Legislator Case Law & Legislation
3-2-1-168-13 AI generated

3-2-1-168-13 · Riigikohus

Case Number 3-2-1-168-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)

Legislator summary

AI generated

Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.

Legislator headnote

AI generated

3-2-1-168-13 · Riigikohus: Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.

Keywords

AI generated
health coverage for cataract reimbursement of costs bait pricing assessment of costs causal fee scheme health insurance costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-168-13

Määruse kuupäev

Tartu, 6. detsember 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Clearstream Banking S.A. taotlus tagastada enamtasutud

riigilõiv

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Clearstream Banking S.A. (registrikood B 9248),

esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob

Asja läbivaatamise kuupäev

2. detsember 2013. a

RESOLUTSIOON

Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 219 304 eurot 92 senti ja

seadusjärgse viivise.

2. Harju Maakohus jättis 1. novembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata.

3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. mai 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale

maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks.

5. Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2012. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

219 304 eurot 92 senti.

6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2012. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse,

tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.

7. Hageja esitas 25. jaanuaril 2013 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.

8. Kassatsioonkaebusega samal ajal esitas hageja Riigikohtule taotluse tagastada enamtasutud

riigilõiv 8116 euro 78 senti.

Taotluse kohaselt tasus hageja hagilt hinnaga 219 304 eurot 92 senti (3 431 376 krooni 40 senti) hagi

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot

18 senti). Harju Maakohtu 1. novembri 2010. a otsuse peale 1. detsembril 2010 esitatud

apellatsioonkaebuselt tasus hageja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 22

kohaselt riigilõivu samuti 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti).

27. novembril 2009 ja 1. detsembril 2010 kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 tuleb

jätta kohaldamata osas, mille kohaselt tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni tuli hagiavalduse

ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti).

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-7-12 tehtud lahendis

tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1

osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.

Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS lisa 1

kohaldamata jätmisel tuleb tasuda riigilõivu kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud RLS lisa 1 järgi.

Hageja palub lugeda riigilõivu põhiseaduslikuks määraks 81 500 krooni. Sellest tulenevalt on hageja

tasunud riigilõivu õiguspärasest määrast rohkem. Enamtasutud riigilõiv on 145 000 krooni -

81 500 krooni ehk 4058 eurot 39 senti hagiavalduselt ja 145 000 krooni - 81 500 krooni ehk

4058 eurot 39 senti apellatsioonkaebuselt. Enamtasutud riigilõivude suurus on kokku 8116 eurot

78 senti.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam

tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 6 kohaselt võib

eelnimetatud nõude esitada kuni kahe aasta möödumiseni selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,

kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasi ei ole jõustunud lahendiga

lõppenud.

9. Riigikohus jättis 13. juuni 2013. a otsusega hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus

leidis, et hageja taotlus tagastada enamtasutud riigilõiv on olemuselt iseseisev kohtuasi ja tuleb võtta

eraldi kohtuasjana Riigikohtu menetlusse.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel üle anda Riigikohtu

üldkogule.

11. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal

kehtinud RLS-is sätestatud määras. Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et

27. novembril 2009 ja 1. detsembril 2010 kehtinud RLS § 56 lg-d 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 võisid

olla osas, milles sätestasid kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni hagiavalduselt

ning apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni, vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja § 24 lg-ga 5.

12. Riigikohus on 7. mai 2012. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-12

tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sel ajal kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22

koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot

76 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Samuti on Riigikohus

tunnistanud, et RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni

4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni (Riigikohtu 29. oktoobri 2013. a

otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-40-13), ning osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle

2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni

(Riigikohtu 28. oktoobri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-37-13).

Seega on tunnistatud põhiseaduse vastaseks RLS-i hilisem redaktsioon, mis sätestas

apellatsioonkaebuselt sama suure riigilõivu tasumise kohustuse eurodes, kui hageja tasus kroonides.

Samuti on leitud, et põhiseaduse vastased olid hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud

RLS lisas 1 hageja makstud lõivust vahetult suurem ja väiksem lõiv.

Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu