3-4-1-32-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-32-13

Otsuse kuupäev

3. detsember 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Lea Kivi ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 41

põhiseaduspärasuse kontroll

Menetluse alus

Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2013. aasta otsus haldusasjas

nr 3-11-136

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Ringkonnakohtu taotlus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard-Andres Dejevile on alates 28. detsembrist 2001 määratud soodustingimustel

vanaduspension nimekirja 1 järgi. Soodusstaaži hulka on arvatud töötamine allmaatöödel alates

27. juulist 1987 kuni 27. detsembrini 2001. Soodustingimustel pension küll määrati, aga väljamakseid

ei toimunud, kuna kaebaja jätkas töötamist allmaatöödel. Kaebaja esitas 1. oktoobril 2010

Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniametile (Pensioniamet) avalduse, milles palus pensionistaaži

hulka arvata töötamine pärast pensioni määramist, kuna kaebaja on töötanud Estonia kaevanduse

allmaajaoskonnas alates 17. juunist 1992 kuni 17. märtsini 2005. Pensioniamet jättis otsusega

avalduse rahuldamata, kuna soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) §-st 41 tulenevalt

soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel ei

suurendata.

2. E-A. Dejev esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Pensioniameti soodusstaaži suurendamisest

keeldumise otsuse tühistamiseks ja Pensioniameti kohustamiseks võtma isiku pensioni määramise

asjas vastu uus otsus, arvates soodusstaaži hulka ka hilisem töötamise periood. Halduskohus jättis

kaebuse rahuldamata. Seepeale esitas kaebaja apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

TARTU RINGKONNAKOHTU OTSUS

3. Tartu Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse ja tunnistas SVPS § 41 põhiseaduse vastaseks

ja jättis selle kohaldamata osas, milles see ei võimalda suurendada soodustingimustel

vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel isikutel, kellel oli

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsuse "Soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse rakendamise kohta" (Ülemnõukogu otsus) punkti 7 alusel õigus nõuda pensioni määramist

pärast 1. aprilli 2000 ja samal ajal jätkata mäetöödel töötamist.

4. E-A. Dejevi väitel töötas ta allmaatöödel 27. juulist 1987 kuni 17. märtsini 2005.

Soodustingimustel vanaduspension määrati talle avalduse alusel 28. detsembril 2001. Vaieldakse selle

üle, kas soodusstaaži suurendamisest on keeldutud õiguspäraselt või mitte.

5. SVPS § 41 eesmärgiks on tervistkahjustavat ja raskete töötingimustega tööd teinud inimeste

käitumise suunamine selliselt, et nad loobuksid pärast pensioni saamise õiguse tekkimist senisel

tervistkahjustaval tööl töötamisest, vältimaks terviseriske. Sellisele eesmärgile viitab ka SVPS § 4,

mille järgi määratakse ja makstakse soodustingimustel vanaduspension pärast sellele pensionile

õigust andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist, ja et sellele

tööle tagasipöördumisel sooduspensioni maksmine peatatakse. SVPS § 41 jõustus 1. aprillil 2000.

6. Ülemnõukogu otsuse punkt 7 näeb ette: "Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (RT 1992,

21, 292; RT I 1993, 40, 596) § 4 1. lõikes sätestatud pensioni määramise tingimusi ei rakendata kuni

sooduspensionide määramise uute aluste, nende pensionide määramise korra ja tingimuste

jõustumiseni isikute suhtes, kellel on õigus pensionile Vabariigi Valitsuse 1992. aasta 16. juuli

määrusega nr. 206 (RT 1992, 30, 401) kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1 või nr. 2 osa I "Mäetööd" alusel ning kes

jätkavad töötamist nimetatud töödel." Säte jõustus 1. aprillil 1994 ja sellega tekkis olukord, kus

mäetöödel töötavatele isikutele ei kohaldatud tingimust, et pension määratakse alles pärast mäetöödel

töötamise lõppu.

7. Ringkonnakohus leidis kolm isikute gruppi, keda omavahel võrrelda.

7.1. Isikud, kellel oli Ülemnõukogu otsuse punktist 7 tulenevalt õigus nõuda pensioni määramist

töötamise ajal ja jätkata töötamist ning kes kasutasid seda õigust enne SVPS § 41 jõustumist.

Erinevalt kaebajast oli sellistel isikutel õigus nõuda pärast pensioni määramist omandatud

soodusstaaži arvessevõtmist ja seega pensioni suurendamist. Seda võimalust sai kasutada kas

1. aprillini 2000 või tulenevalt Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2000. aasta määruse nr 108 "Riikliku

pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise korra juhend" § 49 lõike 3 alusel kuue kuu

jooksul alates 1. aprillist 2000.

7.2. Isikud, kellel oli Ülemnõukogu otsuse punktist 7 tulenevalt õigus samuti nõuda pensioni

määramist töötamise ajal ning samal ajal ka töötamist jätkata, kuid kes kasutasid seda õigust pärast

SVPS § 41 jõustumist, st alates 1. aprillist 2000. Neil ei ole võimalik tulenevalt SVPS §-st 41 pensioni

suurendada pärast pensioni määramist omandatud staaži alusel. Sellesse gruppi kuulub ka kaebaja.

7.3. Isikud, kes ei esitanud pensioni määramise avaldust pärast pensioni määramise õiguse tekkimist,

vaid töötasid edasi ja esitasid pensioni määramise avalduse alles siis, kui olid töötamise lõpetanud.

Neil võeti pensioni määramisel ja arvutamisel arvesse kogu mäetöödel omandatud staaž

soodusstaažina tulenevalt SVPS §-st 3 ja § 4 lõikest 1.

8. Esimesse ja teise gruppi kuuluvaid isikuid koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Isikuid

koheldakse erinevalt üksnes juhuslikust ajalisest faktorist tulenevalt – kas pension määrati enne

1. aprilli 2000 või mitte.

9. Ka teise ja kolmandasse gruppi kuuluvaid isikuid koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Sellise

ebavõrdse kohtlemise mõistlikuks eesmärgiks ei saa pidada eespool punktis 5 kirjeldatud eesmärki

suunata inimesi käituma tervist säästvalt. Seadusandja andis teise gruppi kuuluvatele isikutele

vastuolulisi signaale – isikutele anti õigus nõuda pensioni määramist ja samal ajal edasi töötada,

samas aga võeti neilt õigus hiljem omandatud soodusstaaži arvesse võtta. Vastuolulisele käitumisele

suunaval regulatsioonil ei saa olla üht ja selget mõistlikku eesmärki, mis õigustaks ebavõrdset

kohtlemist. Asjas ei ole ka tõendatud, et kaebajat oleks 2001. aastal pensioni määramise avalduse

esitamisel hoiatatud, et pärast pensioni määramist omandatava soodusstaaži alusel tema pensioni ei

suurendata.

10. Kuna vastustaja keeldus soodusstaaži ümberarvutamisest SVPS § 41 alusel, ei olnud

ringkonnakohtul veendumust, et asjas oleksid enne tuvastatud kõik olulised asjaolud. Vastustaja

kohustamine taotlus uuesti lahendada tähendab kohustamisnõude rahuldamist.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

Riigikogu

11. Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul on SVPS § 41 põhiseadusega vastuolus.

12. SVPS §-dest 2 ja 4 tulenevalt ei maksta isikule, kellele on määratud soodustingimustel

vanaduspension ja kes jätkab samal alal töötamist, soodustingimustel pensioni ja töötasu samal ajal,

vaid üksnes töötasu. Muul tööl olles on õigus saada samal ajal soodustingimustel pensioni. Tulenevalt

SVPS §-st 41 on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks otsustav selle määramise hetk, sellega

n-ö lüüakse staažiarvestus lukku. Pärast seda omandatud staaži alusel enam pensioni ei suurendata.

13. Eristada tuleb kolme gruppi:

13.1. isikud, kes lõpetavad sellel alal töötamise ja jäävad soodustingimustel vanaduspensionile

omandatud staaži alusel;

13.2. isikud, kes töötavad sellel alal edasi ja kes ei esita pensioni määramise taotlust, omandades

edasi staaži pensioni suurendamiseks;

13.3. isikud, kes töötavad sellel alal edasi, kuid esitavad pensioni määramise taotluse, lõpetades

sellega edasise staaži omandamise pensioni suurendamiseks.

14. Kolmas isikute grupp on ebasoodsamas olukorras, kuna neil ei suurendata hiljem omandatud

staaži alusel pensioni. Soodsamas olukorras on nad seetõttu, et pensionärina on neil võimalik

kasutada mõningaid soodustusi.

15. Eelnõu seletuskirjas, millega seadusesse lisati vaidlustatud säte, sätte eesmärki ei selgitatud.

Stenogrammidest tulenevalt võib pidada soodustingimustel vanaduspensionide määramise üldiseks

eesmärgiks inimeste tervise säästmist ja käitumise suunamist selliselt, et nad loobuksid pärast

pensionile jäämise õiguse tekkimist senisel tervistkahjustaval tööl töötamisest. Vaidlustatud sätet ei

saa aga pidada selgelt seda eesmärki teenivaks. Nt avalike teenistujate ja päästeteenistujate puhul

staažiarvestus ei lõpe pensioni määramisega. Staaži arvestamine üksnes pensioni määramise hetkega,

mitte tegeliku töötamise lõpetamise hetkega, ei ole õigustatud.

16. Riigikogu sotsiaalkomisjoni hinnangul on SVPS § 41 põhiseadusega kooskõlas. Eesti Vabariigi

Ülemnõukogu 14. mai 1992. aasta otsuse "Soodustingimustel vanaduspensionide rakendamise kohta"

punkt 7 tuleks aga tunnistada kehtetuks.

17. SVPS § 41 eesmärgiks on mõjutada tervist kahjustavat ja raskete töötingimustega tööd teinud

inimeste käitumist selliselt, et nad loobuksid senisel tervistkahjustaval tööl töötamisest, vältimaks

terviseriske. Ülemnõukogu otsuse punkt 7 võib kaasa tuua isikutele, kes kasutavad soodustingimustel

vanaduspensioni määramise võimalust, nii soodsama kui ka ebasoodsama olukorra. Ebasoodne on

see, et hiljem töötatud aega ei arvata enam soodusstaaži hulka. Soodne on see, et pensionäri staatus

annab võimaluse kasutada soodustusi.

E-A. Dejev

18. Kaebaja oma arvamust Riigikohtule ei esitanud. Kaebuses ja apellatsioonkaebuses taotles ta

SVPS § 41 põhiseaduse vastaseks tunnistamist, kuna säte kohtleb teda meelevaldselt ebavõrdselt.

Sotsiaalkindlustusamet

19. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on SVPS § 41 põhiseadusega kooskõlas. Samas ei ole

kaasaegset olukorda arvestades Ülemnõukogu otsuse punktis 7 sätestatud erand pensionikindlustuse

valdkonnas enam põhjendatud.

20. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse eesmärgiks on kaitsta töötajate tervist,

võimaldades neil jääda pensionile viis või kümme aastat enne pensioniea saabumist.

Soodustingimustel vanaduspensioni saamine põhineb eeldusel, et neis tingimustes, neil kutsealadel

või ametikohtadel töötamine üle teatud aja põhjustab terviserikkeid ja töövõime vähenemist või

täielikku kaotust. Pensioniõiguse tekkimise järel edasitöötamist ei ole keelatud, kuid SVPS §-dega 4

ja 41 sätestatakse piirangud pensioni määramisel, maksmisel ja arvutamisel. Seaduse eesmärk on

eelkõige tagada isikutele võimalus oma tervise huvides lõpetada töötamine tervistkahjustaval tööl,

kartmata jääda seejuures töötuks või saada oluliselt väiksemat tasu. Ülemnõukogu otsuse punktis 7

sätestati erand, millest tulenevalt ei rakendata SVPS § 4 lõikes 1 sätestatud pensioni määramise

tingimusi isikute suhtes, kellel on õigus pensionile Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. aasta

määrusega nr 206 (VV määrus) kinnitatud loetelude nr 1 või nr 2 osa I "Mäetööd" alusel ning kes

jätkavad töötamist nimetatud töödel. SVPS §-s 4 sätestatud piirangu kohaldamata jätmine oli tingitud

majanduslikest ja poliitilistest kaalutlustest ning andis sellele isikute grupile kuni riikliku

pensionikindlustuse seaduse (RPKS) jõustumiseni 1. aprillil 2000 soodustusi võrreldes teiste

soodustingimustel vanaduspensioni saama õigustatud isikutega.

Õiguskantsler

21. Õiguskantsleri arvates on kohaldamata jäetud säte põhiseaduspärane.

22. Isikute, kellel oli õigus pensionile VV määruse alusel ning kes jätkasid töötamist nimetatud

töödel, soodustingimustel vanaduspensioni suuruse arvutamist reguleeris 1. aprillist 1994 kuni

1. aprillini 2000 SVPS § 3. Selle alusel arvestati kuni 1. aprillini 2000 ka pärast soodustingimustel

vanaduspensioni määramist kogunenud nimetatud tööde tegemise staaž soodusstaaži hulka.

1. aprillist 2000 kehtima hakanud SVPS § 41 võttis neilt selle võimaluse.

23. RPKS § 25 lõike 1 punkt 3 sätestab üldnormi, et riiklik pension arvutatakse ümber pensioni

suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel. SVPS § 41 sätestab erinormina, et soodustingimustel

vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel ei suurendata.

Võrreldes kaebajale pensioni määramise ajaga on kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile

õiguse andnud pensionistaažis hiljem toimunud muudatus. Seetõttu on kohaldamata jäänud norm

asjassepuutuv.

24. Tegemist on võrdsuspõhiõiguse riivega. Erinevalt kaebajast, kellele oli määratud

soodustingimustel vanaduspension ja kelle soodusstaaži hulka ei saa arvata pärast soodustingimustel

vanaduspensioni määramiseks aluse andnud töö jätkamisega kogutud staaži, arvutati soodusstaaži

hulka see aeg nendel inimestel, kellel oli samuti Ülemnõukogu otsuse punkti 7 alusel õigus nõuda

pensioni määramist ja jätkata samal ajal mäetöödel töötamist ja kes a) lõpetasid sellise töö tegemise

enne 1. aprilli 2000, mil jõustus SVPS § 41, või b) esitasid soodustingimustel vanaduspensioni

määramise taotluse alles pärast seda, kui nad olid ka töötamise sel kohal lõpetanud.

25. Lisaks kohtumenetluses käsitletud legitiimsele eesmärgile pakub õiguskantsler välja, et

SVPS § 41 eesmärk on tervisekaitse huvides hoopis vähendada soodustingimustel vanaduspensioni

saava inimese motivatsiooni sel alal töötada.

26. Õiguskantsler leiab, et isikute kohtlemine erinevalt sõltuvalt sellest, kas nad lõpetasid töötamise

enne 1. aprilli 2000 või hiljem, on põhjendatud sellega, et seadusandja peab saama sotsiaalpoliitikat

muuta.

27. Erinevalt koheldakse ka isikuid, kes jätkavad pärast soodustingimustel vanaduspensioni

määramist soodusstaažile õigust andva töö tegemist, ja isikuid, kes jätkavad sama töö tegemist ja kes

oma õigust saada soodustingimustel vanadusepensioni selle õiguse tekkimisel ei kasuta.

Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärgiks on pakkuda asendussissetulekut isikule, kes on teinud

tervistkahjustavat tööd, mille tegemisel ei pruugi ta olla võimeline kuni üldise vanaduspensionieani

teenima sissetulekut tasemel, mis tagaks talle pensionipõlves adekvaatse sissetuleku. SVPS § 2 annab

isikule võimaluse valida, millal ta soodustingimustel vanaduspensioni määramist taotleb. Selleks, et

inimene, kelle tervis võimaldab tal edasi töötada, teeniks ka pärast pensioniea saabumist endale

sissetulekut ja lükkaks edasi aega, mil ta hakkab riigilt saama asendussissetulekut, on seadusandja

lubanud talle suuremat pensioni. Soodustingimustel vanaduspensioni määramise taotlusega vihjab

inimene, et tal ei ole enam võimalik oma tervist oluliselt kahjustamata seda tööd edasi teha, ja riik

peab alustama väljamakseid. Kui isik siiski seejuures jätkab tervist kahjustava tööga, ei täidaks

soodustingimustel vanaduspension oma eesmärki. Kahjustatud tervisega töötaja suurendab riigi

kulutusi tervishoiule.

28. Riigil on kaalukad põhjused kohelda omavahel erinevalt inimesi, kes on pärast soodustingimustel

vanaduspensioni määramist jätkanud soodusstaažile õigust andva töö tegemist, ning inimesi, kes oma

õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni selle õiguse tekkimisel ei kasuta ja jätkavad sama

töö tegemist. Kuna inimesel on vabadus otsustada, millal soodustingimustel vanaduspensioni

taotleda, ei ole võrdsuspõhiõiguse riive ülemäärane.

Justiitsminister

29. Justiitsminister

nõustub

Sotsiaalministeeriumi

argumentatsiooniga

materiaalse

põhiseaduspärasuse kohta, seega peab kohaldamata jäetud normi põhiseaduspäraseks.

30. Tegemist on põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga ja kohaldamata jäetud norm on asjassepuutuv.

Tegemist on võrdsuspõhiõiguse riivega. Võrreldavad grupid on järgmised.

30.1. Isikud, kellel oli Ülemnõukogu otsuse punktist 7 tulenevalt õigus nõuda pensioni määramist

töötamise ajal ja jätkata töötamist ning kes kasutasid seda õigust enne SVPS § 41 jõustumist 1. aprillil

2000 või kuue kuu jooksul pärast seda.

30.2. Isikud, kellel oli Ülemnõukogu otsuse punktist 7 tulenevalt õigus nõuda pensioni määramist

töötamise ajal ning jätkata samal ajal töötamist, kuid kes kasutasid seda õigust pärast SVPS § 41

jõustumist, s.o alates 1. aprillist 2000.

30.3. Isikud, kes ei esitanud pensioni määramise avaldust pärast pensioni määramise õiguse

tekkimist, vaid töötasid edasi ja esitasid pensioni määramise avalduse alles siis, kui olid töötamise

lõpetanud.

31. Erinev kohtlemine seisneb selles, et esimesse gruppi kuuluvatel isikutel oli õigus nõuda pärast

pensioni määramist omandatud soodusstaaži arvessevõtmist ja pensioni suurendamist, samuti

võetakse arvesse kogu omandatud soodusstaaž kolmandal grupil, kuid teise gruppi kuuluvate isikute

pensioni ei ole võimalik pärast pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel suurendada.

32. Vaidlustatud norm on formaalselt põhiseaduspärane. Materiaalse põhiseaduspärasuse puhul palub

justiitsminister lähtuda sotsiaalministri argumentidest. Lisaks juhib justiitsminister tähelepanu sellele,

et RPKS §-st 25 tuleneb, et avalduse esitamisel hiljem kui ühe kuu jooksul, arvates pensioni

suurendamist tingivate asjaolude tekkimisest, arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule

järgneva kuu esimesest kuupäevast.

Sotsiaalminister

33. Sotsiaalminister leiab, et SVPS § 41 on põhiseadusega kooskõlas.

34. SVPS § 4 alusel määratakse ja makstakse soodustingimustel vanaduspensioni pärast sellele õigust

andvatel tootmisaladel, töödel, kutsealadel ja ametikohtadel töötamise lõpetamist. Nimetatud tööle

tagasi mineku korral soodustingimustel vanaduspensioni maksmine peatatakse.

35. SVPS-i preambuli järgi arvutatakse soodustingimustel vanaduspension ümber RPKS-is sätestatud

korras, arvestades SVPS-i erisusi. SVPS § 41 näeb ette erisuse, et soodustingimustel vanaduspensioni

määramise järel omandatud soodusstaaži eest pensioni ei suurendata. Erisuse põhjuseks on eeldus, et

soodustingimustel vanaduspension määratakse seetõttu, et inimene on teinud otsuse lõpetada tervist

kahjustav töö. Kui inimene on teinud otsuse lõpetada enda tervist eelduslikult kahjustaval tööl

töötamine ja realiseerida selle töö tegemisest tuleneva sooduspensioni õigus, siis ei peaks soodustama

tagasipöördumist tervist eelduslikult kahjustavale tööle.

36. Samas toob sotsiaalminister välja, et SVPS põhineb vananenud põhimõtetel – seaduse

vastuvõtmise ajal sooviti kompenseerida rasketest töötingimustest tulenenud terviseseisundit

varasema pensionile minekuga, praegusel ajal püütakse terviseriske töökeskkonna ja töötingimuste

parandamisega ennetada.

37. Osale soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvatel kutsealadel töötavatest isikutest ei

rakendata SVPS § 4 lõikest 1 tulenevat tingimust, mille kohaselt on pensioni määrata võimalik pärast

pensionile õigust andval töökohal töötamise lõpetamist. See tuleneb Ülemnõukogu otsuse punktist 7

ja isikud määrab kindlaks VV määrus. Kaebaja kuulub nende isikute hulka. Olukord, kus isikul on

võimalik taotleda pensioni määramist ajal, kui ta töötab soodustingimustel vanaduspensionile õigust

andval töökohal, ei pruugi vastata tänapäevasele arusaamale võrdsest kohtlemisest. Nii soodsam kui

ka ebasoodsam kohtlemine tuleneb Ülemnõukogu otsuse punktist 7. Soodsam on see, et isikul on

võimalik varem pensionile jääda ja saada pensionäri staatusega kaasnevaid soodustusi. Ebasoodne on

see, et hiljem omandatud soodusstaaži alusel vanaduspensioni ei suurendata. Ülemnõukogu otsuse

punkt 7 tuleks tunnistada kehtetuks, arvestades muutnud töötingimusi ja -keskkonda, inimeste üldist

tervisenäitajate paranemist, eluea pikenemist ja demograafilist olukorda, samuti kaasaegset arusaama

võrdsest kohtlemisest.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTE

38. SVPS § 41:

"Soodustingimustel vanaduspensioni pärast selle pensioni määramist omandatud soodusstaaži alusel

ei suurendata."

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

39. Kolleegium käsitleb esmalt normi asjassepuutuvust (I), seejärel leiab võrreldavad grupid, keda

koheldakse erinevalt, ja riive legitiimse eesmärgi (II). Lõpuks kontrollib kolleegium erineva

kohtlemise proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes (III).

I

40. Norm on asjassepuutuv siis, kui see on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega. Norm on

otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse põhiseadusele mittevastavuse

korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse korral (vt Riigikohtu üldkogu

28. oktoobri 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15).

41. Ringkonnakohus kohustas asja lahendades vastustajat isiku taotlust uuesti lahendama

(resolutsiooni punkt 4), mitte töötatud aega soodusstaaži hulka arvestama. SVPS § 41 rakendamise

tõttu keeldus Pensioniamet soodusstaaži ümber arvutamisest, asjaolusid ei olnud selleks vaja

tuvastada. Ringkonnakohtu jaoks ei olnud selge, kas asjas on tuvastatud kõik olulised asjaolud, mis

on eelduseks hilisema perioodi soodusstaaži hulka arvestamisel (otsuse punkt 17).

42. Vaidlusalune SVPS § 41 on asjassepuutuv. Normi asjassepuutuvuse eelduseks on, et norm on

otsustava tähtsusega kohtuasja lahendamisel, mitte haldusmenetluses. Normi põhiseaduse vastaseks

tunnistamisel

ja

kohaldamata

jätmisel

pidi

ringkonnakohus

kaebuse

rahuldama,

normi

põhiseaduspärasuse korral aga kaebuse rahuldamata jätma. Kuna kohus pidi asja lahendades normi

põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui normi põhiseadusele vastavuse korral, on

norm asjassepuutuv.

II

43. Nii ringkonnakohus kui ka menetlusosalised näevad praeguses asjas PS §-ga 12 tagatud

võrdsuspõhiõiguse riivet. Võrdsuspõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse kontrollimiseks tuleb

kõigepealt leida kaebajaga võrreldavas olukorras olevad isikud, keda koheldakse soodsamalt.

44. Kolleegiumi hinnangul on sarnases olukorras isikud, kellel on õigus SVPS-i alusel taotleda

pensioni määramist ja kes jätkasid pärast selle alusel pensioni määramise õiguse tekkimist

soodusstaaži andval töökohal töötamist.

45. Seejuures koheldakse erinevalt isikuid lähtuvalt järgmisest aspektist:

1) avaldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks esitatakse enne soodusstaaži andval

töökohal töötamise lõpetamist;

2) avaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks ei esitata enne soodusstaaži andval

töökohal töötamise lõpetamist.

46. Kaebaja kuulub esimesse gruppi. Teda koheldakse ebasoodsamalt võrreldes teise gruppi

kuuluvate isikutega, kuna tema puhul ei arvestata pensioni määramise järel soodusstaaži andval

töökohal töötamist hiljem vanaduspensioni suurendamisel soodusstaažina. Võrreldava teise grupi

puhul arvestatakse aga kogu soodusstaaži andval töökohal töötamise aega vanaduspensioni

suurendamisel soodusstaažina.

47. Lisaks leiab kolleegium, et punktis 44 toodud tunnustega isikuid koheldakse omavahel erinevalt

lähtuvalt sellest, et nad:

1) esitasid või esitavad soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse 1. aprillil 2000 või

hiljem;

2) esitasid soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse enne 1. aprilli 2000.

48. Kaebaja kuulub ka siin esimesse gruppi. Kohaldamata jäetud SVPS § 41 jõustus 1. aprillil 2000,

varem sellist regulatsiooni ei olnud. Kaebajat koheldakse ebasoodsamalt kui teise gruppi kuuluvaid

isikuid, kuna nende vanaduspensioni suurendamisel arvestatakse pärast soodustingimustel

vanaduspensioni määramist soodusstaaži andval töökohal töötamise aeg soodusstaažina, kaebaja

puhul aga mitte.

49. Seega koheldakse kaebajat võrreldes teiste sarnases olukorras olevate isikutega ebasoodsamalt.

Järelikult on tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega.

50. Järgnevalt käsitleb kolleegium võrdsuspõhiõiguse riive legitiimset eesmärki. Riigikohtu üldkogu

on leidnud, et PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdsuspõhiõigus on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas

oleval põhjusel (7. juuni 2011. aasta otsus asjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31).

51. Soodustingimustel vanaduspensioni määramist saavad taotleda isikud, kes on töötanud

töökohtadel, millel töötades isiku tervis saab mingi aja jooksul tõenäoliselt kahjustatud. Kui isikutele

makstakse väiksemat pensioni, kasutatakse sellega vähem riigi raha. Seega on võrdsuspõhiõiguse

riive eesmärgiks mõjutada isikuid tervistkahjustavast tööst loobuma ja säästa riigi raha. Selline

eesmärk on põhiseadusega kooskõlas ja järelikult legitiimne.

52. Proportsionaalsuse kontrollimisel käsitleb kolleegium neid eesmärke nende omavahelise seotuse

tõttu ühiselt. Peale selle, et riigi raha säästetakse isikutele väiksema pensioni maksmisega, toob

isikute

tervistkahjustavast

tööst

aegsasti

loobumine

tõenäoliselt

kaasa

ka

väiksemad

tervishoiukulutused, kuna isikute tervis on parem ja nad vajavad vähem meditsiiniteenuseid.

III

53. Riigikohtu üldkogu leidis eespool punktis 50 viidatud otsuses, et võrdsuspõhiõiguse riive puhul

tuleb kontrollida selle proportsionaalsust legitiimse eesmärgi suhtes (otsuse punkt 35).

Proportsionaalsust hinnatakse riive sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kaudu. Kolleegium käsitleb

esmalt riive sobivust.

54. Sobiv on riive siis, kui see soodustab eesmärgi saavutamist. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on

sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (vt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15).

Praeguses asjas on riive sobiv – tõenäoliselt soodustab piirang seda, et isik eelistaks võimalusel muud

tööd soodusstaaži andval töökohal töötamisele. Samuti säästetakse riigi raha riigieelarvest

pensionitena väiksemaid väljamakseid tehes.

55. Teiseks tuleb kontrollida riive vajalikkust. Riive on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik

saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui

esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti

erinevusi riigi kulutustes (vt nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi

2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15). Kolleegium ei näe, et oleks teisi, isikuid vähem

koormavaid ja samal ajal riigi kulusid enam kokkuhoidvaid meetmeid. Isiku tervist säästaks rohkem

küll see, kui pärast soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimist keelataks isikul jätkata

tervistkahjustavat tööd, kuid sellega piirataks isiku õigusi võrreldes kehtiva regulatsiooniga oluliselt

enam. Seega ei ole tegemist alternatiivse, isikut vähem koormava meetmega. Ka ei ole võimalik

isikule maksta suuremat pensioni riigi raha rohkem säästes. Seega on piirang legitiimse eesmärgi

saavutamiseks ka vajalik.

56. Riive mõõdukuse hindamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja

intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 6. märtsi 2002. aasta otsus asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15). Riigikohtu üldkogu asus

7. juuni 2011. aasta otsuses ravikindlustuse asjas nr 3-4-1-12-10 järgmisele seisukohale: "Sotsiaalsete

õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi seadusandja asemel asuda

langetama sotsiaalpoliitilisi otsuseid. Sotsiaalsete põhiõiguste täpsem maht sõltub ka riigi

majanduslikust olukorrast. Samas ei tohi riigi sotsiaalpoliitilistest kaalutlustest lähtuvad valikud kaasa

tuua, et piiratud [---] vahendeid jagatakse PS § 12 lõikest 1 tulenevat võrdsuspõhiõigust rikkudes"

(punkt 58). Praeguses asjas on küsimus pensioni arvutamise alustes, seega on tegemist

sotsiaalpoliitikaga. Järelikult peab kolleegium mõõdukuse hindamisel arvestama seadusandja avara

diskretsiooniõigusega.

57. Riive intensiivsust iseloomustab see, kuivõrd palju on ebasoodsamalt koheldud gruppi kuuluvate

isikute pension väiksem kui teise gruppi kuuluvate isikute pension.

58. SVPS § 41 välistab pärast soodustingimustel vanaduspensioni määramist soodusstaaži andval

töökohal töötatud aja arvestamise vanaduspensioni suurendamisel soodusstaažina, kuid seda

arvestatakse üldise pensionistaažina vanaduspensioni suurendamisel (RPKS § 25 lõike 1 punkt 3).

Järgnevalt käsitleb kolleegium seda, kuivõrd mõjutab vanaduspensioni suurust täiendava soodusstaaži

arvestamata jätmine.

59. RPKS § 11 lõige 1 näeb ette, et vanaduspension koosneb: 1) baasosast; 2) staažiosakust, mille

suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutisega; 3) kindlustusosakust,

mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

Baasosa on igaks aastaks määratav konkreetne rahasumma, mis on kõigil ühesuurune. Staažiosak

sõltub igaks aastaks määratud aastahindest ja isiku enda pensioniõiguslikust staažist. Kindlustusosak

lähtub isiku enda aastakoefitsientidest ja igaks aastaks määratud aastahindest.

60. SVPS § 3 teine lause näeb ette, et selle seaduse § 1 punktis 1 nimetatud isikutele arvestatakse

RPKS § 11 alusel arvutatud pensionile juurde 3,1 protsenti aastahindest iga nimekirjas nr 1 olevatel

töödel töötatud aasta eest ning allmaatöödel töötanud isikule sellele lisaks 21,9 protsenti aastahindest

iga allmaatöödel töötatud aasta eest. Seega suurendatakse soodusstaaži alusel kaht vanaduspensioni

komponenti.

61. SKA andmetel on kaebajal praegu õigus saada vanaduspensioni 348 eurot 19 senti kuus. Juhul kui

SVPS § 41 oleks põhiseaduse vastane ja kehtetu, oleks kaebajal õigus saada vanaduspensioni

352 eurot 90 senti kuus (tl 36), eeldades, et kaebaja esitatud andmed on õiged. Seega saaks kaebaja

sel juhul 4 euro 71 sendi ehk umbes 1,4% võrra suuremat pensioni. Erinevus ei ole suur.

62. Kolleegium toob võrdluseks ka teisi juhtusid, võttes aluseks, et aastatel 1999–2013 arvestatud

sotsiaalmaks andis igal aastal ühe aasta pensionikindlustusstaaži ja aastakoefitsiendi 1. Näiteks kui

isikul on pensionistaaži 40 aastat, allmaajaoskonnas on ta töötanud sellest kokku 23 aastat, seejuures

3 aastat pärast soodustingimustel vanaduspensioni määramist detsembris 2001, on tal õigus saada

pensioni u 343 eurot kuus. Pensionäril, kes tegi sama kaua samasugust tööd, kuid ei esitanud

soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldust enne soodusstaaži andval töökohal töötamise

lõpetamist, saab pensioni u 346 eurot. Seega on avalduse esitanu pension u 1% väiksem kui isikul,

kes avaldust ei esitanud. Teise näitena isik, kel on kokku 50 aastat pensionistaaži ja kes on sellest

22 aastat töötanud allmaajaoskonnas, seejuures 12 aastat pärast soodustingimustel vanaduspensioni

määramist mais 2001, saab pensioni umbes 375 eurot. Pensionär, kes tegi sama kaua samasugust

tööd, kuid ei esitanud soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldust enne soodusstaaži

andval töökohal töötamise lõpetamist, saab u 389 eurot pensioni. Seega on avalduse esitanu pension

u 3,6% väiksem kui isikul, kes avaldust ei esitanud. Seega riive ei ole kuigi intensiivne ka neil

juhtudel.

63. Punktides 45 ja 47 toodud võrdlusgruppide erineva kohtlemise põhjused erinevad, mistõttu riivet

õigustavaid asjaolusid tuleb kummagi grupi puhul eraldi hinnata. Kolleegium käsitleb esmalt erineva

kohtlemise õigustatust punktis 45 toodud võrdlusgruppide puhul, s.o juhul, kus erinev kohtlemine

sõltub sellest, kas soodustingimustel vanaduspensioni määramise avaldus on esitatud enne

soodusstaaži andval töökohal töötamise lõpetamist või mitte.

64. Kuigi soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse esitamisega kaotab isik õiguse

vanaduspensioni suurendamisele hiljem omandatava soodusstaaži alusel ja satub sellega

ebasoodsamasse olukorda kui võrdlusgrupp, saavad talle osaks ka soodustused, mida võrdlusgrupil ei

ole.

65. Nii omandab kaebaja grupp soodustingimustel vanaduspensioni avalduse esitamisega pensionäri

staatuse, mis võimaldab isikul saada soodustusi nii era- kui ka avalikult sektorilt. Mõnede soodustuste

andmise näevad ette seadused. Näiteks isikutele, kellele on määratud vanaduspension, kohaldatakse

osa ravimite puhul suuremat soodustust kui enamikule elanikkonnast (ravikindlustuse seaduse

(RaKS) § 44 lõige 2). RaKS § 63 lõike 1 alusel hüvitatakse isikutele, kellele on määratud

vanaduspension, teatud ulatuses igal aastal hambaravikulud; sama paragrahvi lõike 3 alusel

hüvitatakse neile kord kolme aasta jooksul hambaproteeside eest tasutud summa teatud ulatuses.

Enamik elanikkonnast selliseid hüvitisi ei saa. Riik ja kohalikud omavalitsusüksused pakuvad

pensionäridele ka seadusest mittetulenevaid teenuseid ja soodustusi, näiteks saavad pensionärid

mitmetes kohalikes omavalitusüksustes ühistranspordis linnaliinidel tasuta või soodsamalt sõita.

66. Mõlemat gruppi koheldakse ühtmoodi sellega, et kummalegi grupile ei maksta pensioni sel ajal,

kui nad jätkavad soodusstaaži andval töökohal töötamist. Muul töökohal töötades on aga kaebaja

grupil erinevalt võrdlusgrupist õigus saada määratud vanaduspensioni lisaks töötasule – SVPS § 4

esimene lause välistab soodustingimustel vanaduspensioni maksmise üksnes sellele pensionile õigust

andvatel töökohtadel töötamise ajal. Isik, kes töötab muul töökohal ja ei ole avaldust esitanud näiteks

seetõttu, et peab võimalikuks naasmist soodusstaaži andvale töökohale, teisel tööl töötades

vanaduspensioni ei saa.

67. Oluline on ka see, et isik ei kaota automaatselt õigust arvestada kogu soodusstaaži andval

töökohal töötatud aega soodusstaažina. Isikul on võimalik ise otsustada, kas ta soovib kohe

pensionäri staatust ja sellega kaasnevaid hüvesid või ka hiljem soodusstaaži andval töökohal

töötamise aja arvestamist soodusstaažina vanaduspensioni suurendamisel.

68. Soodustingimustel vanaduspensioni saamise, sh üldisest vanaduspensionieast varem pensionile

mineku õigus loodi lähtuvalt eeldusest, et isiku terviseseisund on rasketes tingimustes töötamise tõttu

tõenäoliselt halvem kui n-ö tavalist tööd teinud eakaaslastel. Kaasajal püütakse terviseriske ennetada

töökeskkonna ja -tingimuste parandamisega (vt Sotsiaalministeeriumi arvamuse lk 2). Kui isik

otsustab jätkata rasketes tingimustes töötamist selle asemel, et saada eakaaslastest varem

vanaduspensioni, ei ole tema terviseseisund varasema töö tõttu eriti kannatanud. SVPS-i üldist

eeldust kompenseerida soodusstaaži andvatel töökohtadel töötanud isikute terviseseisundi

halvenemist mh varasema pensionieaga, tuleb pidada küll üldiselt mõistlikuks, kuid rasketes

töötingimustest edasi töötavate isikute puhul ei ole see üksikjuhtumil sedavõrd vajalik ega

põhjendatud. Kuigi nii kaebaja kui ka võrdlusgrupi isikud võtavad tervistkahjustaval tööl jätkates

suurema riski ühtmoodi, siis kaebaja grupi isikud on soodsamas olukorras seeläbi, et saavad kasutada

pensionäri staatusega kaasnevaid soodustusi. Arvestades seda, et hiljem omandatud soodusstaaži

vanaduspensioni suurendamisel arvestamata jätmine mõjutab pensioni suurust üksnes vähesel määral

(vt eespool punktid 61–62), võib isiku jaoks olla mõistlik hakata esimesel võimalusel kasutama

vanaduspensionäridele erinevate teenusepakkujate, riigi ja kohaliku omavalitsuse pakutavaid

soodustusi.

69. Kuna võrdlusgruppide vanaduspensioni suurus erineb vähe, tegemist on isiku vaba valikuga ja

ebasoodsamat kohtlemist kompenseerivad pensionäri staatusega kaasnevad soodustused, leiab

kolleegium, et kaebaja erinev kohtlemine võrreldes punktis 45 nimetatud võrdlusgrupiga on

proportsionaalne.

70. Järgnevalt käsitleb kolleegium erineva kohtlemise mõõdukust punktis 47 toodud võrdlusgruppide

puhul, s.o erinev kohtlemine sõltub sellest, kas soodusstaaži andval töökohal töötamise ajal

soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse esitanud isik esitas selle enne 1. aprilli 2000

või esitas või esitab selle hiljem.

71. Erineva kohtlemise põhjustas seadusandja soov sotsiaalpoliitikat varasemast teisiti kujundada.

Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase ootusega.

Seega taandub punktis 47 toodud võrdlusgruppide erineva kohtlemise mõõdukuse hindamine sellele,

kas uue regulatsiooni kehtestamisel järgiti õiguspärase ootuse põhimõtet.

72. Kolleegium leiab, et isikute õiguspärast ootust ei rikutud õigusakti muutmisega. Kuigi isikutele

kohalduv regulatsioon on erinev sõltuvalt soodustingimustel vanaduspensioni määramise avalduse

esitamise ajast ja alates 1. aprillist 2000 avalduse esitanud või esitavad isikud on ebasoodsamas

olukorras, on isikutel valik, kas nad soovivad kogu soodusstaaži arvestamist vanaduspensioni

suurendamisel või soovivad seda vaid osaliselt ja eelistavad hakata varem kasutama pensionäridele

ette nähtud ja pakutavaid soodustusi.

73. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et kaebaja erinev kohtlemine võrreldes

punktis 47 nimetatud võrdlusgruppi kuuluvate isikutega on samuti proportsionaalne.

74. Lähtuvalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktist 6 jätab

kolleegium Tartu Ringkonnakohtu taotluse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Ivo Pilving