3-4-1-62-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-62-13

Otsuse kuupäev

27. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Ott Järvesaar ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Marina Andrejeva, Sergei Asmuse, Tatjana Lüteri ja Natalja

Prohhorova kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri

2013. a otsuste nr 34 ja nr 35 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Marina Andrejeva, Sergei Asmuse, Tatjana Lüteri ja Natalja Prohhorova kaebus

Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 34 peale rahuldamata.

2. Jätta Tatjana Lüteri kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35

peale rahuldamata.

3. Jätta Marina Andrejeva, Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus Vabariigi

Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35 peale läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alajõe valla elanikud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter, Natalja Prohhorova, Maria

Tsõganova, Galina Sergejeva ja Niina Vallander esitasid 25. oktoobril 2013 Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile ning Kaitsepolitseiametile ühise kaebuse/avalduse 20. oktoobril 2013 toimunud

kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste kohta. Kaebuses vaidlustati Alajõe Valla Valimiskomisjoni

käitumine ja valimistulemus tervikuna ning paluti korraldada kriminaalmenetlus ja uurimine elanike

ebaseadusliku Alajõe valda sisseregistreerimise tõttu. Kaebuses leiti järgmist:

1) Alajõe valla elanikud Vadim Ivanov ja Aleksandr Petuhhov organiseerisid suuremahulise

valimistulemuste mõjutamise ja pettuse. Koos nendega tegutsesid valimiskomisjoni esimees Daisy

Utsar ning komisjoni liige Lii Jürgenson. Rikkumine seisnes selles, et ebaseaduslike

rahvastikuregistri kannete tagajärjel on vallavolikogu valimistel hääle andnud palju isikuid, kellel

pole selleks õigust, ning selliste isikute osavõtt on mõjutanud valimistulemusi;

2) alates 14. oktoobrist 2013 toimunud eelhääletamisel tegid Valimisliidu Rahva Hääl nimekirjas

volikokku kandideerinud J. Päll, A. Petuhhov, V. Ivanov, J. Novožilov, A. Zautin ja teised Alajõe

valimisjaoskonnas nr 1 valimisagitatsiooni ning mõjutasid inimesi valimisjaoskonna treppidel ja

koridoris, avaldasid survet ja jagasid visiitkaarte kandidaadi numbriga, lubades pärast valimisi selle

eest raha või osta kohalikus poes alkoholi;

3) volikokku kandideerinud A. Zautin helistas valijatele ja viis neid hääletama, omades seejuures

tõenäoliselt Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehelt ja vallasekretärilt Daisy Utsarilt saadud valijate

nimekirja koos valijate aadresside ja telefoninumbritega. Samuti pakkus A. Zautin hääletamas

käinutele raha või alkoholi;

4) Valimisliit Kohalik Rahvas, mille nimekirjas S. Asmus ja N. Prohhorova kandideerisid Alajõe

vallavolikokku, esitas 16. oktoobril 2013 avalduse rikkumiste kohta, et tagada seaduslikud valimised

ja edastada avaldus Ida-Viru maavanemale, Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ja prokuratuurile.

Hiljem sai valimisliit teada, et avaldus on edastamata;

5) mitmed valla valimiskomisjoni liikmed, nt Heiki Hudilainen, käisid koos valijatega kabiinis;

6) volikokku kandideeriv V. Ivanov viibis valimiste ajal valimiste toimumise ruumis koos telefoniga,

jälgis valijaid ja pärast iga temale meelepärase valija hääletamist helistas õues viibivale isikule või

saatis sõnumi, milles tõenäoliselt andis korralduse anda valimas käinud isikule varem kokku lepitud

tasu. V. Ivanov ka ähvardas valijaid, nt Aleksandr Kaivat, keda ta nimetas reeturiks;

7) valla valimiskomisjoni liikmed agiteerisid valijaid ja jagasid oma soovitusi, kelle poolt hääletada.

Valimiskomisjoni esimees D. Utsar ning liige L. Jürgenson ei olnud erapooletud ja käitusid

erapoolikult ning tõenäoliselt ebaseaduslikult;

8) A. Petuhhov, V. Ivanov ja nendega seotud isikud halvustavad avalikult ning ohustavad Eesti

sõltumatust, iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, levitades kommunistlikku maailmavaadet.

2. Kaitsepolitseiamet vastas avaldajatele 4. novembril 2013 kirjaga, milles selgitas, et kaebuses

kajastatud asjaolude kontrollimine ja rikkumiste tuvastamine ei kuulu Kaitsepolitseiameti pädevusse.

Kirjas viidati, et valimisagitatsiooniga seotud rikkumisi menetleb Ida Prefektuur ning

jaoskonnakomisjoni ja valla ning linna valimiskomisjoni toimingu peale kaebuse esitamise ning

läbivaatamise kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) §-s 64.

3. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis KOVVS § 63 lõikele 3 tuginedes 28. oktoobri 2013. a

otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata. Maakonna valimiskomisjon leidis järgmist:

1) esitatud kaebus on sisuliselt avaldus ja ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi selles osas,

mis tingiksid kahtluse valimistulemuste õigsuses;

2) KOVVS § 63 lõike 2 kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja, kuid sellele kaebusele on alla

kirjutanud seitse inimest. Lisaks on see saadetud e-posti teel skaneeritult. Originaalallkirjade või

digiallkirjadega varustatud kaebust ei ole esitatud;

3) KOVVS § 63 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse või

toimingu kohta. Sama lõike punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja

punkti 5 kohaselt kaebuse põhistus. Need nõuded on kaebuses täitamata;

4) esitatud kaebus/avaldus sisaldab olukordade kirjeldusi, mis toimusid alates 2013. a septembrist,

ning ebamõistlikult suurest hulgast sissekirjutamiseks esitatud avaldustest on Ida Prefektuuri

teavitatud. Need kanded, mis tehti, on õiguspärased. Jaoskonna ruumides toimunud tegevus ei ole

tagasiulatuvalt kontrollitav. Seega on KOVVS § 63 lõikes 1 kaebusele esitatavatest nõuetest täitmata

punktid 2, 3, 4 ja 5. Samuti on kaebuse esitajateks seitse Alajõe valla elanikku, kes ei ole huvitatud

isikuteks KOVVS-i mõistes ja kelle õigusi ei ole valimistoimingute ega hääletustulemuste

väljakuulutamisega rikutud.

4. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, M. Tsõganova, G. Sergejeva ja N. Vallander

esitasid 30. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustasid Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni toimingut, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, ning Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013 otsust nr 7.

5. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 4. novembri 2013. a otsusega nr 31 kaebuse osaliselt, tühistas

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi

vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus, ning tegi Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile

ettekirjutuse vaadata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus läbi valimiskomisjoni pädevusse kuuluvate

küsimuste osas. Vabariigi Valimiskomisjon leidis järgmist:

1) kuna S. Asmus ja N. Prohhorova kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel Valimisliidu

Kohalik Rahvas nimekirjas, tuleb neid pidada huvitatud isikuteks KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses.

Ülejäänud kaebuse esitanud isikud aga ei ole KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses huvitatud isikuteks;

2) kaebuse väiteid rikkumiste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1

ning valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses tuleks sisuliselt hinnata. Valimiskomisjon peab

rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg;

3) KOVVS § 6 lõike 1 kohaselt on aktiivne agitatsioon valimispäeval keelatud, samuti on keelatud

agitatsioon hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (§ 6 lõige 2).

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonil on õigus selles, et ebaseaduslik agitatsioon on väärtegu, mida

menetleb politsei (karistusseadustiku (KarS) § 168). Teisalt tuleb valimiskomisjonidel hinnata

keelatud agitatsiooni mõju valimistulemustele;

4) rahvastikuregistri kannete tegemine ning võimalikud vaidlused selle üle ei kuulu

valimiskomisjonide pädevusse. Seda ei muuda ka asjaolu, et kandeid tegev vallasekretär on valla

valimiskomisjoni esimees. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et hääleõiguse kindlakstegemisel

lähtutakse KOVVS § 5 lõike 1 kohaselt rangelt rahvastikuregistri andmetest, mitte ei ole

rahvastikuregister üheks püsiva elukoha tõendamise aluseks;

5) olemasolevast materjalist nähtub, et rahvastikuregistri kannetega seotud rikkumiste uurimisse oli

kaasatud politsei, samuti saatsid kaebajad ühise kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ning

Kaitsepolitseiametile. Seega ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks väidet, et Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud nendes küsimustes veel täiendavalt politsei poole

pöörduma, ega pea vajalikuks ka ise politsei poole pöörduda.

6. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova pöördusid Riigikohtu poole kaebusega, milles

palusid tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31 osas, milles Vabariigi

Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata.

7. 13. novembril 2013 muutis Vabariigi Valimiskomisjon otsusega nr 35 oma 4. novembri 2013. a

otsust nr 31, täiendades otsuses märgitud kaebajate nimekirja Tatjana Lüteriga, kelle nimi oli otsusest

ekslikult välja jäänud.

8. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis 19. novembri 2013. a otsuses

kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, et kaebuse argumentidest nähtuvalt vaidlustasid kaebajad Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust üksnes osas, mis puudutas kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta

valimistel, kellel kaebajate arvates polnud aktiivset valimisõigust. Põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium rahuldas S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse, tühistas Vabariigi Valimiskomisjoni

4. novembri 2013. a otsuse nr 31 osas, milles jäeti rahuldamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 peale ja Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebus. M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse jättis põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium rahuldamata.

9. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile 5. novembril 2013 kirjaliku arvamuse ja taotlused, milles:

1) teatasid, et nii lühikese etteteatamise aja jooksul ei ole neil võimalik osaleda kaebuse arutamisel

maakonna valimiskomisjonis 6. novembril 2013;

2) leidsid, et nende kaebust ei peaks uuesti läbi vaatama Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon samas

koosseisus (komisjoni esimees Eve East, liikmed Evelyn Staub, Kristina Bravõi, Evi Kruzman ja

Milvi Tooming), kuna kaebajad kahtlevad komisjoni liikmete erapooletuses. Kaebajad väitsid, et

pärast Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse tegemist oli keegi komisjoni liikmetest

helistanud kaebajatele, nõudnud selgitusi selle kohta, mida kaebajad taotlevad, ja püüdnud neid

mõjutada;

3) kinnitasid, et jäävad 25. oktoobri 2013. a kaebuse juurde. Kaebajad olid seisukohal, et Alajõe

vallas rikuti valimistel KOVVS § 5 lõiget 1, mis näeb ette, et hääletada saavad vaid isikud, kelle

püsiv elukoht on olnud vallas. Valimistel Alajõe vallas osales aga 18 isikut, kes registreeriti valla

elanikeks 2013. a septembris vahetult enne kohalikke valimisi, kes tegelikult vallas ei ela ja kellel ei

tohiks seetõttu olla aktiivset valimisõigust Alajõe vallas, kuid kelle osalemine valimistel mõjutas

oluliselt Alajõe valla valimistulemust;

4) märkisid, et valimistel rikuti KOVVS § 6 lõiget 2, mis keelab agitatsiooni hääletamisruumis ja

ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi.

10. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 6. novembri 2013. a otsusega nr 8 S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse rahuldamata. Maakonna valimiskomisjon märkis, et vaatab kaebuse läbi

ulatuses, mis puudutas rikkumisi hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1 ja

valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses, ning annab hinnangu sellele, kuidas mõjutas keelatud

agitatsioon valimistulemusi. Maakonna valimiskomisjon leidis järgmist:

1) kaebajate väited rikkumiste kohta valimiste toimumisel Alajõe vallas ei leidnud kinnitust;

2) komisjon kuulas kaebuse väidete hindamiseks ära Alajõe valla jaoskonnakomisjoni esimehe Ülo

Kanni, Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehe Daisy Utsari, kaebuses nimetatud isikud Heiki

Hudilaineni ja Vadim Ivanovi ning esialgsele kaebusele allakirjutanud Niina Vallanderi, Galina

Sergejeva ja Maria Tsõganova;

3) Ida Prefektuuri kinnitusel ei ole neile laekunud ühtegi teadet või avaldust Alajõe vallas

valimisperioodil toimunud kahtlaste asjaolude kohta. Maakonna valimiskomisjoni istungil viibis Ida

Prefektuuri prefekti politseinõunik Tõnu Randmer;

4) kaebuse esitajate S. Asmuse ja N. Prohhorova maakonna valimiskomisjoni koosolekule ilmumata

jätmine ei anna võimalust sisuliselt ja põhjalikumalt asja menetleda ning jätab vastuseta küsimused,

mis oleksid asjas olulised. Maakonna valimiskomisjon märkis, et kaebajad ei soovinud anda

komisjoni koosolekul täiendavaid selgitusi ega esitada rikkumisi kinnitavaid tõendeid;

5) kinnitust ei leidnud kaebuse väited, et volikokku kandideerinud J. Päll, A. Petuhhov, V. Ivanov,

J. Novožilov, A. Zautin ja teised tegid valimisjaoskonna treppidel ja koridoris valimisagitatsiooni,

jagasid visiitkaarte kandidaadi numbriga, mõjutasid ja survestasid valijaid ning pakkusid neile

vastutasuks raha või alkoholi. Komisjon märkis, et Alajõe valla jaoskonna- ja valimiskomisjoni

esimeeste ütlustest selgus, et eelhääletuspäeval, 14. oktoobril 2013 ei viibinud ükski kaebuse

esitajatest jaoskonnas, vaatlejatena olid kohal Tatjana Sevtšenko, Marek Kullamägi ja Jüri Päll. 15. ja

16. oktoobril 2013 oli vaatlejaid rohkem, inimesi oli ka vallamaja ees. Agitatsiooni jaoskonna

treppidel ei olnud, keegi valijaid ei tülitanud ega peatanud. Jaoskonnakomisjoni esimees käis ka ise

aeg-ajalt jaoskonna ümbruskonnas õues ja jälgis olukorda. Valimispäeval, 20. oktoobril 2013 käis

vallamajas kohal ka politseipatrull, kelle poole aga väidetavate rikkumiste asjus keegi ei pöördunud;

6) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et kandidaat A. Zautin helistas valijatele ja viis neid oma

autoga hääletama, omades seejuures D. Utsarilt saadud valijate nimekirja, samuti väide, et A. Zautin

pakkus hääletamas käinutele raha või alkoholi. Selles küsimuses märkis maakonnakomisjon

jaoskonna- ja valimiskomisjoni esimeeste ütlustele tuginedes, et valijate nimekirjade eest vastutas

D. Utsar, kelle käes oli seifi võti. 14. oktoobril 2013 andis D. Utsar võtme jaoskonnaesimees

J. Kannile, kuid kellelgi peale jaoskonnakomisjoni liikmete ei olnud juurdepääsu nimekirjadele.

Komisjoni liikmeid hoiatati, et hääletusruumis ei tohi kasutada telefoni. Valijate nimekirjade

ebaseaduslik saamine ja kasutamine oli välistatud. Lisaks sellele ei ole valijate nimekirjas märgitud

valijate telefoninumbreid;

7) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et mitmed valimiskomisjoni liikmed, nt Heiki Hudilainen,

käisid koos valijatega kabiinis. Maakonnakomisjon märkis, et valla valimisjaoskonna esimehe

selgituste kohaselt aitas esimees kahel korral valijaid. Esimesel juhul aitas ta kahe karguga naise ja

teisel korral alkoholijoobes mehe kabiini hääletama, tõmbas kardina ette ning ei vaadanud, kuidas

isikud hääletasid. 6. novembril 2013 andis jaoskonnakomisjoni liige H. Hudilainen kirjaliku selgituse,

milles kinnitas, et käis valimiskabiinis valimispäeva hommikul enne hääletamise algust, veendumaks,

et kabiinis on kõik korras. Samuti käis ta ise kabiinis hääletamas;

8) kinnitust ei leidnud kaebuse väide, et volikogusse kandideeriv V. Ivanov viibis valimiste ajal koos

telefoniga valimiste toimumise ruumis ja jälgis, kuidas inimesed hääletavad. Pärast valija õiget

hääletamist helistas V. Ivanov või saatis sõnumi õues viibivale isikule, andes tõenäoliselt korralduse

maksta

kokkulepitud

hüvitist

või

tasu.

Maakonnakomisjon

märkis,

et

Alajõe

valla

jaoskonnakomisjoni kinnitusel viibis 20. oktoobri 2013 õhtul alates kelle 17.00 jaoskonnas vaatlejana

volikokku kandideerinud V. Ivanov, kes istus enamiku ajast eesruumis ja käis hääletamisruumis ainult

korraks, kuid hääletamiseruumis telefoni ei kasutanud. Valimisliidust Rahva Hääl oli valimistel palju

vaatlejaid, kuid kõik olid rahumeelsed. Häälte lugemise ajal keegi vaatlejatest valimisruumi ei

trüginud, hääletamisruumis olid vaatlejad M. Andrejeva ja A. Zautin.

11. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid 9. novembril 2013 Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni otsuse nr 8 peale Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palusid

maakonnakomisjoni otsuse tühistada.

1) Kaebajad väitsid, et olid palunud maakonna valimiskomisjonil kaebuse arutamine edasi lükata,

sest kaebajatel ei olnud võimalik nii kiiresti endale esindajat leida. Maakonna valimiskomisjoni

koosolek toimub eesti keeles, aga kaebajad eesti keelt ei valda.

2) Kaebajad leidsid, et maakonna valimiskomisjon ei oleks tohtinud nende kaebust läbi vaadata

samas koosseisus. Maakonna valimiskomisjon ei võtnud seisukohta kaebajate taandamistaotluse

kohta.

3) Kaebajad seadsid kahtluse alla maakonna valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et valimistega

seotud rikkumisi ei toimunud. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millel valimiskomisjoni sellised

järeldused põhinevad, need on paljasõnalised ning kontrollimata. Valimiskomisjon ei ole käsitlenud

mitmeid kaebajate väiteid, nt küsimust, kas A. Zautin mõjutas isikuid kellegi poolt hääletama,

makstes valijaile 50-euroste rahatähtedega. Kaebajad leidsid, et maakonna valimiskomisjon ei ole

hinnanud kaebajate väiteid selle kohta, et Valimisliit Rahva Hääl levitas valimiste ajal manifeste,

lendlehti ja saatis sõnumeid, mis olid kommunistliku sisuga, kuigi kommunistliku ideoloogia

levitamine on kuritegu.

4) Kaebajad leidsid, et vale oli maakonna valimiskomisjoni väide, et kaebajad ei soovinud

täiendavaid selgitusi anda ja et kaebajate ilmumata jätmine ei võimaldanud asja sisulisemalt ning

põhjalikumalt menetleda. Maakonna valimiskomisjonil kui haldusorganil on uurimiskohustus.

Kaebajad esitasid väga põhjaliku kaebuse, lisaks eraldi seisukohad maakonna valimiskomisjoni

koosolekuks. Kaebuse esitajatel puudusid nii võimalused kui ka volitused kaebuses toodud asjaolusid

rohkem kontrollida või andmeid esitada. Kaebusele oli kaasa pandud hulgaliselt tõendeid, mida

maakonna valimiskomisjon ei analüüsinud ega arvestanud.

5) Kaebajad pöördusid lisaks valimiskomisjonile ka politsei poole. Kuigi Kaitsepolitseiamet leidis, et

valimistega seotud rikkumiste hindamine ei kuulu nende pädevusse, eeldasid kaebajad, et

Kaitsepolitseiamet edastab materjali pädevale ametkonnale. Maakonna valimiskomisjoni otsusest

ilmneb, et seda pole tehtud. Kaebajad andsid teada, et pöörduvad uuesti politsei poole.

6) Kaebajad märkisid, et maakonna valimiskomisjon ei käsitlenud otsuses kaebuses esitatud väiteid

selle kohta, et Valimisliidu Rahva Hääl kandidaadid levitavad kommunistlike ideedega manifeste ja

lendlehti, helistavad valijatele ja saadavad SMS-sõnumeid. Kaebajate hinnangul on kommunistlik

ideoloogia kuritegelik, seega on Valimisliidu Rahva Hääl tegevus ilmselt ebaseaduslik.

Valimiskomisjon oleks pidanud andma hinnangu, kas tegemist on ebaseadusliku agitatsiooniga ja kas

see mõjutas hääletustulemusi.

12. Vabariigi Valimiskomisjon jättis 13. novembri 2013. a otsusega nr 34 S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse rahuldamata.

1) Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et oma 4. novembri 2013 otsuses nr 31 leidis Vabariigi

Valimiskomisjon, et kaebeõigus on S. Asmusel ning N. Prohhoroval, ja tühistas Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013 otsuse kaebuse läbi vaatamata jätmises üksnes kaebajate

S. Asmuse ja N. Prohhorova osas. Vabariigi Valimiskomisjonile esitasid kaebuse ka T. Lüter ja

M. Andrejeva, kellel puudus õigus vaidlustada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 6. novembri

2013 otsust, kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon vaatas otsuse läbi uuesti vaid S. Asmuse ja

N. Prohhorova osas.

2) Vabariigi Valimiskomisjon nõustus maakonna valimiskomisjoni seisukohaga, et haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 10 lõikes 4 sätestatu ei ole valimiskaebuse läbivaatamisel kohaldatav.

Valimiskomisjon on kollegiaalne organ, mille liikmed on nimetatud seaduse alusel. Maakonna

valimiskomisjon moodustatakse Riigikogu valimise seaduse (RKVS) § 16 alusel. Komisjon on

otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas

esimees või aseesimees (RKVS § 12 lg 2), ning komisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju

poolthäälte enamusega (RKVS § 12 lg 5). Riigikogu valimise seaduses ega kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduses valimiskomisjoni liikme või valimiskomisjoni töökorralduse kohta

sätestatu ei näe ette, et valimiskomisjoni liiget oleks võimalik taandada ja sel alusel asendada.

3) Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on 6. novembril 2013

S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse sisuliselt läbi vaadanud, teinud võimaluste piires kindlaks asjas

tähtsad asjaolud ning sellest lähtuvalt leidnud, et kaebajate väited ei ole tõendatud. Asja materjalist ei

nähtu, et Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjon või Alajõe Valla Valimiskomisjon

oleks seadust rikkunud. Kaebajad ei ole kaebuses esitanud tõendeid väidetavate seadusrikkumiste

kohta, vaid kaebusesse on koondatud erineval viisil kogutud informatsioon väidetavate rikkumiste

kohta. Saadud informatsiooni on maakonna valimiskomisjon oma võimaluste piires kontrollinud.

Kaebajate väited kandidaatide väidetava tegevuse kohta keelatud agitatsiooni tegemisel

valimisjaoskonnas ei ole samuti tõendatud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis, et kandidaadi

viibimine hääletamisruumis ei ole keelatud. Keelatud on vaid agitatsioon hääletamisruumis. Samuti

on kandidaadil õigus osaleda valimistel vaatlejana.

4) Lisaks on kaebuses toodud väited häälte ostmise kohta, samuti kandidaatide tegevuse kohta

väljaspool valimisjaoskonda. Kaebajate väiteid kandidaatide seadusvastase tegevuse kohta väljaspool

valimisjaoskonda

ei

saa

valimiskomisjonid

olemuslikult

kontrollida.

Samuti

ei

ole

valimiskomisjonide pädevuses analüüsida valimisagitatsiooni (manifestid, lendlehed, SMS-sõnumid)

sisulist külge. Kaebajad soovivad kandidaatide tegevuse üksikasjade väljaselgitamist sellise

täpsusega, mis eeldaks selliste uurimistoimingute tegemist, mille tegemine ei ole valimiskomisjonide

pädevuses. Nagu nähtub maakonna valimiskomisjoni otsusest, ei ole Ida Prefektuuri kinnitusel

politseile laekunud ühtegi teadet või avaldust Alajõe vallas valimisperioodil toimunud

seadusrikkumiste kohta.

13. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

peale kaebuse, mille Vabariigi Valimiskomisjon edastas 18. novembril 2013 Riigikohtule. Vabariigi

Valimiskomisjon märkis kaaskirjas, et jääb 13. novembri 2013. a otsuses võetud seisukohtade juurde,

ja palus jätta kaebus rahuldamata.

KAEBAJATE SEISUKOHT

14. Riigikohtule esitatud kaebuses paluvad kaebajad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni

13. novembri 2013. a otsuse nr 34. Lisaks sellele taotlevad kaebajad ka Vabariigi Valimiskomisjoni

13. novembri 2013. a otsuse nr 35 tühistamist, millega Vabariigi Valimiskomisjon muutis oma

4. novembri 2013. a otsust nr 31, lisades kaebajate loetellu sealt eksikombel välja jäänud Tatjana

Lüteri nime.

15. Kaebajad leiavad, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei oleks tohtinud kaebajate kaebust

uuesti läbi vaadata samas koosseisus. Kaebajad esitasid valimiskomisjoni liikmete taandamise

taotluse, kuid maakonna valimiskomisjon seda küsimust oma otsuses ei käsitlenud.

16. Kaebajad ei nõustu Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga taandamistaotluste lahendamise osas.

Kaebajad viitavad, et vaidemenetlusele valimisasjades tuleb analoogia korras kohaldada

haldusmenetluse seadust.

17. Kaebajate arvates on Vabariigi Valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et maakonnakomisjon on

teinud oma võimaluste piires kõik, et asjaolusid välja selgitada, otsitud ja ilmselgelt ebaõiged.

Maakonna valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et valimistega seotud rikkumisi ei toimunud, on

põhjendamata, tõendamata ja paljasõnalised ning maakonna valimiskomisjon ei pööranud kaebajate

esitatud tõenditele ja väidetele tähelepanu. Kaebajate arvates ei ole Vabariigi Valimiskomisjon neid

rikkumisi õigesti hinnanud.

18. Ebaõige on maakonna valimiskomisjoni otsuses esitatud seisukoht, et kaebajad ei soovinud

komisjoni koosolekul viibida ja täiendavaid selgitusi anda.

19. Vale on ka maakonna valimiskomisjoni väide, et S. Asmuse ja N. Prohhorova puudumine

koosolekult ei võimaldanud asjaolusid põhjalikumalt selgitada ja jättis olulised küsimused vastuseta.

Maakonna valimiskomisjonil kui haldusorganil on uurimiskohustus. Kaebajad esitasid väga põhjaliku

kaebuse, lisaks eraldi seisukohad maakonna valimiskomisjoni koosolekuks. Kaebuse esitajatel

puudusid nii võimalused kui ka volitused kaebuses toodud asjaolusid rohkem kontrollida või andmeid

esitada. Kaebusele oli lisatud hulgaliselt tõendeid. Lisaks sellele oli S. Asmusel telefonivestlus Ida-

Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehe Eve Eastiga, kus kaebaja selgitas oma seisukohti kaebuses

esitatud asjaolude kohta.

20. Kaebajad leiavad, et õige ei ole Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et valimiskomisjon ei saa

hinnata valimisagitatsiooni sisuliselt. Valimiskomisjoni pädevuses on hinnata tema kasutada olevate

andmete põhjal, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt mõjutada hääletamistulemust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

21. Riigikohtule on kaebuse esitanud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter ja Natalja

Prohhorova. S. Asmus ja N. Prohhorova on isikud, kes kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel,

ning M. Andrejeva ja T. Lüter Alajõe valla elanikud. Kaebajad taotlevad Vabariigi Valimiskomisjoni

13. novembri 2013. a otsuse nr 34 ja Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35

tühistamist.

22. Kolleegium käsitleb kõigepealt kaebust Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse

nr 34 peale.

23. Vabariigi Valimiskomisjon tegi 13. novembril 2013. a otsuse nr 34 M. Andrejeva, S. Asmuse,

T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse kohta, milles kaebajad taotlesid Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 6. novembri 2013. a otsuse nr 8 tühistamist. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon

vaatas nimetatud otsuse tegemisel uuesti läbi Alajõe elanike 25. oktoobri 2013. a kaebust.

24. Alajõe elanike 25. oktoobri 2013 kaebuse oli Vabariigi Valimiskomisjon 4. novembri 2013. a

otsusega nr 31 saatnud maakonna valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks, kuid üksnes kaebajate

S. Asmuse ja N. Prohhorova osas. Nimelt leidis Vabariigi Valimiskomisjon 4. novembri 2013. a

otsuses nr 31, et KOVVS § 64 lg 1 tähenduses huvitatud isikuteks olid Alajõe Vallavolikokku

Valimisliidu Kohalik Rahvas nimekirjas kandideerinud S. Asmus ja N. Prohhorova, kuid mitte teised

kaebusele alla kirjutanud inimesed. Kaebusele oli teiste seas alla kirjutanud ka T. Lüter, kuid

esiklikult jäi T. Lüteri nimi Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsusest nr 31 välja.

Vabariigi Valimiskomisjon muutis 13. novembri 2013. a otsusega nr 35 oma 4. novembri 2013. a

otsust nr 31 ja täiendas kaebajate nimede loetelu T. Lüteri nimega.

25. Kuna Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 6. novembri 2013. a otsus nr 8 ei olnud tehtud

M. Andrejeva ja T. Lüteri kohta, ei olnud nad õigustatud vaidlustama maakonna valimiskomisjoni

otsust Vabariigi Valimiskomisjonis ning sellest tulenevalt jättis Vabariigi Valimiskomisjon

13. novembri 2013. a otsusega nr 34 M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse sisuliselt läbi vaatamata.

Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ning jätab põhiseaduslikkuse

järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes M. Andrejeva ja

T. Lüteri kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 34 peale rahuldamata.

26. Alljärgnevalt võtab kolleegium seisukoha S. Asmuse ja N. Prohhorova Vabariigi

Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 34 peale esitatud kaebuse väidete kohta.

27. Kaebajad vaidlustasid 25. oktoobri 2013. a kaebuses maakonna valimiskomisjonis Alajõe valla

valimistulemused, taotledes nende tervikuna kehtetuks tunnistamist. Kolleegiumi hinnangul taotlesid

kaebajad valla valimiskomisjoni nende otsuste tühistamist, millega kinnitati hääletamistulemus ja

valimistulemus Alajõe vallas.

28. Kaebajad leiavad, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon ei oleks tohtinud kaebust 6. novembril

2013 uuesti läbi vaadata samas koosseisus. Kaebajad esitasid maakonna valimiskomisjonile taotluse

taandada need valimiskomisjoni liikmed, kes osalesid Alajõe valla elanike kaebuse esmakordsel

läbivaatamisel 28. oktoobril 2013. Kaebajad on seisukohal, et taandamistaotluse lahendamisele oleks

tulnud kohaldada haldusmenetluse seaduses taandamise kohta sätestatut, kuid Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjon jättis kaebajate taandamistaotluse oma 6. novembri 2013. a otsuses tähelepanuta.

29. Kolleegium märgib, et ei kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ega Riigikogu valimise

seadus, millele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus valimiskomisjonide moodustamise

korra osas viitab (KOVVS § 13 lõige 1), ei reguleeri valimiskomisjoni liikme taandamise aluseid ja

korda ega komisjoni liikme asendamise võimalusi.

30. Haldusmenetlust üldseadusena reguleerivas haldusmenetluse seaduses on taandamise alused ja

kord reguleeritud §-s 10. Siiski tuleb arvestada, et tulenevalt HMS § 112 lõikest 2 kohaldatakse

haldusmenetluse seadust eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele üksnes juhul, kui seda näeb

ette eriseadus. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ega Riigikogu valimise seadus sellist

viidet haldusmenetluse seadusele ei tee.

31. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et valimiskomisjonide

tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellisele järeldusele jõudis

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, käsitledes uurimispõhimõtte rakendamist, millest

tulenevalt peavad valimiskomisjonid välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud

ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-24-05, punkt 11).

32. Kolleegium leiab, et valimiskomisjoni liikme taandamise küsimuses ei ole siiski põhjendatud

kohaldada analoogia korras haldusmenetluse seadust. Valimiskomisjon on kollegiaalne organ, mille

liikmed nimetatakse seaduse alusel. Valimiskomisjoni liige on oma ülesandeid täites sõltumatu ning

juhindub seadusest ja kõrgemalseisva valimiskomisjoni juhistest (RKVS § 11 lõige 9).

Valimiskomisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni

koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees (RKVS § 12 lõige 2), ning komisjon otsustab tema

pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega (RKVS § 12 lõige 5). Maakonna komisjoni otsuse või

toimingu peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile (KOVVS § 65) ning Vabariigi

Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale Riigikohtule (KOVVS § 66). Kolleegiumi hinnangul on

valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale kaebuse esitamise võimalustega piisavalt tagatud

järelevalve maakonna valimiskomisjoni otsuste ja toimingute õiguspärasuse üle. Eeltoodust

tulenevalt leiab kolleegium, et valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale esitatud kaebuse

läbivaatamisel ei näe seadus ette maakonna valimiskomisjoni liikme taandamise võimalust.

33. Kolleegium möönab, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 6. novembri 2013. a otsuses

nr 8 kaebajate taotluse valimiskomisjoni liikmete taandamise kohta tähelepanuta. Vabariigi

Valimiskomisjon vaatas maakonna valimiskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust lahendades

sisuliselt läbi ka taandamistaotluse ja kaebajate sellekohased väited. Kuna kolleegium nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuses nr 34 esitatud seisukohaga, et maakonna

valimiskomisjoni liikmeid ei saa taandada haldusmenetluse seaduse reeglitele tuginedes, ei pea

kolleegium vajalikuks tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ega Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni otsust.

34. Kaebajate arvates on ebaõiged Vabariigi Valimiskomisjoni järeldused selle kohta, et maakonna

valimiskomisjon on teinud oma võimaluste piires kõik, et asjaolusid välja selgitada. Maakonna

valimiskomisjoni järeldused on põhjendamata ja tõendamata ning valimiskomisjon ei pööranud

kaebajate esitatud tõenditele ja väidetele tähelepanu.

35. Tulenevalt KOVVS § 64 lõikest 1 saab valla valimiskomisjoni otsuse vaidlustada huvitatud isik,

kelle õigusi otsus rikub. Kolleegium märgib, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses

ette nähtud valimiskaebuste menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste

tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui ka avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja

kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu.

Valimiskomisjon peab välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse

korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi

sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega

kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 14. novembri 2005. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-27-05, punkt 9).

36. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 6. novembri 2013. a otsusest ilmneb, et valimiskomisjon

kuulas kaebuses esitatud asjaolude selgitamiseks ära Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehe ja

Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1 jaoskonnakomisjoni esimehe selgitused, samuti võeti selgitused

mitmetelt teistelt kaebuses nimetatud või esialgsele kaebusele alla kirjutanud isikutelt. Kaebusest

nähtub, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimees kuulas telefoni teel ära ka kaebaja

S. Asmuse täiendavad selgitused kaebuses toodud asjaolude kohta. Maakonna valimiskomisjoni

koosolekul viibis ka Ida Prefektuuri esindaja. Asjas kogutud materjali alusel jõudis maakonna

valimiskomisjon seisukohale, et puuduvad tõendid selle kohta, et Alajõe valla valimisjaoskonna nr 1

jaoskonnakomisjon või Alajõe Valla Valimiskomisjon oleks seadust rikkunud.

37. Maakonna valimiskomisjon leidis, et kaebajate väited Valimisliidu Rahva Hääl kandidaatide

väidetava keelatud agitatsiooni kohta valimisjaoskonnas ei ole tõendatud. Samuti ei leidnud kinnitust

väited, et kandidaat A. Zautin sai Alajõe Valla Valimiskomisjoni esimehelt valijate nimekirja, helistas

valijatele ja viis neid hääletama. Maakonna valimiskomisjonis ei leidnud tõendust ka väide, et

valimiskomisjoni liikmed või jaoskonnakomisjoni liige H. Hudilainen oleks rikkunud valimiste

salajasuse nõuet sellega, et käis koos valijatega kabiinis.

38. Maakonna valimiskomisjon leidis, et Valimisliidu Rahva Hääl kandidaat V. Ivanov viibis

valimisjaoskonnas vaatlejana. Valimiskomisjonis ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et V. Ivanov oleks

jälginud hääletamist eesmärgiga anda temale meelepäraselt hääletanud isikutele raha või alkoholi.

Vabariigi Valimiskomisjon märkis selles küsimuses, et keelatud ei ole kandidaadi viibimine

hääletamisruumis, vaid agitatsiooni tegemine hääletamisruumis. Samuti on kandidaadil õigus osaleda

valimistel vaatlejana.

39. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon on 6. novembril 2013 S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse

sisuliselt läbi vaadanud ja teinud võimaluste piires kindlaks asjas tähtsad asjaolud. Kolleegium

nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ka selles, et kaebajatelt saadud informatsiooni ja

kaebusele lisatud materjale on maakonna valimiskomisjon oma võimaluste piires hinnanud ja

kontrollinud, kuid kaebajate väited kandidaatide seadusvastase tegevuse kohta väljaspool

valimisjaoskonda ei ole valimiskomisjonides olemuslikult kontrollitavad.

40. Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et kaebajad soovisid kandidaatide tegevuse üksikasjade

väljaselgitamist sellise täpsusega, mis eeldaks uurimistoiminguid, mille tegemine ei ole

valimiskomisjonide pädevuses. Kolleegium märgib, et valimistega seotud süütegude menetlejaks on

politsei. Vastutus valimistega seotud väärtegude eest on sätestatud eelkõige KOVVS peatükis 111

"Vastutus" ja karistusseadustiku 10. peatüki 3. jaos "Süüteod valimisvabaduse vastu".

41. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 6. novembri 2013. a otsusest nr 8 ilmneb, et Ida Prefektuuri

ei laekunud ühtegi süüteoteadet valimistega seotud rikkumiste kohta. Asja materjalist nähtub, et

kaebajad on pöördunud avaldusega Kaitsepolitseiameti poole, kes selgitas kaebajatele, et ei ole pädev

valimistega seotud seadusrikkumisi menetlema. Kaitsepolitseiamet selgitas ka, et avalduses toodud

rikkumiste uurimiseks tuleks pöörduda Ida Prefektuuri poole. Kolleegium märgib, et selline selgitus

on kooskõlas HMS § 15 lõikega 4, mille kohaselt jätab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui

taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, ja selgitab taotlejale, millise haldusorgani

pädevusse asi kuulub. Haldusorgan võib edastada taotluse pädevale haldusorganile, teatades sellest

taotlejale.

42. Kolleegium möönab, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 6. novembri 2013. a otsuse nr 8

tekstist võib jääda mulje, et kaebajad ei soovinud osaleda komisjoni koosolekul ja see takistas kõigi

asjaolude põhjalikumat väljaselgitamist. Kolleegium leiab, et kaebajate käitumisest ei saa sellist

järeldust teha. Kaebajad teatasid maakonna valimiskomisjonile, et ei saa kaebuse arutamisel

6. novembril 2013 osaleda. Samas olid kaebajad esitanud oma väited ja selgitused maakonna

valimiskomisjonile esialgses, 25. oktoobri 2013. a kaebuses ja täiendanud oma seisukohti

5. novembril 2013 maakonna valimiskomisjonile esitatud kirjalikus arvamuses. Lisaks sellele selgitas

üks kaebajatest, S. Asmus, kaebajate seisukohti enne maakonna valimiskomisjoni koosolekut Ida-

Viru Maakonna Valimiskomisjoni esimehele telefoni teel.

43. Kaebajate arvates on Vabariigi Valimiskomisjon ekslikult leidnud, et komisjoni pädevuses ei ole

analüüsida valimisagitatsiooni sisulist külge. Kaebajad leiavad, et valimiskomisjoni pädevuses on

hinnata tema kasutada olevate andmete põhjal, kas rikkumised mõjutasid või võisid oluliselt

mõjutada hääletamistulemust. Valimisliidu Rahva Hääl kandidaadid levitasid kommunistliku

ideoloogiaga manifeste, lendlehti ja saatsid SMS-sõnumeid, mis kaebajate hinnangul on Eesti

Vabariigis kuritegu.

44. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et valimiskomisjonide pädevuses ei ole analüüsida

valimisagitatsiooni (manifestid, lendlehed, SMS-sõnumid) sisulist külge. See eeldaks üksikasjade

väljaselgitamist ja selliste uurimistoimingute tegemist, mille tegemine ei ole valimiskomisjonide

pädevuses. Vabariigi Valimiskomisjon viitas, et Ida Prefektuuri kinnitusel ei ole politseile laekunud

teateid ega avaldusi Alajõe vallas valimistega seotud seadusrikkumiste kohta.

45. Tulenevalt KOVVS §-st 64 saab valla valimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistada, kui otsus

rikub kaebaja õigusi. Valimiskomisjoni otsus on võimalik kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui

kaebuse läbivaatamisel leiab kinnitust hääletamise tulemusi mõjutav ebaseaduslik tegevus. Vaidluse

lahendamisel on valimiskomisjon seotud enda võimalustega tõendeid hankida ja hinnata.

46. Kaebajad on Riigikohtule esitatud kaebuses kolleegiumi hinnangul seisukohal, et Valimisliidu

Rahva Hääl kandidaadid on valimisagitatsiooni tehes toime pannud kuriteo, mis seisneb keelatud

kommunistliku ideoloogia levitamises. Maakonna valimiskomisjonile 25. oktoobril 2013 esitatud

kaebuses väideti ka Eesti Vabariigi sõltumatuse ja põhiseadusliku korra vastu suunatud ning vaenu

õhutavate tegude toimepanemist.

47. Kolleegium osutab, et karistusseadustiku eriosas ei ole sätestatud süüteokoosseisu, mis otsesõnu

kriminaliseeriks

kommunistlike

vaadete

propageerimise.

Kuritegudena

karistatavad

on

karistusseadustiku 15. peatüki "Riigivastased süüteod" 2. jaos ründed Eesti Vabariigi vastu, samuti on

süüteona karistatav poliitiliste veendumuste alusel vaenu õhutamine (KarS § 151). Nimetatud

süütegude menetlemine on politsei, kuritegude puhul ka prokuratuuri pädevuses. Valimiskaebuse

läbivaatamisel on nii valimiskomisjoni kui ka Riigikohtu võimalused anda hinnang süütegude

toimepanemise ja nende mõju kohta valimistulemusele väga piiratud.

48. Kolleegium leiab, et sisuliselt on Vabariigi Valimiskomisjon oma pädevuse piires hinnanud

kaebajate väiteid valimistel toime pandud kuriteo tunnustega tegude kohta. Kolleegium nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et asjaolude edasine väljaselgitamine oleks tähendanud

selliste uurimistoimingute tegemist, milleks valimiskomisjonil ei ole pädevust.

49. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes jätab põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni

13. novembri 2013. a otsuse nr 34 peale rahuldamata.

50. Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse

nr 35 peale esitatud kaebuse kohta.

51. Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsusega nr 35 muutis valimiskomisjon oma

4. novembri 2013. a otsuses nr 31 jaotise "Kaebuse asjaolud ja menetluse käik" esimese lõigu esimest

lauset ja jaotise "Kaebuse sisu" esimese lõigu esimest lauset, täiendades neis toodud kaebajate loetelu

T. Lüteri nimega.

52. Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35 sisuks oli seega Vabariigi

Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 31 muutmine ja täiendamine T. Lüteri nimega.

Seetõttu saaks Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsust nr 35 Riigikohtus vaidlustada

T. Lüter ja seda ulatuses, millest tema õiguste rikkumine võiks tuleneda Vabariigi Valimiskomisjoni

4. novembri 2013. a otsusest nr 31.

53. Kuna M. Andrejeva, S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus ei ole esitatud isiku enda õiguste

kaitseks, ei kuulu selle läbivaatamine Riigikohtu pädevusse. Eeltoodust lähtudes ja PSJKS § 40 lõike

1 punktile 1 tuginedes, jätab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium M. Andrejeva, S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35 peale läbi

vaatamata.

54. Riigikohtule praeguses asjas esitatud T. Lüteri kaebuses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta,

miks taotletakse Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35 tühistamist.

Kolleegiumi hinnangul võib järeldada, et T. Lüter vaidlustab sisuliselt Vabariigi Valimiskomisjoni

4. novembri 2013. a otsust nr 31 osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et Alajõe valla

elanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses.

55. Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31 õiguspärasust hindas Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium osaliselt kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, vaadates läbi

M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebust. Riigikohtule selles kohtuasjas esitatud

kaebuses palusid kaebajad tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31

osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata. Kaebajad leidsid, et nende õigusi

rikuti sellega, et 2013. a septembris registreeriti Alajõe valda elanikke, kes said sellega õiguse

hääletada 20. oktoobri 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, ja nende isikute aktiivne

valimisõigus mõjutas oluliselt valimistulemusi Alajõe vallas. Kaebajad vaidlustasid ka seda, et

Vabariigi Valimiskomisjon oli KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses huvitatud isikutena käsitanud üksnes

valimistel kandideerinud S. Asmust ja N. Prohhorovat.

56. Lähtudes kaebuse argumentidest, vaatas Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

kohtuasjas nr 3-4-1-59-13 M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse läbi üksnes

osas, mis puudutas kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta valimistel, kellel kaebajate arvates

polnud aktiivset valimisõigust (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri

2013. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, punkt 16). Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

nõustus Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses huvitatud

isikuteks võisid kaebuses väidetud rikkumise osas olla üksnes valimistel kandideerinud isikud, aga

mitte valijad (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19. novembri 2013. a otsus

kohtuasjas nr 3-4-1-59-13, punkt 26).

57. Eeltoodust lähtudes jõuab kolleegium järeldusele, et Riigikohus ei ole varem läbi vaadanud

T. Lüteri kaebust, mis puudutaks küsimust, kas T. Lüteril kui Alajõe valla elanikul, on oma aktiivse

valimisõiguse kaitseks KOVVS § 64 lõikest 1 tulenev kaebeõigus praeguses kohtuasjas esitatud

kaebuses väidetud Alajõe vallas valimiste korraldamisel toimunud rikkumiste peale.

58. Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31 peale Riigikohtule kaebuse

esitamise kolmepäevane tähtaeg oli praeguses asjas kaebuse esitamisel formaalselt küll möödunud,

kuid kolleegium arvestab asjaolu, et T. Lüteri nimi lisati vaidlustatavasse otsusesse alles

13. novembril 2013. Siiski jääb kolleegium Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

19. novembri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-59-13 valla elanike aktiivse valimisõiguse kaitseks

kaebuse esitamise õiguse kohta võetud seisukohtade juurde ja jätab seetõttu PSJKS § 46 lõike 1

punktile 2 tuginedes T. Lüteri kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni 13. novembri 2013. a otsuse nr 35

peale rahuldamata.

Priit Pikamäe, Ott Järvesaar, Lea Laarmaa