3-1-1-116-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-116-13

Määruse kuupäev

9. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Heigo Loogi taotlus tagastada talle tema kinnipidamisel

äravõetud sularaha

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-05-218

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heigo Loogi kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik,

määruskaebus

Teised

määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokurör Andres Ülviste

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

13. november 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määrus ja Harju Maakohtu

25. veebruari 2013. a määrus.

2. Tunnistada Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a otsusega Heigo Loogile mõistetud

varalise karistuse täitmine täies ulatuses aegunuks.

3. Tagastada Heigo Loogile Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a otsusega mõistetud

varalise karistuse katteks alusetult riigieelarvesse laekunud 660 (kuussada kuuskümmend)

eurot ja 86 (kaheksakümmend kuus) senti.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Bulattšik makstava riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks Heigo Loogile määruskaebemenetluses osutatud riigi

õigusabi eest kokku 275 (kakssada seitsekümmend viis) eurot ja 52 (viiskümmend kaks) senti,

sealhulgas käibemaks 45 (nelikümmend viis) eurot ja 92 (üheksakümmend kaks) senti.

6. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Heigo Loog (endise nimega Loog-Eskla) tunnistati Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a

otsusega süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega üheksaks aastaks.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa (s.o viie aasta üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle

vangistus neljateistkümneks aastaks üheksaks kuuks ja neljaks päevaks. Tuginedes KarS §-le 53,

mõisteti H. Loogile lisakaristusena varaline karistus summas 50 000 krooni. H. Loogi vara, mis oli

kriminaalasja kohtueelses menetluses Tallinna Linnakohtu 26. aprilli ja 24. mai 2005. a määrustega

varalise karistuse kohaldamise tagamiseks arestitud, otsustas linnakohus vabastada pärast varalise

karistusena mõistetud rahasumma laekumist riigituludesse.

2. Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2006. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 30. detsembri

2005. a otsus H. Loogile mõistetud põhikaristuse osas. Ringkonnakohus karistas H. Loogi

KarS § 184 lg 21 p 1 järgi vangistusega kaheteistkümneks aastaks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (s.o viie aasta

üheksa kuu ja nelja päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle vangistus seitsmeteistkümneks

aastaks üheksaks kuuks ja neljaks päevaks. Lisakaristuse osas jäeti linnakohtu otsus muutmata.

3. Tallinna Ringkonnakohtu 13. märtsi 2006. a ja Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a otsused

jõustusid 24. mail 2006, mil Riigikohus jättis H. Loogi kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata.

4. H. Loog esitas 12. juulil 2012 Harju Maakohtule taotluse varalise karistuse kohaldamise

tagamiseks arestitud vara aresti alt vabastamiseks. Ta märkis, et on varalise karistuse tasunud.

5. Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a määrusega tunnistati H. Loogile mõistetud varalise karistuse

täitmine aegunuks ja osa H. Loogi varast vabastati aresti alt. Kahtlustatavana kinnipidamisel

äravõetud sularaha tagastamise osas jäeti süüdimõistetu taotlus aga rahuldamata. Maakohus tuvastas,

et H. Loog ei ole varalist karistust tasunud, kuid samas ei ole Tallinna Linnakohtu 30. detsembri

2005. a otsust varalise karistuse osas ka täitmisele pööratud. 20. aprillil 2012 kandis Politsei- ja

Piirivalveamet varalise karistuse nõude katteks riigi tuludesse 660,86 eurot, mis vastab H. Loogilt

kinnipidamisel äravõetud sularaha väärtusele.

6. Harju Maakohtu 29. oktoobri 2012. a määruse peale esitas H. Loog määruskaebuse, milles taotles

maakohtu määruse osalist tühistamist ja kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamist.

7. Tallinna Ringkonnakohtu 14. novembri 2012. a määrusega tühistati Harju Maakohtu 29. oktoobri

2012. a määrus vaidlustatud osas põhjenduste puudumise tõttu ja kriminaalasi saadeti tühistatud osas

maakohtule uueks arutamiseks. Süüdimõistetu määruskaebus rahuldati osaliselt.

8. Harju Maakohtu 25. veebruari 2013. a määrusega jäeti H. Loogi taotlus kinnipidamisel äravõetud

sularaha tagastamiseks taas rahuldamata. Maakohus märkis, et sularaha võeti H. Loogilt ära

kriminaalmenetluse käigus, see arestiti varalise karistuse kohaldamise tagamiseks ja kanti

politseiasutuse tagatiskontole. Kohus leidis, et selle raha osas toimus varalise karistuse täitmine

kohtuotsuse jõustumisel 24. mail 2006. Kuna nõuet teistkordselt ei täideta, ei olnud varalise karistuse

nõude aegumine 660,86 euro osas võimalik. Sellel, kas raha asus politseiasutuse kontol või

riigituludes, ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust.

9. Harju Maakohtu 25. veebruari 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse H. Loog, kes taotles

maakohtu määruse tühistamist ja kinnipidamisel äravõetud sularaha tagastamist. Süüdimõistetu

märkis, et kohtuotsuse täitmine toimub täitemenetluse seadustikus (edaspidi TMS) sätestatud korras,

ja leidis, et üksnes kohtuotsuse jõustumisega ei saa kohtuotsust täidetuks lugeda. Samuti korraldab

TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtuotsuste täitmist kohtutäitur, mitte politseiasutus. Arvestades, et varalise

karistuse kohta tehtud otsuse jõustumisest viie aasta jooksul täitemenetlust ei alustatud, kandis

Politsei- ja Piirivalveamet kinnipidamisel äravõetud raha 20. aprillil 2012 riigi tuludesse alusetult.

10. Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määrusega jäeti Harju Maakohtu 25. veebruari

2013. a määrus muutmata ja selle peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

hinnangul märkis maakohus õigesti, et kui isikult on varalise nõude tagamiseks raha juba ära võetud,

ei suunata seda nõuet enam täitmisele. Samuti otsustas Tallinna Linnakohus oma 30. detsembri

2005. a otsusega vabastada varalise karistuse kohaldamise tagamiseks arestitud vara pärast varalise

karistusena mõistetud rahasumma laekumist riigituludesse. Eeltoodust nähtuvalt tuli kinnipidamisel

äravõetud sularaha tagastada üksnes juhul, kui H. Loog oleks varalise karistuse vabatahtlikult

tasunud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse H. Loogi kaitsja

vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning

süüdimõistetult kinnipidamisel äravõetud raha tagastamist. Kaitsja märgib, et kohtuotsuse täitmine

toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, ja leiab, et üksnes kohtuotsuse jõustumisega ei

saa kohtuotsust täidetuks lugeda. Samuti korraldab TMS § 3 lg 1 kohaselt kohtuotsuste täitmist

kohtutäitur, mitte politseiasutus. Arvestades, et täitemenetlust ei alustatud viie aasta jooksul varalise

karistuse kohta tehtud otsuse jõustumisest, kandis Politsei- ja Piirivalveamet kinnipidamisel

äravõetud raha 20. aprillil 2012 riigi tuludesse alusetult.

12. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Andres Ülviste, kelle hinnangul jäeti kinnipidamisel

äravõetud raha H. Loogile õigustatult tagastamata. Prokuröri arvates ei saanud varalise karistuse nõue

660,86 euro osas aeguda, sest H. Loogilt oli selles vääringus sularaha enne kohtuotsuse jõustumist ära

võetud, varalise karistuse tagamiseks arestitud ja politseiasutuse tagatiskontole kantud. Järelikult

täideti H. Loogile mõistetud varaline karistus 660,86 euro osas varalise karistuse mõistmise kohta

tehtud kohtuotsuse jõustumise hetkel. Praeguse asja lahendamisel ei ole tähtis, kas raha oli kantud

politseiasutuse kontole või riigituludesse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Kriminaalmenetluse seadustiku § 421 lg 2 ja alates 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2011

kehtinud § 411 lg 3 redaktsiooni kohaselt pööras varalise karistuse kohta tehtud kohtuotsuse

täitmisele justiitsministri määratud riigiasutus. Alates 1. jaanuarist 2012 pöörab sellise kohtuotsuse

täitmisele rahandusministri käskkirjaga määratud asutus. Tulenevalt KrMS § 411 lg-st 4 ja § 417 lg-

st 2 saadetakse varalise karistuse kohta tehtud kohtuotsuse täitmisele pööramisel selle ärakiri

kohtutäiturile. Seejuures sätestab KrMS § 417 lg 2, et kohtuotsuse ärakiri saadetakse kohtutäiturile

juhul, kui süüdimõistetu ei ole tasunud varalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses

kohtu arvelduskontole ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust nähtuvalt muutub

varalise karistuse nõue sissenõutavaks pärast ühe kuu möödumist selle kohta tehtud kohtuotsuse

jõustumisest. Enne KrMS § 417 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumist ei ole seega seaduslikku alust

täitemenetlust alustada ega varalise karistuse nõuet ka muul moel süüdimõistetu vara arvelt

„täidetuks lugeda“. Ülalkirjeldatust ei kujuta erandit ka olukord, kus varalise karistuse nõue on

tagatud sularaha arestimisega. Sellisel juhul omandab riik võlausaldajana pärast KrMS § 417 lg-s 2

sätestatud tähtaja möödumist varalise karistuse tagamiseks arestitud vara üle üksnes samasuguse

õiguse nagu näiteks kannatanu olukorras, kus süüdimõistetule kuuluv sularaha on arestitud kannatanu

tsiviilhagi nõude tagamiseks. Mõlemal juhul tuleb nõude täitmiseks pöörata kohtuotsus seaduses

sätestatud korras täitmisele.

14. Praeguses asjas on kohtud tuvastanud, et ajaks, mil Politsei- ja Piirivalveamet kandis Tallinna

Linnakohtu 30. detsembri 2005. a otsusega H. Loogile mõistetud varalise karistuse katteks riigi

tuludesse 660,86 eurot (s.o 20. aprilliks 2012), ei olnud Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a

otsust selles osas täitmisele pööratud. Samuti oli selleks ajaks möödunud Tallinna Linnakohtu

30. detsembri 2005. a otsuse jõustumisest üle viie aasta. Arvestades käesoleva otsuse eelmises

punktis märgitut ja seda, et KarS § 82 lg 1 p 1 kohaselt ei asuta esimese astme kuriteo asjas tehtud

kohtuotsust täitma, kui selle jõustumisest on möödunud viis aastat, leiab kolleegium, et praeguses

asjas kanti 660,86 eurot riigi tuludesse alusetult. Seetõttu tuleb vaidlustatud kohtumäärused tühistada

ja kõnealune rahasumma H. Loogile tagastada.

15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ja § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 15. aprilli 2013. a määruse ja Harju

Maakohtu 25. veebruari 2013. a määruse, tunnistab Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a

otsusega H. Loogile mõistetud varalise karistuse täitmise täies ulatuses aegunuks ning tagastab

H. Loogile Tallinna Linnakohtu 30. detsembri 2005. a otsusega mõistetud varalise karistuse katteks

alusetult riigi tuludesse kantud 660,86 eurot. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse.

16. H. Loogi kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks OÜ-le Advokaadibüroo Bulattšik

kogusummas 513,12 eurot (sh käibemaks 85,52 eurot). Taotluses soovib kaitsja riigi õigusabi tasu

suuruse kindlaksmääramist Viru Vanglas süüdimõistetuga nõu pidamise, Riigikohtus kriminaalasja

materjalide selekteerimise, kriminaalasja materjaliga tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest

kogusummas 367,20 eurot. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja süüdimõistetuga nõu pidamiseks kolm

pooltundi, kriminaalasja materjalide selekteerimiseks kaks pooltundi, kriminaalasja materjaliga

tutvumiseks kuus pooltundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti kuus pooltundi. Lisaks taotletakse

tasu kindlaksmääramist Kohtla-Järvelt Riigikohtusse ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest summas

30 eurot. Viimaks taotleb kaitsja ka Kohtla-Järvelt Viru Vanglasse ja tagasi ning Kohtla-Järvelt

Tartusse ja tagasi jõudmiseks kantud sõidukulude hüvitamist kogusummas 115,92 eurot.

17. Kolleegium peab kõiki taotluses nimetatud toiminguid H. Loogi kaitseks määruskaebemenetluses

vajalikeks, kuid märgib, et Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse „Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) riigi õigusabi osutamise

ajal kehtinud redaktsiooni p 23 kohaselt oli määratud kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest 18

eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 108 eurot (millele korra p 2 kohaselt

lisandus käibemaks, kui advokaadibüroo pidaja oli käibemaksukohustuslane). Eeltoodust nähtuvalt

on ka praeguses asjas määruskaebuse koostamiseks tehtud toimingute eest võimalik määrata riigi

õigusabi tasu suuruseks maksimaalselt 129,6 eurot (sh käibemaks 21,6 eurot). Seega tuleb kaitsja

taotlus rahuldada osaliselt. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning korra

punktidest 2 ja 23, punkti 47 alapunktist 3 ning punktist 54, määrab Riigikohus riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse H. Loogile osutatud riigi õigusabi eest kindlaks

kogusummas 275,52 eurot (sh käibemaks 45,92 eurot). Kuna Riigikohus tühistab ringkonnakohtu

määruse, tuleb see menetluskulu jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi