3-3-1-69-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-69-13

Otsuse kuupäev

4. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Andrus Eriku kaebus Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari

2013. a käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodu-

korra p 4.1 esimese lause tühistamiseks osas, mis nõuab kinni-

peetavatelt vangla territooriumil liikumisel käte selja taga

hoidmist

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-12-1898

Menetluse alus Riigikohtus

Andrus Eriku kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Andrus Eriku kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2013. a otsus haldusasjas nr 3-12-1898 ja saata

asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla direktori 16. aprilli 2009. a käskkirjaga nr 21 kinnitatud Tallinna Vangla kodu-

korra p 14.2.2 esimeses lauses oli sätestatud: "Vangla üldise julgeoleku tagamiseks saatmisel peavad

kinni peetava isiku käed olema ristatult selja taga, välja arvatud kui kinni peetav isik kannab isiklikke

esemeid või asju ja töövahendeid, mille suuruse, kaalu või vormi pärast ei saa hoida käsi ristamisi

selja taga või meditsiinilise vastunäidustuse korral."

2. Andrus Erik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla kodu-

korra p 14.2.2 esimene lause.

3. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohus jättis 1. detsembri 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1898 kaebuse

rahuldamata.

5. A. Erik esitas apellatsioonkaebuse.

6. Tallinna Vangla direktor tunnistas 31. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 20 varasema kodukorra

kehtetuks ning kinnitas Tallinna Vangla kodukorra, mille p 4.1 sätestab: "Kinnipeetavad liiguvad

vangla territooriumil saatmiskava, korrapidaja või korrapidaja abi korralduse alusel koos vangla-

teenistujast saatjaga, hoides käed julgeoleku tagamiseks selja taga. Käsi ei pea hoidma selja taga

kinnipeetavad, kellel kantavad asjad seda takistavad, kes liiguvad treppidel, meditsiinilise vastu-

näidustuse korral või kelle tööülesanded ei võimalda käsi selja taga hoida. […]"

7. A. Erik esitas ringkonnakohtule taotluse kaebuse muutmiseks, sest kuigi vaidlustatud kodukord

on kehtetuks tunnistatud, sisaldub samasisuline kohustus uues kodukorras.

8. Tallinna Ringkonnakohus võttis 30. aprilli 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-12-1898 kaebuse

muutmise taotluse vastu ja luges kaebuse esitatuks Tallinna Vangla direktori 31. jaanuari 2013. a

käskkirjaga nr 20 kinnitatud kodukorra p 4.1 esimese lause tühistamiseks osas, mis nõuab

kinnipeetavatelt vangla territooriumil liikumisel käte selja taga hoidmist.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 3. juuli 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-12-1898 apellatsioon-

kaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. A. Erik esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega tühistada Tallinna Vangla kodukorra p 4.1 esimene lause osas, mis nõuab kinni-

peetavalt vangla territooriumil liikumisel käte selja taga hoidmist.

11. Tallinna Vangla vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 193 kohaselt määrab ringkonnakohus pärast

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ning apellatsioonkaebusele vastuse saamist või vastamise

tähtaja möödumist kindlaks kohtuistungi aja või kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ja

asja läbivaatava kohtukoosseisu. Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2013. a korraldava määruse

resolutsiooni p-des 1 ja 3 märgiti, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses ning teeb otsuse

teatavaks 3. juulil 2013, määruse p 3 kohaselt lahendab ringkonnakohus asja koosseisus Viive Ligi,

Lauri Madise ja Silvia Truman. Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2013. a otsuse on teinud kohtu-

koosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Kaire Pikamäe. Seega on kohtukoosseis apellatsioonimenetluse

kestel muutunud.

13. HKMS § 11 lg 5 esimene lause näeb ette, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub,

alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Sama lõike teises lauses sätestatakse, et eelmise kohtu-

koosseisu poolt tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis kordama, kui pool või kolmas isik

seda ei taotle. HKMS § 11 lg 5 esimese lausega on sätestatud imperatiivne norm, mis ei anna kohtule

kaalumisruumi, kas menetluse jätkamine vahetunud kohtukoosseisuga on võimalik või mitte. Asja

tuleb hakata arutama algusest peale. HKMS § 11 lg 5 teine lause ei sätesta erandit normi esimese

lause suhtes, vaid üksnes võimaldab muutunud kohtukoosseisul jätta osa toimunud menetlusest

menetlusosaliste nõusolekul kordamata. Kolleegium on väljendanud sellist seisukohta enne

1. jaanuari 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) § 5 lg 1 koosmõjus tsiviil-

kohtumenetluse seadustiku §-ga 20 tõlgendamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldus-

asjades nr 3-3-1-34-10, p 14, ja 3-3-1-82-10, p 9) ning jäänud selle juurde ka alates 1. jaanuarist 2012

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku tõlgendamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 11).

Et menetlusosalistel oleks võimalik menetlustoimingute tegemise vajaduse ja teiste menetlus-

seadustikes sätestatud õiguste kasutamise osas seisukoht esitada, peavad nad olema asja läbivaatava

koosseisu muutumisest teadlikud. Samuti peab toimikust nähtuma, millal ja mis põhjustel on kohtu-

koosseis vahetunud (samas, p 12).

14. Kolleegium on varasemas praktikas käsitanud analoogset rikkumist HKMS § 199 lg 1 p-s 1 ja

HKMS v.r § 45 lg 1 p-s 1 sätestatud olulise rikkumisena, mis tingib kaebuse ja vastuväidete põhjen-

dustest ja nõudmistest olenemata kohtuotsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks saatmise

(Riigikohtu halduskolleegiumi otsused haldusasjades nr 3-3-1-34-10, p 16, 3-3-1-82-10, p 11, ja 3-3-

1-38-13, p 14). Kolleegium jääb eeltoodud praktika juurde.

15. Käesoleva asja materjalides ei ole ühtegi menetlusdokumenti, millest nähtuks kohtukoosseisu

muutumise õiguslik alus, aeg ja põhjus ning menetlusosaliste sellest teavitamine. Nimetatud rikku-

mised on käsitatavad menetlusnormide olulise rikkumisena ka kirjaliku menetluse korral, sest sellised

rikkumised võivad mõjutada asja läbivaatamise tulemust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus

haldusasjas nr 3-3-1-38-13, p 15).

16. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes HKMS § 230 lg-st 2 koosmõjus HKMS § 199 lg 1 p-ga 1

tuleb Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2013. a otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest kaebaja soovis asjas uue

lõpliku otsuse tegemist, kuid kolleegium saadab asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

Kautsjoni tasumisest oli kassaator menetlusabi korras vabastatud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann