 2013 otsuse resolutsioonina, jättes Tartu Ringkonnakohtu otsuse

muutmata.

5. OÜ Kevadkuu pöördus 30. oktoobril 2013 Riigikohtusse, taotledes TsMS § 689 lõike 6

põhiseaduse (PS) § 3 ja § 149 lõike 4 vastaseks tunnistamist. TsMS § 689 lõige 6 sätestab: "Mõjuval

põhjusel võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes

resolutsioonina."

6. Kaebaja leiab, et taotlus on lubatav, kuna tal ei ole olnud muud tõhusat võimalust kasutada õigust

saada kohtulikku kaitset. TsMS § 689 lõiget 6 järgitakse kohtulahendi tegemisel, mida ei saa

riigisiseselt vaidlustada, ja selle kohaldamine ei ole ennustatav.

7. Kaebaja hinnangul tuleneb õigus kohtulahendi küllaldasele põhjendatusele PS § 15 lõikest 1 ja

Euroopa inimõiguste ja põhivabadust kaitse konventsiooni artikli 6 lõikest 1. Kuigi ka

menetlusökonoomia on oluline, tagatakse see Riigikohtus kaebuste menetlusse võtmise

otsustamisega. Ei ole teada väärtusi, mis õigustaks juba menetlusse võetud asja lahendamist

resolutsiooniga. TsMS § 689 lõige 6 ei täpsusta, mis on need mõjuvad põhjused, mil võib loobuda

otsuse põhjendamisest, ega kohusta kohut selgitama, mis on konkreetsel juhul nendeks mõjuvateks

põhjusteks. PS § 24 lõige 5 annab õiguse kohtu otsuse peale edasi kaevata. Ringkonnakohus eksis

lahendi tegemisel. Kaebaja õigustatud huvi tuleneb sellest, et TsMS § 702 lõike 2 punkti 8 järgi on

teistmise aluseks Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle sätte

põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas tsiviilasjas.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei sätesta otsesõnu võimalust esitada

Riigikohtule individuaalset põhiseaduslikkuse järelevalve kaebust. Siiski on Riigikohus leidnud, et

erandjuhul saab isik pöörduda oma põhiõiguste kaitseks otse Riigikohtu poole. Riigikohus on pädev

individuaalkaebust läbi vaatama juhul, kui kaebuse esitaja käsutuses ei ole ega ole olnud ühtegi

tõhusat võimalust taotleda kohtult kaitset põhiõiguste rikkumise eest (viimati Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 7. oktoobri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-30-13,

punkt 4). Kolleegium leiab, et praeguses asjas sai kaebaja oma väidetavat õigust kaitsta

tsiviilkohtumenetluses.

9. TsMS § 218 lõike 3 esimene lause näeb ette, et hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Vandeadvokaat on kõrgelt kvalifitseeritud õigusteadmistega isik. Sellest tulenevalt ei nõustu

kolleegium kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud TsMS § 689 lõike 6 kohaldamine ei ole ette nähtav.

Vandeadvokaat peab teadma, et tulenevalt TsMS §-st 685 vaatab Riigikohus üldjuhul

kassatsioonkaebusi läbi kirjalikus menetluses. Samuti peab vandeadvokaat teadma, et Riigikohus

võib kassatsioonkaebuse lahendamisel rakendada kõiki asjakohaseid kassatsioonimenetluse norme, sh

TsMS § 689 lõiget 6.

10. Kuna kassatsioonimenetluses sai muuhulgas esitada taotluse TsMS § 689 lõike 6

põhiseaduspärasuse kontrolliks, ei ole kolleegiumi hinnangul kaebus lubatav. Liiatigi on kohtul

kohustus ka omal algatusel kontrollida kõikide asjassepuutuvate normide, sh kohaldatavate

menetlusnormide vastavust põhiseadusele. Ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema

põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata

jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi

kohaldamata. Seega, kohaldades tsiviilasjas TsMS § 689 lõiget 6, oli riigikohtul ex officio kohustus

kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust samamoodi kui juhul, kui hageja oleks kassatsioonkaebuses

esitanud TsMS § 689 lõike 6 põhiseadusvastasuse kohta väite.

11. Kuigi kaebus ei ole lubatav, märgib kolleegium täiendavalt, et kaebust menetlusse võttes ei

otsustata asja sisuliselt. On ka võimalik, et asja lahendav koosseis leiab erinevalt menetlusse võtmise

otsustajatest, et kassatsioonkaebust ei saa üldse menetleda.TsMS § 682 lõige 1 sätestab, et kohus

jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse

võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või et kassatsioonkaebus

on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Lisaks saab välja tuua, et kuigi olukord näib

menetlusosalise

vaatevinklist

kassatsioonkaebuse

menetlusse

võtmata

jätmisel

ja

kassatsioonimenetluses otsuse resolutsioonina tegemisel sarnane, siis isegi kui asjas tehakse otsus

resolutsioonina, on Riigikohus põhjalikult analüüsinud esitatud kassatsioonkaebusest lähtuvalt

vaidlustatud ringkonnakohtu lahendit.

12. PS § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega

sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Riigikohtu üldkogu on 12. aprilli 2011. a

otsuses asjas nr 3-2-1-62-10 leidnud, et sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult

kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele

põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima (otsuse punkt 38).

Priit Pikamäe, Eerik Kergandberg, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Ivo Pilving