3-2-1-168-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedClearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.
Legislator headnote
AI generated3-2-1-168-13 · Riigikohus: Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-168-13
Määruse kuupäev
Tartu, 6. detsember 2013. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet
Tampuu
Kohtuasi
Clearstream Banking S.A. taotlus tagastada enamtasutud
riigilõiv
Menetlusosalised ja nende
esindajad Riigikohtus
Hageja Clearstream Banking S.A. (registrikood B 9248),
esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob
Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2013. a
RESOLUTSIOON
Anda tsiviilasi läbivaatamiseks Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Clearstream Banking S.A. (hageja) esitas Harju Maakohtule 27. novembril 2009 AS-i REC Varad
(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 219 304 eurot 92 senti ja
seadusjärgse viivise.
2. Harju Maakohus jättis 1. novembri 2010. a otsusega hagi rahuldamata.
3. Hageja esitas maakohtu otsuse peale 1. detsembril 2010 apellatsioonkaebuse.
4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 18. mai 2011. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale
maakohtule eelmenetluse staadiumisse uueks läbivaatamiseks.
5. Harju Maakohus rahuldas 31. mai 2012. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
219 304 eurot 92 senti.
6. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. detsembri 2012. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse,
tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata.
7. Hageja esitas 25. jaanuaril 2013 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
8. Kassatsioonkaebusega samal ajal esitas hageja Riigikohtule taotluse tagastada enamtasutud
riigilõiv 8116 euro 78 senti.
Taotluse kohaselt tasus hageja hagilt hinnaga 219 304 eurot 92 senti (3 431 376 krooni 40 senti) hagi
esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot
18 senti). Harju Maakohtu 1. novembri 2010. a otsuse peale 1. detsembril 2010 esitatud
apellatsioonkaebuselt tasus hageja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 22
kohaselt riigilõivu samuti 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti).
27. novembril 2009 ja 1. detsembril 2010 kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1 tuleb
jätta kohaldamata osas, mille kohaselt tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni tuli hagiavalduse
ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 145 000 krooni (9267 eurot 18 senti).
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asjas nr 3-4-1-7-12 tehtud lahendis
tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks RLS § 57 lg-d 1 ja 22 koostoimes lisaga 1
osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot 76 senti tuleb
apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti.
Riigikohus on oma lahendites korduvalt leidnud, et kuni 30. juunini 2012 kehtinud RLS lisa 1
kohaldamata jätmisel tuleb tasuda riigilõivu kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud RLS lisa 1 järgi.
Hageja palub lugeda riigilõivu põhiseaduslikuks määraks 81 500 krooni. Sellest tulenevalt on hageja
tasunud riigilõivu õiguspärasest määrast rohkem. Enamtasutud riigilõiv on 145 000 krooni -
81 500 krooni ehk 4058 eurot 39 senti hagiavalduselt ja 145 000 krooni - 81 500 krooni ehk
4058 eurot 39 senti apellatsioonkaebuselt. Enamtasutud riigilõivude suurus on kokku 8116 eurot
78 senti.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam
tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 6 kohaselt võib
eelnimetatud nõude esitada kuni kahe aasta möödumiseni selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti,
kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Tsiviilasi ei ole jõustunud lahendiga
lõppenud.
9. Riigikohus jättis 13. juuni 2013. a otsusega hageja kassatsioonkaebuse rahuldamata. Riigikohus
leidis, et hageja taotlus tagastada enamtasutud riigilõiv on olemuselt iseseisev kohtuasi ja tuleb võtta
eraldi kohtuasjana Riigikohtu menetlusse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10. Kolleegium leiab, et asja lahendamine tuleb TsMS § 19 lg 4 p 3 ja § 690 lg 1 esimese lause ning
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3 lg 3 teise lause alusel üle anda Riigikohtu
üldkogule.
11. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on
tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on tasunud riigilõivu hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal
kehtinud RLS-is sätestatud määras. Kolleegiumil tekkis asja läbi vaadates kahtlus, et
27. novembril 2009 ja 1. detsembril 2010 kehtinud RLS § 56 lg-d 1 ja 19 koostoimes lisaga 1 võisid
olla osas, milles sätestasid kohustuse tasuda tsiviilasjas hinnaga kuni 3 500 000 krooni hagiavalduselt
ning apellatsioonkaebuselt riigilõivu 145 000 krooni, vastuolus põhiseaduse §-ga 15 ja § 24 lg-ga 5.
12. Riigikohus on 7. mai 2012. a otsuses põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-12
tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks sel ajal kehtinud RLS § 57 lg-d 1 ja 22
koostoimes lisaga 1 osas, milles tsiviilasjas hinnaga 191 734 eurot 94 senti kuni 223 690 eurot
76 senti tuli apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 9267 eurot 18 senti. Samuti on Riigikohus
tunnistanud, et RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud
redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni
4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni (Riigikohtu 29. oktoobri 2013. a
otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-40-13), ning osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle
2 500 000 krooni kuni 3 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 130 000 krooni
(Riigikohtu 28. oktoobri 2013. a otsus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-37-13).
Seega on tunnistatud põhiseaduse vastaseks RLS-i hilisem redaktsioon, mis sätestas
apellatsioonkaebuselt sama suure riigilõivu tasumise kohustuse eurodes, kui hageja tasus kroonides.
Samuti on leitud, et põhiseaduse vastased olid hagi ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal kehtinud
RLS lisas 1 hageja makstud lõivust vahetult suurem ja väiksem lõiv.
Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu