3-1-1-124-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-124-13

Määruse kuupäev

13. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg

Kohtuasi

Kolmanda isiku Starlyster OÜ pangakonto arestimine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

24. juuli

2013.

a

otsus

kriminaalasjas nr 1-13- 5309

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Prokuratuur

(esindaja

riigiprokurör

Laura

Vaik),

määruskaebus

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

27. november 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a ja Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a

määrused, millega jäeti prokuratuuri taotlus Starlyster OÜ pangakontodel oleva raha

arestimiseks rahuldamata.

2. Saata prokuratuuri taotlus uueks arutamiseks Harju Maakohtule samas kohtukoosseisus.

3. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigiprokuratuur koostas 7. juunil 2013. a Harju Maakohtule taotluse arestida rahapesu objektina

kolmanda isiku Starlyster OÜ Tallinna Äripanga AS-s asuval kontol olev raha summas 8021 eurot 95

senti ja AS-s SEB Pank asuval kontol olev raha summas 7000 eurot. Prokuratuur põhistas oma

taotlust järgmiselt.

1.1 Käesolevas kriminaalasjas alustati KarS § 208 lg 1 tunnustel menetlust seoses sellega, et

6. detsembril 2012. a saadeti erinevatele isikutele ja asutustele pahavaraga e-kirju, millega edastati

Maksu- ja Tolliameti nimelt valeteateid maksuvõla kohta ning AS SEB Pank nimelt valeteateid konto

liikumiste kohta. Valeteated suunasid kirja adressaate käivitama pahavarafaili. Teiste hulgas sai

pahavarafaili ka Hummuli Agro OÜ. Faili avamise tõttu nakatus Hummuli Agro OÜ raamatupidaja

arvuti viirusega ja selle abil saadi juurdepääs Hummuli Agro OÜ pangakontole AS-s SEB Pank.

10. detsembril 2012. a kandsid tuvastamata isikud Hummuli Agro OÜ pangakontolt 100 000 eurot

Adelaila OÜ pangakontole, kust muu hulgas kanti 7000 eurot Starlyster OÜ pangakontole AS-s SEB

Pank ja 10 000 eurot Starlyster OÜ pangakontole Tallinna Äripanga AS-s. Viimati nimetatud kontolt

võeti pärast raha laekumist Moskvas asuvast sularahaautomaadist 1978 eurot 5 senti välja ja kontole

jäi 8021 eurot 95 senti. Pangad on nendel kontodel olevad summad blokeerinud.

1.2 Hummuli Agro OÜ-lt pahavara levitamise ja arvutikelmusega saadud vara ümberpaigutamiseks

tehtud toimingud on kvalifitseeritavad KarS § 394 lg 2 p 3 järgi rahapesuna.

1.3 Starlyster OÜ pangakontodel olev raha pärineb täies ulatuses Hummuli Agro OÜ suhtes toime

pandud kuriteost ja on omandatud täielikult toimepanija arvel. Selline vara võidakse

kriminaalmenetluse tulemusel KrMS § 394 lg 5 ja § 83 lg-te 2 ja 3 alusel konfiskeerida. Võimaliku

konfiskeerimise tagamiseks tuleb pangakontodel olev raha arestida.

2. Arestimistaotluse koostamisega samal päeval, s.o 7. juunil 2013. a tehtud määrusega kaasas

Riigiprokuratuur Starlyster OÜ kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse.

3. Harju Maakohtu 27. juuni 2013. a määrusega jäeti prokuratuuri arestimistaotlus rahuldamata.

Maakohus põhjendas taotluse rahuldamata jätmist sellega, et ehkki prokuratuur vormistas 7. juunil

2013. a määruse, millega Starlyster OÜ kaasati kolmanda isikuna menetlusse, ei ole seda määrust

Starlyster OÜ juhatuse liikmele tutvustatud. Seega ei ole isikut reaalselt menetlusse kaasatud ja ta on

jäetud ilma võimalusest tõendeid esitada.

4. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, paludes maakohtu määruse

tühistada ja prokuratuuri taotluses märgitud vara arestida.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja

määruskaebus rahuldamata.

Kokkuvõtlikult märkis kohtukolleegium, et kriminaalmenetlusse kaasatud isik saab esitada arestitava

vara ja selle päritolu kohta tõendeid vaid siis, kui teda on tema menetlusse kaasamisest ja sellega

kaasnevatest õigustest teavitatud. Ainuüksi isiku suhtes kolmandaks isikuks tunnistamise määruse

tegemine tema õigusi ei taga. Ringkonnakohus märkis, et ta mõistab prokuratuuri seisukohta, et kui

pangakonto omanik saab konto kavandatavast arestimisest eelnevalt teada, piisab tal mõnest minutist

raha edasikandmiseks ja seega muutub vara arestimise eesmärgi saavutamine võimatuks. Samas oli

prokuratuuril

piisavalt

aega

kolmandate

isikute

õiguste

tagamiseks,

nende

asukoha

kindlakstegemiseks ja selgituste saamiseks. Oht, et raha edasi kantakse, puudus, sest pangakontod

olid ja on blokeeritud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

6. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse prokuratuur, kes taotleb nii

ringkonnakohtu kui ka maakohtu määruse tühistamist ja arestimistaotluse saatmist Harju Maakohtule

uue määruse tegemiseks. Prokuratuuri argumendid on järgmised.

6.1 Seisukoht, nagu eeldaks kolmanda isiku vara arestimise taotlemine seda, et kolmandale isikule on

tutvustatud tema kriminaalmenetlusse kaasamise määrust, ei tulene ühestki õigusandlikust aktist ega

ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kolmas isik on kriminaalmenetlusse kaasatud juba kolmandaks

isikuks tunnistamise määruse tegemisega, sõltumata sellest, kas seda määrust on talle tutvustatud.

6.2 Eeltoodud järeldust kinnitab esmalt KrMS § 401 lg 1 sõnastus, mille kohaselt kaasatakse kolmas

isik kriminaalmenetlusse menetleja määrusega. Seadus ei näe kaasamise jõustumise tingimusena ette

määruse tutvustamist kolmandale isikule. Praeguses asjas on menetleja oma 7. juuni 2013. a

määrusega Starlyster OÜ kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasanud. Seega ei ole õige jätta

arestimistaotlust rahuldamata, tuginedes pelgalt väitele, et isikut ei ole menetlusse kaasatud.

6.3 Määruses asjas nr 3-1-1-2-13 aktsepteeris Riigikohus võimalust, et isik saabki kahtlustatavaks

arestimismääruse tegemisega. Samas lahendis märkis kolleegium, et isiku menetlusseisundi

tekkimine ei mõjuta tema menetlusõiguste tagamist. Kui kahtlustatavale tuleb KrMS § 33 lg 2

kohaselt viivitamata selgitada tema õigusi ja kohustusi, siis kolmanda isiku puhul ei ole seadusandja

sellise ajalise määratluse esiletoomist vajalikuks pidanud. Seega ei ole kolmanda isiku kaasamine

selline menetlustoiming, mille puhul peaks isikule kohe tema õigusi tutvustama. Loomulikult ei tule

sellest järeldada, et kolmanda isiku võibki jätta õigustest teavitamata. Kolmandal isikul peab olema

võimlik kaitsta enda huve arestimismenetluses nii taotluste, kaebuste kui ka tõendite esitamisega. See

võimalus avaneb tal arestimismääruse tutvustamisel ehk siis, kui põhiõiguste riivamise oht on

reaalne. Prokuratuur jagab kohtute seisukohta, et kolmandal isikul peab olema võimalus esitada

arestitava vara ja selle päritolu kohta tõendeid. Kolmandaks isikuks tunnistamise määruse

tutvustamine

alles

pärast

arestimismääruse

tegemist

ei

jäta

aga

kolmandat

isikut

õiguskaitsevõimalustest ilma. Ta saab enda õigusi kaitsta määruskaebemenetluses.

6.4 Arvestada tuleb ka vara arestimise regulatsiooni eesmärgiga tõkestada vara võõrandamist.

Kolmandale isikule tema kriminaalmenetlusse kaasamise kohta tehtud määruse ja menetlusõiguste

kohene tutvustamine tähendaks seda, et isik saab vara arestimise soovist eelnevalt teada. See

suurendaks oluliselt riski, et vara võõrandatakse enne arestimismääruse tegemist.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või

süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku või rahapesu või terrorismi rahastamise objektiks

oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Seega saab konkreetse isiku vara

kriminaalmenetluses arestida üksnes juhul, kui see isik on samas kriminaalasjas kahtlustatav,

süüdistatav, süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmas isik. KrMS § 142 lg 1 teises lauses sätestatud

erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele,

kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-62-13). Praegusel juhul

soovib prokuratuur arestida vara, mis taotluses toodud asjaoludel kuulub Starlyster OÜ-le.

8. Vaidlust ei ole selles, et samal päeval Starlyster OÜ vara arestimise taotluse koostamisega tegi

prokuratuur ka määruse, millega kaasas nimetatud osaühingu kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse.

9. KrMS § 401 lg 1 sätestab, et menetleja võib määrusega kriminaalmenetlusse kaasata kolmanda

isiku, kui kriminaalasja lahendamisel või erimenetluses võidakse otsustada tema seadusega kaitstud

õiguste ja vabaduste üle. Osutatud sättest tulenevalt ei ole kolmanda isiku menetlusseisundi tekkimise

vältimatuks eelduseks see, et tema kolmandaks isikuks tunnistamise määrust oleks talle tutvustatud.

Kolmandat isikut tuleb tema menetlusse kaasamisest teavitada hetkeks, mil tal tekib võimalus

kasutada kriminaalmenetluslikke õiguskaitsevahendeid.

10. Kolleegium on selgitanud, et KrMS § 142 lg-st 5 nähtuvalt teeb maakohus vara arestimise

määruse vara omaniku osavõtuta ja isikule, kelle vara arestitakse, tutvustatakse määrust alles pärast

selle tegemist. Maakohus hindab kuriteokahtluse ja vara arestimise aluste olemasolu üksnes

prokuratuuri taotluse ja sellele lisatud tõendite alusel. Esimese kohtuastmena kuulab vara omaniku

vastuargumendid ära ja hindab neid ringkonnakohus maakohtu arestimismääruse peale esitatud

määruskaebust lahendades. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. oktoobri 2013. a määrus asjas

nr 3-1-1-97-13, p 24.) Seega tekib isikul, kelle vara kriminaalmenetluses arestitakse, õigus ja

võimalus vara arestimisele vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid esitada alles pärast maakohtu

poolt vara arestimise määruse tegemist. Järelikult puudub enne vara arestimise määruse tegemist ka

vajadus teavitada arestitava vara omanikku sellest, et ta on vara arestimise eesmärgil kolmanda

isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud. Selline teavitamine oleks ühtlasi ilmses vastuolus vara

arestimise menetluse üldise mõttega vältida vara võõrandamist või kaotsiminekut enne prokuratuuri

arestimistaotlusele lõpliku hinnangu andmist (vt määrus asjas nr 3-1-1-97-13, p 24). Kolleegium

leiab, et kolmandat isikut, kes kaasatakse kriminaalmenetlusse seoses tema vastu suunatud varalise

nõudega, mille täitmise tagamiseks soovitakse arestida talle kuuluv vara, tuleb kolmandaks isikuks

tunnistamise määrusest teavitada KrMS § 142 lg-s 5 sätestatud korras, s.t koos vara arestimise

määruse tutvustamisega. See avab kolmandale isikule võimaluse esitada määruskaebemenetluses

ringkonnakohtule vara arestimist puudutavad vastuväited ja neid kinnitavad tõendid.

11. Eeltoodud põhjustel on ekslik maa- ja ringkonnakohtu seisukoht, et Starlyster OÜ-d pole reaalselt

kolmanda isikuna menetlusse kaasatud, kuna prokuratuuri kaasamismäärust talle vahetult pärast selle

tegemist ei tutvustatud. Seega ei saanud kohtud Starlyster OÜ kaasamata jätmisele viidates ka vara

arestimisest keelduda. Tõlgendades vääralt KrMS § 142 ja § 401 lg-t 1, rikkusid kohtud praeguses

asjas oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Seetõttu ja juhindudes KrMS

§ 390 lg-st 1, § 362 p-st 2, § 361 lg 1 p-st 6 ning lg-st 2 ja § 341 lg-st 3, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium nii Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a kui ka Harju Maakohtu 27. juuni

2013. a määrused ja saadab prokuratuuri arestimistaotluse uueks arutamiseks Harju Maakohtule

samas kohtukoosseisus. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Ott Järvesaar, Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg