3-3-1-67-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-67-13

Otsuse kuupäev

20. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri

Salmann

Kohtuasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale akende vahetamise

kohta ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2013. a otsus haldusasjas nr 3-

11-2724

Menetluse alus Riigikohtus

Aleksei Nikiforovi kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aleksei Nikiforovi kassatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-11-2724 ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Nikiforov (kaebaja) esitas 23. novembril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus

teha Viru Vanglale (vastustaja) ettekirjutuse kambri akende vahetamiseks. Kaebuse kohaselt

kasutatakse uutel akendel mattkilet, mis piirab loomuliku valguse juurdepääsu ja vähendab seega

oluliselt valgust kambris. Kaebajal puudub võimalus vaadata kambriaknast välja.

2. Vastustaja vastuses kaebusele paluti jätta see rahuldamata ja põhjendati akende vahetamist Viru

Vangla kodukorra punktile 8.2.18 tuginedes vajadusega piirata kartserikambrites viibivate isikute

suhtlemist läbi akna teistes hoonetes viibivate isikutega ning ära hoida akende kahjustamist. Kambrid

on piisavalt valgustatud ja vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kaebaja huvi aknast välja

vaadata.

3. Tartu Halduskohus jättis 5. aprilli 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2724 kaebuse täies

ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt ei ole piirang vastuolus vangistuse täideviimise ees-

märgiga ja sellega ei alandata kinnipeetava inimväärikust ega rikuta tema seadusest tulenevaid õigusi.

Kohtule esitatud materjalid, sh kambri valgustatuse mõõtmise õiend, kinnitavad kambri piisavat

valgustatust. Mattkile kasutamine akendel on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks. Olukord, kus

kinnipeetav ei saa aknast vabalt välja vaadata, on ebameeldiv, kuid kuna tegemist on

kartserikambriga, siis saab sellise piirangu mõju kesta vaid suhteliselt lühikest aega ja olla tingitud

üksnes kinnipeetava enda õigusvastasest käitumisest, mistõttu ei koorma selle tagajärjed kinni-

peetavat ülemääraselt. Puudub alus käsitada mattkile kasutamist õigusvastasena.

4. A. Nikiforov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse

tühistada ja kaebuse rahuldada.

5. Tartu Ringkonnakohtu 9. juuli 2013. a otsusega jäeti A. Nikiforovi apellatsioonkaebus

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustus halduskohtu otsuses,

vaideotsuses ja vastustaja vastuses kaebusele esitatud nõude rahuldamata jätmise põhjendustega.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märkis ringkonnakohus, et vaidlusaluses kambris viibival kinni

peetaval isikul on võimalik käemärkide abil edastada aknast avaneva vaatevälja piires viibivatele

teistele isikutele tähenduslikke sõnumeid ehk suhelda teiste isikutega. Kartserikambri aknale

paigaldatud piimjas mattkile takistab kambris viibivatel isikutel kambrist väljaspool asuvate teiste

kinnipeetavatega suhelda ja on seega eesmärgipärane. Samuti takistab mattkile tulenevalt selle

struktuurist ja elastsusest akna purunemist. Mattkile tagab teatud ulatuses valguse pääsemise

kambrisse ning kambris oleva kunstliku valgustuse tase ületab nõutud minimaalse taseme. Kartseri-

kambri piisav valgustatus on seega tagatud. Apellatsioonkaebuses esitatud väited kartserikaristuse

lubatust pikema kestuse osas tuleb jätta tähelepanuta, sest vastavale asjaolule ei ole kaebaja eelnevas

kohtumenetluses tuginenud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses palub A. Nikiforov ringkonnakohtu otsuse tühistada ja

kaebuse rahuldada. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohtud asjakohaselt põhjendanud, miks

mattkile kasutamine on vajalik. Tegemist ei ole proportsionaalse meetmega vangla julgeoleku

tagamiseks. Ringkonnakohus jättis ebaõigesti arvestamata ka seisukoha kartserikaristuse lubatust

pikema kestuse kohta.

7. Vastustaja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

Haldusasja menetlemisel ei ole kohtud rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti

materiaalõigust.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Tartu Ringkonnakohtu 12. detsembri 2012. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2724 määrati, et asi

vaadatakse läbi lihtmenetluses kohtukoosseisus M. Lokk, E. Vene, M. Ernits. Tartu Ringkonnakohtu

9. juuli 2013. a otsuse haldusasjas nr 3-11-2724 on teinud kohtukoosseis M. Lokk, M. Kartau ja

M. Ernits. Seega on kohtukoosseis apellatsioonimenetluse kestel muutunud.

9. HKMS § 11 lg 5 sätestab, et kui asja menetluse käigus kohtukoosseis muutub, alustatakse asja

läbivaatamist algusest peale. Eelmise kohtukoosseisu tehtud menetlustoiminguid ei pea uus koosseis

kordama, kui pool või kolmas isik seda ei taotle.

10. Riigikohtu halduskolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et koosseisu moodustamise kord

on üks kohtu erapooletuse tagatisi ning menetlusnormi rikkumine koosseisu muutmisel seab kahtluse

alla kohtu ja õigusemõistmise objektiivse erapooletuse. Kohtukoosseisu muutumise korra täitmiseks

ei ole piisav üksnes kohtunike asendamise graafiku märkimine tööjaotusplaani. Olulisteks

tingimusteks on menetlusosaliste teavitamine ja vastavat teavet kandva dokumendi kajastamine

toimikus, et kõrgema astme kohtul oleks võimalik kohtukoosseisu määramise õiguspärasust

kontrollida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 10. oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-38-10 ja

8. novembri 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-58-13). Eelmärgitud rikkumine on käsitatav menetlus-

normide olulise rikkumisena ka kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse korral, sest võib mõjutada asja

läbivaatamise tulemust.

11. Kuna käesoleva asja kohtumaterjalidest puuduvad menetlusdokumendid, millest nähtuks kohtu-

koosseisu muutmise õiguslik ja faktiline alus, sh muutmise aeg ja põhjus, ning menetlusosalisi pole

koosseisu muutumisest teavitatud, siis tuleb HKMS § 230 lg 2 ja HKMS § 199 lg 1 p 1 alusel Tartu

Ringkonnakohtu 9. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-11-2724 tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Kolleegium ei võta seisukohta menetluskulude jagamise osas, sest asi

saadetakse uueks läbivaatamiseks. Kautsjoni tasumisest oli kaebaja menetlusabi korras vabastatud.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Harri Salmann