Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-70-13 AI generated

3-3-1-70-13 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-70-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Harju Maakohus 23. veebruaril 2007 kohtu- Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid Justiitsministeeriumile taotlused kriminaal-

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-70-13 · Riigikohus: veebruaril 2007 kohtu- Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid Justiitsministeeriumile taotlused kriminaal-

Keywords

AI generated
hardship exception charging of procedural costs lack of prosecutorial standing review procedures marital hardship claim proof of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-70-13

Määruse kuupäev

16. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kaebused

kriminaalasjas kohtueelses menetluses raha arestimisega

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-11-1845

Menetluse alus Riigikohtus

Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ

määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ määruskaebused osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. juuli 2013. a määrus ja Tallinna Halduskohtu

29. novembri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-11-1845.

2. Teha uus määrus, millega rahuldada Sevenert OÜ, Instmark OÜ, Montevalle OÜ enam

tasutud riigilõivu tagastamise taotlused osaliselt.

3. Tagastada Sevenert OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 1530 (üks tuhat viissada

kolmkümmend) eurot ja 63 senti.

4. Tagastada Instmark OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 411 (nelisada üksteist) eurot ja

53 senti.

5. Tagastada Montevalle OÜ-le kaebuselt enam tasutud riigilõiv 487 (nelisada kaheksa-

kümmend seitse) eurot ja 60 senti.

6. Tagastada kautsjonid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Harju Maakohus 23. veebruaril 2007 kohtu-

määrusega kriminaalasjas Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ kontodel olevad rahalised

vahendid konfiskeerimise tagamiseks.

2. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid Justiitsministeeriumile taotlused kriminaal-

asja kohtueelses menetluses raha arestimisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Justiitsministeeriumi 30.

juuni 2011. a korraldusega nr 8-3/6375 jäeti taotlused rahuldamata.

3. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid juulis 2011 Tallinna Halduskohtule

kaebuse, milles palusid tühistada Justiitsministeeriumi 30. juuni 2011. a korraldus nr 8-3/6375.

Sevenert OÜ palus mõista Justiitsministeeriumilt välja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

90 050,40 eurot, Instmark OÜ 48 814,51 eurot ning Montevalle OÜ 52 253,18 eurot. Lisaks taotleti

viivitusintressi 6% aastas nimetatud summalt alates kahju hüvitamise taotluse esitamisest kuni kahju

reaalse hüvitamiseni.

4. Sevenert OÜ tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 4502,52 eurot. Instmark OÜ tasus kaebuse

esitamisel riigilõivu 2440,72 eurot. Montevalle OÜ tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 2612,66 eurot.

5. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid halduskohtule taotluse, milles palusid

tagastada enamtasutud riigilõivud, kuna sellises suuruses riigilõivud olid põhiseadusega vastuolus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29. novembri 2012. a määrusega taotluse enam tasutud riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata.

7. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid halduskohtu määruse peale määrus-

kaebused.

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ määruskaebused

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2012. a määruse muutmata, kuna:

1) tagastusnõue oleks määruskaebuse esitajatel üksnes juhul, kui riigilõivu oleks nõutud põhi-

seadusega vastuolus oleva sätte alusel;

2) tulenevalt kohtupraktikast saab ka riigilõivu tagastamise nõude korral riigilõivu suurust kahtluse

alla seada viitega põhiseaduse § 15 lg 1 rikkumisele;

3) käesolevas asjas ei saa kaebajatelt nõutud riigilõivu pidada sedavõrd suureks, et seda saaks

käsitada kaebajate põhiseaduse §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õiguse rikkumisena. Lisaks

sellele olid riigilõivumäärad hetkeks, mil kaebajad riigilõivu tagastamise taotluse esitasid, muudetud

ning apellatsioonkaebuse esitamisel puudus vajadus arvestada sama suure riigilõivu tasumisega;

4) Riigikohus pole üheski riigilõivumäärade suurust puudutavas lahendis avaldanud seisukohta, et

ebaproportsionaalne on nõuda riigilõivu 5% kahjunõude summast, vaid on igal üksikul juhul

hinnanud riigilõivu suurust, võrreldes seda muu hulgas keskmise kohtuasja lahendamise kuluga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja Montevalle OÜ esitasid ringkonnakohtu määruse peale määrus-

kaebused, kuna nõutud riigilõiv oli põhiseadusega vastuolus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Vaidluse all on küsimus, kas haldus- ja ringkonnakohus jätsid Sevenert OÜ, Instmark OÜ ja

Montevalle OÜ enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlused õiguspäraselt rahuldamata. Kohtul

lasub kohustus enam tasutud riigilõiv tagastada, kui tagastamise taotluse lahendamisel selgub, et

tasutud riigilõivumäär on põhiseadusega vastuolus.

11. Kaebuste esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 14 sätestas: „Halduskohtule kahju hüvitamiseks või

alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 5 protsenti

summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist

taotletakse, kuid mitte alla 15,97 euro ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi esitamisel

tsiviilkohtumenetluses.“

Kolleegium märgib, et riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel tuleb kohtul võrrelda seda, kui

palju kaebaja tegelikkuses maksis riigilõivu, sellega, kui palju ta pidi maksma. Kui riigilõivu

tagastamise taotluse lahendamisel selgub, et riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivumäär on

tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja on seetõttu väiksem kui 5% reegli alusel arvutatud

riigilõiv, tuleb kohtul riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel lähtuda riigilõivuseaduse lisast 1,

sest riigilõivumäär tunnistati põhiseadusvastaseks tagasiulatuvalt.

12. Sevenert OÜ nõudis kahju hüvitist summas 90 050,40 eurot ja ta tasus riigilõivu 4502,52 eurot.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 23. oktoobri 2013. a otsuses asjas

nr 3-4-1-34-13, et RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2011 – 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis on põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 63 911,64 euro –

95 867,47 eurot tuli hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 5432,49 eurot.

Kolleegium märgib, et kuigi Riigikohus tunnistas RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 põhiseadusega vastuolus

olevaks tsiviilasjas, ei saa ka haldusasjades põhiseaduse vastaseks tunnistatud lõivumäära kohaldada,

sest RLS § 57 lg 14 kohaselt ei tule halduskohtusse kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasuda

kaebuselt riigilõivu suuremas määras, kui tuleb tasuda sama nõudesummaga tsiviilasjas. Seega on

haldusasja riigilõiv vahetult seotud tsiviilasja riigilõivuga ja haldusasja riigilõivuks ongi teatud

juhtudel tsiviilasja riigilõiv.

Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kuna riigilõivuseaduse lisa 1 määr 5432 eurot 49

senti on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks, tuleb määrata tasumisele kuuluv riigilõiv. Kui

kohtu poolt määratud riigilõiv oleks väiksem, kui RLS § 57 lg-s 14 sätestatud 5% reegli alusel

arvutatav lõiv, tuleb riigilõivu määra aluseks võtta madalam lõivumäär, mitte 5% reegel.

Riigikohtu üldkogu on oma varasemas praktikas tekkinud lünga täitnud ja riigilõivu määramisel

võtnud aluseks enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse (Riigikohtu üldkogu 29. novembri

2011. a otsus asjas nr 3-3-1-22-11, p 34; 6. märtsi 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-67-11, p 29). Riigi-

kohtu üldkogu on ka nendel juhtumitel tekkinud lünga täitnud enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigi-

lõivuseadusega, kui lahendi tegemise ajal kehtis riigilõivuseadus, mis sätestas väiksemad riigilõivud

kui enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseadus (Riigikohtu üldkogu 11. juuni 2013. a otsus asjas

nr 3-2-1-27-13, p 30 jj). Tulenevalt HKMS § 233 lg-st 3 on Riigikohtu üldkogu otsus õiguse

kohaldamisel kolleegiumile kohustuslik. Eelnevast tulenevalt ja menetlusosaliste võrdse kohtlemise

seisukohast lähtuvalt juhindub kolleegium ka praeguses asjas Riigikohtu üldkogu seisukohast, mille

kohaselt tuleb tekkinud lünk täita kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt,

sõltumata sellest, et kehtiv riigilõivuseadus sätestab väiksemad riigilõivud.

Kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 46 500 kr (2971,89

eurot). See on väiksem kui 5% (4502,52 eurot). Seega ei tule riigilõivu tagastamise taotluse

lahendamisel lähtuda mitte 5% reeglist, vaid kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1

asjakohasest lõivumäärast. Seega tuleb Sevenert OÜ-le tagastada riigilõiv 1530,63 eurot.

13. Instmark OÜ nõudis kahjuhüvitist summas 48 814,51 eurot ja ta tasus riigilõivu 2440,72 eurot (38

188,97 kr).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 19. veebruari 2013. a otsusega asjas nr

3-4-1-28-12, et RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 on põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 44 738,15 euro – 51 129,31 eurot tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4154,25 eurot.

1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 31 750 kr (2029,19 eurot).

See on väiksem kui 5% (2440,72 eurot). Seega ei tule kohaldada mitte 5% reeglit, vaid kuni

1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 asjakohasest lõivumäärast. Seega tuleb Instmark

OÜ-le tagastada riigilõiv 411,53 eurot.

14. Montevalle OÜ nõudis kahjuhüvitist summas 52 253,18 eurot ja tasus riigilõivu 2612,66 eurot (40

879,25 kr).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas 10. aprilli 2013. a otsusega asjas nr 3-

4-1-30-12, et 1. jaanuarist 2011 – 30. juunini 2012 kehtinud RLS § 57 lg 1 koostoimes lisaga 1 on

põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 51 129,31 euro kuni 57 520,48 eurot tuli

hagiavalduselt tasuda riigilõivu 4473,81 eurot.

1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oli lõivu suurus 33 250 kr (2125,06 eurot).

See on väiksem kui 5% (2612,66 eurot). Seega ei tule riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel

lähtuda mitte 5% reeglist, vaid kuni 1. jaanuarini 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 asjakohasest

lõivumäärast. Seega tuleb Montevalle OÜ-le tagastada riigilõiv 487,60 eurot.

15. Eelnevast tulenevalt rahuldab kolleegium määruskaebused osaliselt ja tühistab haldus- ja

ringkonnakohtu määrused. Kolleegium tagastab määruskaebuse esitajatele enam tasutud riigilõivud

vastavalt käesoleva määruse punktides 12–14 märgitule. Kautsjonid tuleb tagastada (HKMS § 107 lg

4).

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann