3-2-1-151-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-151-13

Määruse kuupäev

Tartu, 25. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

AS-i Alta Foods pankrotihalduri Maire Arm hagi

OÜ Dalton Eesti vastu nõude loovutuse lepingu kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-10-37395

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Dalton Eesti kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja AS-i Alta Foods pankrotihaldur Maire Arm, esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

Kostja OÜ Dalton Eesti (registrist kustutatud), esindaja

vandeadvokaat Britta Oltjer

Asja läbivaatamise kuupäev

18. november 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lükata asja läbivaatamine edasi.

2. Riigikohus annab AS-i Alta Foods pankrotihaldurile Maire Armile võimaluse esitada

30 päeva jooksul alates määruse talle kättetoimetamist taotlus registripidajale OÜ Dalton Eesti

likvideerimiseks. Esitada Riigikohtule selle taotluse ärakiri.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS-i Alta Foods pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas 3. augustil 2010 Harju

Maakohtule OÜ Dalton Eesti (kostja) vastu hagi, milles palus kehtetuks tunnistada kostja, AS-i Alta

Foods (pankrotis), Alta Capital Partners S.C.A SICAR (ACP SCA) ja SIA Alta Capital Partners (SIA

ACP) sõlmitud nõude loovutamise leping, millega AS Alta Foods (pankrotis) loovutas kostjale

3 000 000 euro ja lisanduva viivise nõudeõiguse AS-i Luterma vastu.

2. Harju Maakohus lubas 21. detsembri 2011. a määrusega hagejana üldõigusjärgluse korras

menetlusse astuda AS-i Alta Foods pankrotihaldur Maire Armil.

3. Harju Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2012. a otsusega hagi.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2013. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

5. Kostja esitas 13. juunil 2013 ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus

ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Kostja kustutati 17. juulil 2013 äriregistrist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu.

7. Hageja leiab, et kuigi kostja on lõppenud õigusjärgluseta, ei ole erandlike asjaolude tõttu praeguses

asjas menetluse lõpetamine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel

põhjendatud. Seda, et erandlikel asjaoludel ei tingi asjas pooleks oleva juriidilise isiku õigusjärglaseta

lõppemine menetluse lõpetamist, on leidnud ka Riigikohus (nt 19. detsembri 2012. a lahend asjas

nr 3-2-1-137-12, p 15; 14. oktoobri 2005. a lahend asjas nr 3-2-1-96-05, p 12). Praeguses asjas on

erandlikuks asjaoluks see, et hagejal on õiguslik huvi lepingu kehtetuks tunnistamiseks sõltumata

kostja lõppemisest. Juhul kui asja menetlus lõpetatakse ei ole hagejal tõhusat õiguskaitsevahendit

enda huvide kaitseks. Kostja kassatsioonkaebus tuleks kostja lõppemise tõttu tagastada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku

õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik

juriidiline isik registrist kustutamisega. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et praeguses asjas esinevad

erandlikud asjaolud, mis välistavad TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel menetluse lõpetamise. Hageja

viidatud Riigikohtu lahendites on Riigikohus leidnud, et erandina on registrist kustutatud ühingul

õigus vaidlustada enda registrist kustutamist. Praeguses asjas selliseid asjaolusid ei esine. Kuna kostja

lõppes õigusjärgluseta, on täidetud TsMS § 428 lg 1 p-s 5 sätestatud eeldused menetluse

lõpetamiseks.

9. Kolleegium leiab siiski, et praeguses asjas oleks menetluse kohene lõpetamine TsMS § 428 lg 1 p 5

alusel ennatlik. Nimelt ei pruugi kostja äriregistrist kustutamine olla lõplik. Äriseadustiku (ÄS) § 60

lg 5 võimaldab registripidajal otsustada äriregistrist kustutatud äriühingu likvideerimise, kui pärast

äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud.

Praegusel juhul on kostjal olemas vara (vaidlusalune nõue, mille loovutamist kostjale soovib hageja

hagiga kehtetuks tunnistada). Seega võib olla täidetud eeldus ÄS § 60 lg 5 kohaldamiseks. Seetõttu

annab kolleegium hagejale võimaluse registripidajale vastava taotluse esitamiseks. Kui hageja

taotluse esitab, tuleb tal Riigikohtule esitada taotluse ärakiri. Kui hageja talle antud tähtaja jooksul

taotlust ei esita, tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada ja alama astme kohtu

lahendid TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada.

Ants Kull, Villu Kõve, Lea Laarmaa