3-2-1-135-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-135-13

Määruse kuupäev

Tartu, 25. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

M. G hagi Hiiuvaru OÜ vastu kahjuhüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 2-09-43292

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. G kassatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja M. G, esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus

Kostja Hiiuvaru OÜ (registrikood 11249978)

Asja läbivaatamise kuupäev

4. november 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Anda asi lahendada tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. G (hageja) esitas 31. augustil 2009 Pärnu Maakohtule hagi Hiiuvaru OÜ (kostja I) ja Home

Entertainment Group Osaühingu (kostja II) vastu kahjuhüvitise 15 977 euro 91 sendi

(250 000 krooni) väljamõistmiseks kostjatelt solidaarselt.

Pärnu Maakohus rahuldas hagi 19. oktoobri 2010. a tagaseljaotsusega, mõistes kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja 15 977 eurot 91 senti. Kostja I esitas 15. novembril 2010 kaja ning maakohus

rahuldas 14. juuni 2010. a määrusega kaja ja taastas kostja I osas tsiviilasjas menetluse. Kostja II

kustutati 26. aprillil 2012 äriregistrist.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja ajavahemikul 8. oktoober 2007 kuni 25. mai 2008 kostja I juures

klienditeenindajana. Töösuhte ajal rikkus kostja I pidevalt oma seadusjärgseid kohustusi, jättes

mh deklareerimata töötuskindlustushüvitise saamiseks 9-kuulisest ajavahemikust kuus kuud. Kostja I

rikkumise tõttu jättis Eesti Töötukassa 23. detsembri 2008. a otsusega (edaspidi töötukassa otsus)

rahuldamata hageja töötuskindlustushüvitise avalduse, kuna hagejal ei olnud töötuskindlustusstaaži

vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Tegelikult oli hagejal vajalikku

staaži 13 kuud. Kostja I rikkumise tõttu jäi hagejal saamata töötuskindlustushüvitis 351 eurot

96 senti.

Kuna hageja jäi ilma töötuskindlustushüvitisest, sattus hageja kostja I tegevuse tõttu majanduslikult

raskesse olukorda. Kuivõrd hagejal ei olnud sissetulekut, ei suutnud ta täita oma laenukohustust.

Seetõttu ütles laenuandja talle laenulepingu üles ja pöördus kohtutäituri poole, kes algatas

täitemenetluse 14 699 euro 68 sendi suuruse võla väljanõudmiseks. Täitemenetluses müüdi hageja

laenu tagatiseks olnud korter hinnaga 11 550 eurot. Pärast korteri müüki kaotas hageja oma kodu ning

jäi laenuandjale võlgu veel 3149 eurot 68 senti. Lisaks mõisteti hagejalt välja täitemenetluse kulud

853 eurot 75 senti. Kahju hindamisel tuleb lähtuda hageja võla suurusest laenuandjale laenulepingu

ülesütlemise ajal, s.o 14 699 eurot 68 senti. Kostjalt I saab nõuda poolt sellest summast,

s.o 7349 eurot 84 senti.

Kostja I käitumine ja hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses, kostja I rikkus seadust ja käitus

hageja suhtes pahatahtlikult. Kui kostja I oleks oma kohustusi täitnud, oleks hageja saanud

töötuskindlustushüvitist ning suutnud tasuda laenumakseid, tema kodu oleks alles ja talle ei oleks

tekkinud täitemenetlusega kaasnevaid kulutusi. Kokku on hagejale tekkinud kahju 7701 eurot

79 senti.

2. Kostja I ei vastanud hagiavaldusele.

3. Hageja esitas 18. oktoobril 2012 maakohtule hagi tagamise avalduse, milles palus peatada hagi

tagamise korras kostja I kustutamine äriregistrist. Avalduse kohaselt on maakohtu registriosakonna

kohtunikuabi 17. mai 2012. a määrusega otsustatud kostja I äriregistrist kustutada, kuna ta ei ole

esitanud majandusaasta aruannet. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas kuni

kohtumenetluse lõpuni kostja I kohta registrikande tegemise kohtunikuabi 17. mai 2012. a otsuse

alusel, millega otsustati kostja I äriregistrist kustutada.

4. Pärnu Maakohus jättis 29. novembri 2012. a otsusega hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise

ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse kohaselt töötas hageja enda väitel kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini

2008. Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et hagejal oli saamata töötasu 2007. a oktoobrist kuni

2008. a aprillini, kuid kostja I maksis hagejale kogu töötasu välja enne töövaidluskomisjoni istungit.

Samuti nähtub otsusest, et hageja töölepingut ei ole lõpetatud. Hageja ei esitanud kohtule töölepingut

ega muid tõendeid, mis kinnitaks, et ta töötas kostja I juures kuni 25. maini 2008.

Töötukassa keeldus 23. detsembri 2008. a otsusega hagejale töötuskindlustushüvitist määramast,

kuna hageja ei vastanud töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusele,

st tal ei olnud töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu

jooksul. Hageja esitatud asjaolud on vastuolulised, ta ei tõendanud, et tal oli töötuskindlustusstaaži

13 kuud, mis annaks TKindlS § 6 lg 1 p 2 järgi õiguse saada töötuskindlustushüvitist, ning et kostja I

deklareeris tema töötuskindlustusmakset ainult ühe kuu eest. Maksu- ja Tolliametile esitatud taotlus

kinnitab, et kostja I jättis deklareerimata kolme kuu töötuskindlustusmakse. Kuna hageja ei esitanud

tõendeid, mis võimaldaks kontrollida, milliste tööandjate juures töötatud ajast tuli kokku töötukassa

otsuses märgitud kümme kuud, ei ole kohtul võimalik kontrollida, kui palju kostja I juures töötatud

ajast on arvestatud töötuskindlustusstaaži hulka. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli

töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötuskindlustusstaaži 10 kuud. Hageja ei ole seda

otsust vaidlustanud. Seega on hageja töötuskindlustushüvitise nõue tõendamata.

Hageja väitel jäi ta laenuandjale võlgu, kuna ta ei saanud töötuskindlustushüvitist. Hageja esitatud

laenulepingu p 1.1 järgi andis laenuandja talle laenu 100 000 krooni, millelt tuli lepingu p 2.1 järgi

maksta intressi 216 980 krooni. Hageja jättis 20. detsembril 2008 laenukohustuse täitmata, mistõttu

ütles laenuandja 13. jaanuaril 2009 laenulepingu üles ja pööras kogu nõude täitmisele.

Täitemenetluse tõttu tekkis hagejale kahju 7349 eurot 83 senti. Kostja II koondas hageja

30. novembril 2008, makstes hagejale hüvitisena tema kahe kuu keskmise töötasu ning lõpparve ja

kompensatsiooni kasutamata jäänud puhkuse eest. Hageja pidi 30. novembril 2008 aru saama, et

vaatamata töölepingu lõppemisele peab ta laenulepingut täitma. Hageja ei saanud laenumakse

tasumisel arvestada töötuskindlustushüvitisega, kuna tema töötuskindlustushüvitise avalduse

esitamise ajaks ei olnud hüvitise määramise otsuse tegemise aeg saabunud (TKindlS § 11 lg-d 1 ja 5).

Hageja ei ole tõendanud, et ta täitis 20. detsembriks 2008 laenulepingujärgse kohustuse osaliselt.

Töötuskindlustushüvitisest ei piisanud ilmselgelt laenumaksete tegemiseks. Mõistlik inimene ei saa

arvestada, et ta suudab 5310-kroonist osamakset tasuda töötuskindlustushüvitisega, mis ei ole iga kuu

nii suur nagu laenu osamakse. Kostja I ei ole süüdi, et hagejale öeldi laenuleping kohustuste täitmata

jätmise tõttu üles. Kostja I käitumise ja hagejale laenulepingu ülesütlemise vahel ei ole põhjuslikku

seost.

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi ja mõista kostjalt I välja 7701 eurot 79 senti või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

6. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jäid hageja kanda. Ühtlasi

rahuldas ringkonnakohus hageja taotluse ja võttis asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele

lisatud tõendid.

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt tugines hageja hagiavalduses asjaolule, et kostja I ja kostja II

rikkusid hageja tööandjatena kohustust maksta hagejale õigel ajal töötasu. Hageja töötas kostja I

juures alates 8. oktoobrist 2007 ning tööleping lõppes töövaidluskomisjoni 6. juuni 2008. a otsuse

alusel enne 1. juulit 2009 kehtinud töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 järgi 25. mail 2008, s.o 7 kuud

ja 17 päeva. Kuna kostja I ei maksnud hagejale iga kuu töötasu, ei tasunud kostja I sellelt ka õigel ajal

tulumaksu, sotsiaalmaksu ega töötuskindlustusmakseid. Kostja I ei maksnud töötasu alates 2007. a

oktoobrist kuni 2008. a maini. Eelnevast saab järeldada, et kostjal I tekkis töötasu maksmise kohustus

alates 2007. a novembrist, seega ei tasunud ta töötuskindlustusmakseid 6 kuud. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostja I maksis kogu töötasu hagejale mais 2008, tasudes sellelt ka vajalikus ulatuses

töötuskindlustusmakseid.

Kostja II juurde asus hageja hagiavalduse kohaselt tööle 28. mail 2008 ning töötas seal kuni

30. novembrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Hagiavalduse kohaselt rikkus ka kostja II oma kohustusi,

kuna ei maksnud ettenähtud ajal töötasu ja töötuskindlustusmakseid. Täpsustatud hagiavalduses

tugines hageja sellele, et kostja II ei tasunud töötasu korrektselt vähemalt 3 kuud ega teinud nendel

kuudel ka töötuskindlustusmakseid. Kostja II on registrist kustutatud ning maakohus taastas

menetluse ainult kostja I suhtes.

Hageja tugines töötuskindlustushüvitise kostjalt I kahjuna väljamõistmise nõudes töötukassa otsusele,

mille kohaselt jäeti hüvitis määramata TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel, sest hagejal ei olnud selleks

vajalikku 12-kuust töötuskindlustusstaaži viimase 36 kuu jooksul. Selle otsuse kohaselt tuvastati

avaldusele lisatud tõendite alusel, et hagejal on töötuskindlustusstaaži 10 kuud.

Maakohus leidis otsuses põhjendatult, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Maakohus täitis

selgitamiskohustuse, juhtides hageja tähelepanu sellele, et ta ei ole välja toonud, kuidas kujunes tema

nõue kahe kostja vastu ning milline on mõlema kostja osa kahju tekitamises. Hageja ei täitnud

maakohtu nõudmisi. Töötukassa otsusest ei nähtu, mitu kuud töötuskindlustusstaaži on arvestatud

kostja I juures töötatud aja eest.

Hageja on hagiavalduses tuginenud asjaolule, et kui mõlemad kostjad ei oleks rikkunud oma

kohustust maksta iga kuu töötasu ja töötuskindlustusmakseid, oleks hagejal töötuskindlustusstaaži

kokku 13 kuud ja tal oleks õigus saada TKindlS § 6 lg 1 p 2 alusel töötuskindlustushüvitist. Kostjad

saaksid hageja ees vastutada kahju tekitamisel osavõlgnikena võlaõigusseaduse (VÕS) § 63 lg 1 järgi.

Ka kohustuse täitmise nõue on võlausaldajal iga osavõlgniku vastu eraldi.

Hageja väide, et kostja I maksis kogu töötasu ja töötuskindlustusmaksed mais 2008, andes sellega

hagejale töötuskindlustusstaaži vaid ühe kuu, on vastuolus hageja enda esitatud asjaoludega. Isegi kui

arvestada vastuolus hagiavalduses tooduga, et kostja II täitis oma kohustuse ja tasus

töötuskindlustushüvitist kuue kuu eest, on kostja I osas arvestatud töötuskindlustusstaaži siiski

tagasiulatuvalt vähemalt neli kuud, mitte üks kuu, nagu on seletanud hageja. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, millised tõendid esitas hageja töötukassale. Kui kostja I maksis kogu seitsme kuu töötasu

välja maikuus ja tasus ühe korraga ka töötuskindlustusmakse, siis ei ole põhjendatud hageja väide,

mille kohaselt töötukassa võttis arvesse vaid need kuud, mil tegelikult töötuskindlustusmakse tehti.

Siis oleks kostja I juures töötatud aja eest töötuskindlustusstaaž ainult üks kuu. Hageja on hagi

täpsustuses kinnitanud, et kostja II jättis deklareerimata kolme kuu töötasu. Töötukassa otsusega

tuvastati, et hageja töötuskindlustusstaaž on kahe kostja juures kokku 10 kuud. Sellisel juhul ei ole

kostja I rikkunud kohustust tasuda hagejale arvestatud töötasult töötuskindlustusmakseid ja tema

staažiks on arvutatud seitse kuud. Hageja ei ole tõendanud oma väidet, et tal oli

töötuskindlustusstaaži 13 kuud. Töötukassa otsusega on tõendatud, et hagejal oli

töötuskindlustusstaaži 10 kuud töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Hageja ei ole seda

otsust vaidlustanud. Hageja kahju hüvitamise nõuet kostja I vastu ei tõenda ka apellatsioonkaebusele

lisatud dokumendid.

Kuna hageja kahju hüvitamise nõue kostja I vastu saamata jäänud töötuskindlustushüvitise saamiseks

jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata, jääb rahuldamata laenulepingul ja selle ülesütlemisel põhinev

nõue. Hageja kahju hüvitamise nõuded on omavahel seotud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Hageja palub kassatsioonkaebuses nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

Kassatsioonkaebuse kohaselt on ringkonnakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata ja vastuoluline.

Ringkonnakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud 12-kuulist staaži ja hagist ei selgu, mitu kuud

staaži arvestati kostja I juures töötamise eest. Samas on ringkonnakohus viidanud, et hageja töötas

kostja I juures 8. oktoobrist 2007 kuni 25. maini 2008, s.o 7 kuud ja 17 päeva, ning et kostja II juures

töötas hageja 28. maist 2008 kuni 30. oktoobrini 2008, s.o 6 kuud ja 2 päeva. Seega on hageja staaž

kokku 13 kuud ja 19 päeva. See on tõendatud ka töövaidluskomisjoni otsuse, hageja tööraamatu,

töölepingu ülesütlemise avalduse ja kostja I vastusega.

Lisaks jättis ringkonnakohus põhjendamatult hindamata hageja laenulepingu ülesütlemisest tingitud

kahju hüvitamise nõude. Kui hageja oleks saanud laenukohustust osaliselt täita, oleks tema kohustust

olnud võimalik ajatada ja sõlmida kokkulepe laenupuhkuse kohta. Ilma ajutise sissetulekuta

(töötuskindlustushüvitiseta) ja kohe uut töökohta leidmata muutus hageja maksejõuetuks ja tema

vastu algatati täitemenetlus.

9. Kostja I vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, lisades, et ta on äriregistrist kustutatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et asi tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 19 lg 1 alusel anda

lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

11. Hageja palub mõista kostjalt I välja hüvitise kahju eest, mis tekkis sellest, et töötukassa keeldus

talle töötuskindlustushüvitist maksmast. Hageja väitel on kostja I rikkunud oma kohustust maksta iga

kuu töötasu ja pidada sellelt kinni töötuskindlustusmaksed. Töötukassa arvutas TKindlS § 7 lg-te 1

ja 2 alusel hagejale töötuskindlustusstaaži üksnes nende kuude eest, millal kostja I maksis hagejale

töötasu ja lõpparve ning pidas kinni töötuskindlustusmaksed. Seetõttu ei läinud hageja

kindlustusstaaži hulka aeg, millal pooled olid töösuhtes, kuid kostja I ei maksnud hagejale töötasu

ega pidanud sellelt kinni töötuskindlustusmakseid.

12. Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembril 2011 haldusasjas nr 3-3-1-27-11 tehtud otsuses

(p 14) on märgitud järgmist: „TKindlS § 7 lähtub põhimõttest, et töötuskindlustusstaaž on isikul,

kellele makstud tasu pealt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid vähemalt 12 kuu eest töötuna

arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Erand on sätestatud sama seaduse § 6 lg-ga 5 kindlustatu

jaoks, kes kasutas sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud 36 kuu jooksul rasedus- ja

sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust. Sellisel kindlustatul pikendatakse 36-

kuulist perioodi nimetatud puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse

andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Mõlemal juhul on töötuskindlustushüvitise

saamiseks nõutav vastavale perioodile eelneval perioodil kindlustusmaksete tegelik kinnipidamine.

Kui kindlustusmaksed on jäänud kinni pidamata, siis vastavat perioodi kindlustusstaaži hulka ei

arvata."

13. Tsiviilasjas tuleb lahendada küsimus, kas tööandja peab hüvitama töötajale

töötuskindlustushüvitisest ilmajäämisega tekkinud kahju vaatamata sellele, et tööandja on töötasu

maksnud lõpparvega ja pidanud sellelt kinni ka töötuskindlustusmaksed. Asja läbivaatava

kohtukoosseisu arvates võib asja lahendamisel tekkida vajadus kalduda kõrvale Riigikohtu

halduskolleegiumi eespool viidatud seisukohast. Sellest tulenevalt leidis kolleegium, et asi tuleb anda

TsMS § 19 lg 1 alusel lahendada Riigikohtu tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule.

Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Tambet Tampuu