3-1-1-132-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-132-13

Määruse kuupäev

13. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

G. L.-i enne tähtaega vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-12-5987

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G. L.-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

11. detsember 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a

määrused G. L.-i karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastamisest keeldumise kohta.

2. G. L.-i karistuse kandmisest vabastamise taotlus jätta läbi vaatamata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. G. L. tunnistati Pärnu Maakohtu 19. juuni 2012. a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi ja teda

karistati KarS § 201 lg 2 p 1 järgi vangistusega 6 kuuks, KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 7 järgi

vangistusega 7 kuuks ning KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aastaks. KarS § 63 lg 2 ja KarS §

64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aastaks.

KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti selle otsusega mõistetud kergem liitkaristus kaetuks Pärnu

Maakohtu 3. novembri 2009. a kohtuotsusega mõistetud karistusega ja mõisteti liitkaristuseks

vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 22 päeva. Karistuse kandmise algusajaks loeti G. L.-i kinnipidamine 12.

aprillil 2012. Kohtuotsust ei vaidlustatud ja see jõustus.

2. G. L.-i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal esitas 27. märtsil 2013 Harju Maakohtule taotluse

vabastada G. L. ennetähtaegselt karistuse kandmisest, kuna ta on karistuse kandmise ajal

parandamatult haigestunud ega saa enam karistust kanda. Vanglas on ta saanud pidevat ravi kuid

uuringud Põhja-Eesti Regionaalhaiglas on näidanud, et tema tervislik seisund on pöördumatult

halvenenud.

3. Harju Maakohtu 14. juuni 2013. a määrusega jäeti kaitsja taotlus rahuldamata ja G. L. vabastamata

põhjendusega, et G. L.-i tervislik seisund võimaldab karistuse kandmise jätkamist.

4. Maakohtu määruse peale esitas G. L. ringkonnakohtule kaebuse, leides, et maakohtu määrus on

põhjendamatu ega arvesta eksperdi arvamusega.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 26. augusti 2013. a määrusega jäeti G. L.-i kaebus rahuldamata. Kohtu

põhjenduste kohaselt on G. L.-il vangistuses tagatud meditsiiniline abi ja ravi võimalused ja seetõttu

puudub alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 79 lg 1 ja KrMS § 425 lg 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse G. L.-i kaitsja V. Krinal. Kaitsja leiab, et

kohtuarstliku ekspertiisiga on üheselt tuvastatud G. L.-i raske haigus, mis on krooniline ja süvenev

ning ta vajab koheseid täiendavaid uuringuid. Vanglas ei ole haiguse ravi võimalik.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kriminaalkolleegium märgib, et KrMS § 425 lg 1 alusel saab süüdimõistetu parandamatult raske

haigestumise korral esitada täitmiskohtunikule esildise isiku ennetähtaegseks vabastamiseks üksnes

karistust täitva asutuse juht arstliku komisjoni otsuse alusel. Süüdimõistetu kaitsjal sellise taotluse

esitamise õigus puudub. Ühtlasi pole kohtul õigust kaitsja poolt KrMS § 425 lg 1 ja KarS § 79 lg 1

alusel esitatud taotlust või taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebust läbi

vaadata.

8. Maakohus ja ringkonnakohus on vastavalt kaitsja taotluse ja määruskaebuse selles asjas sisuliselt

läbi vaadanud, kuigi kaitsjal puudus taotluse ja määruskaebuse esitamise õigus KrMS § 425 lg 1

alusel. Sellega rikkusid kohtud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

9. G. L. vabastati Harju Maakohtu 15. oktoobri 2013. a määrusega ennetähtaegselt karistuse

kandmisest katseajaga 1 aasta. Seega puudub ka sisuline alus kaitsja määruskaebuse läbivaatamiseks.

10. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes KrMS § 362 p-st 2 ja § 390 lg-st 1 tühistab Riigikohus maa- ja

ringkonnakohtu määrused ja jätab kaitsja taotluse rahuldamata. Lähtuvalt KrMS § 425 lg-st 1 jätab

kriminaalkolleegium kaitsja taotluse G. L.-i karistuse kandmisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg