3-2-1-125-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-125-13

Määruse kuupäev

Tartu, 20. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn

Jõks

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) avaldus

OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistrist kustutamise

kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai 2013. a määrus tsiviilasjas

nr 2-13-11670

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OSAÜHINGU SIRDEN AUTO määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu),

esindaja Jaanus Värk

Puudutatud isik OSAÜHING SIRDEN AUTO (registrikood

10932621), esindajad advokaat Kedli Anvelt ja

vandeadvokaat Paul Varul

Asja läbivaatamise kuupäev

21. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus OSAÜHINGU SIRDEN AUTO äriregistrist kustutamise kande

parandamise menetluses tsiviilasjas nr 2-13-11670.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 24. mai

2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-11670.

3. Tagastada OSAÜHINGU SIRDEN AUTO määruskaebuselt 13. juunil 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot Advokaadibüroo VARUL AS arvelduskontole nr 221025347530

(Swedbank AS).

4. Tagastada Maksu- ja Tolliametile määruskaebuse vastusega esitatud tõendid.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu; avaldaja) esitas 13. märtsil 2013 Pärnu Maakohtule

avalduse ja palus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 600 lg 1 alusel parandada ebaõige

äriregistri kanne OSAÜHINGU SIRDEN AUTO (puudutatud isik) kohta selliselt, et äriühing oleks

endiselt kantud äriregistrisse.

Avalduse kohaselt kustutas Pärnu Maakohtu registriosakond puudutatud isiku likvideerija ülesannetes

tegutsenud ajutise pankrotihalduri 12. veebruari 2013. a avalduse alusel 20. veebruaril 2013

äriregistrist. Avaldaja leidis, et puudutatud isiku äriregistrist kustutamine ei olnud õiguspärane, kuna

Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrusega lõpetati puudutatud isiku pankrotimenetlus

raugemise tõttu ja äriühingu likvideerimise ning registrist kustutamise tähtajaks määrati neli kuud

arvates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 26. jaanuaril 2013, sest siis jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 8. jaanuari 2013. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata avaldaja määruskaebus

13. novembri 2012. a määruse peale. Sellest ajast hakkas kulgema puudutatud isiku registrist

kustutamiseks ettenähtud neljakuuline tähtaeg, mis möödus 26. mail 2013. Puudutatud isikut ei oleks

seega tohtinud registrist kustutada enne 27. maid 2013.

2. Pärnu Maakohus algatas 21. märtsil 2013 äriregistri ebaõige kande parandamise menetluse ja tegi

25. märtsil 2013 määruse, millega otsustas parandada ebaõige kande selliselt, et puudutatud isik oleks

endiselt kantud äriregistrisse.

3. Puudutatud isik esitas 27. märtsil 2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja

teha uus määrus, millega jätta avaldaja taotlus kande parandamiseks rahuldamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 8 sätestab likvideerimise maksimaalse tähtaja, kuid ei keela

võlgnikku varem registrist kustutada. Seega võis puudutatud isiku 20. veebruaril 2013 äriregistrist

kustutada.

Puudutatud isik oli seisukohal, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus, sest

TsMS § 599 mõttega on kooskõlas tõlgendus, mille järgi võib puudutatud isik esitada määruskaebuse

ka sellise määruse peale, millega kohus rahuldab ebaõige kande parandamise taotluse.

Kui kohus jõuab järeldusele, et TsMS § 599 ei võimalda puudutatud isikul määruskaebust esitada,

tuleb TsMS §-d 599 ja 600 jätta vastavas osas kohaldamata vastuolu tõttu põhiseadusega (PS).

Puudutatud isikul peab PS §-st 15 tulenevalt olema õigus kaevata vahetult teda puudutava

kohtulahendi peale. Sellise õiguse puudumine oleks vastuolus PS §-s 12 sätestatud

võrdsuspõhiõigusega.

Maakohus on määruse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi. TsMS § 477 lg 4 kohaselt

tuleb hagita asjas menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata. Maakohus tegi määruse puudutatud

isikut ära kuulamata, vaatamata sellele, et puudutatud isik taotles enda ärakuulamist.

4. Pärnu Maakohus tühistas 27. märtsi 2013. a määrusega oma 25. märtsi 2013. a määruse ja andis

puudutatud isikule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks kuni 8. aprillini 2013.

5. Puudutatud isik esitas 9. aprillil 2013 oma täiendavad seisukohad. Lisaks varem avaldatule leidis

puudutatud isik, et Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrus ei olnud likvideerimise tähtaja

määramise osas edasikaevatav ja jõustus seega TsMS § 466 lg 3 teise lause järgi juba

menetlusosalistele kättetoimetamisest. Osas, milles nimetatud määrus oli edasikaevatav, jõustus see

TsMS § 466 lg 3 esimesest lausest tulenevalt 15 päeva möödumisel selle menetlusosalistele

kättetoimetamisest ehk 29. novembril 2012. Seega tulnuks puudutatud isik igal juhul registrist

kustutada hiljemalt 29. märtsil 2013. Eelnevast tulenevalt on registrikanne praegu õige.

6. Pärnu Maakohus tegi 17. aprillil 2013 uue määruse, millega otsustas parandada ebaõige kande

puudutatud isiku äriregistrist kustutamise kohta selliselt, et äriühing oleks endiselt kantud

äriregistrisse. Maakohus märkis määruses, et määruse peale ei saa edasi kaevata.

Määruse põhjenduste kohaselt oli Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määruses märgitud, et

puudutatud isik tuleb registrist kustutada nelja kuu möödumisel määruse jõustumisest. Seega ei

võinud puudutatud isikut 20. veebruaril 2013 äriregistrist kustutada ja vale kanne tuleb parandada.

TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse

peale määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 600 lg 1 ei sätesta kaebeõigust kande parandamise määruse peale. TsMS § 599 laiendav

tõlgendamine ja selle sidumine TsMS §-ga 600 on ekslik. Kaebeõiguse puudumine ei ole

põhiseadusega vastuolus.

7. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse

tühistada.

8. Pärnu Maakohus edastas TsMS § 663 lg 5 alusel puudutatud isiku määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24. mai 2013. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse

TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt kontrollib ringkonnakohus TsMS § 664 lg 1 kohaselt

menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui

määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud.

Maakohus märkis õigesti, et määrus, mille kohus teeb TsMS § 600 lg 1 alusel ebaõige kande

parandamise kohta, ei ole edasikaevatav. Samas nähtub asja materjalist, et kohus tegi TsMS §-s 663

nimetatud toimingud – küsis avaldajalt määruskaebusele vastuse ning edastas pärast seda

määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Eeltoodust järeldub, et

maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, kuid jättis selle rahuldamata. Kuna maakohus võttis

määruskaebuse ekslikult menetlusse, siis tuleb see TsMS § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

TsMS § 600 lg 1 alusel tehtava määruse peale kaebeõiguse puudumine ei ole vastuolus PS § 15 lg-

ga 1 ega § 24 lg-ga 5.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Määruskaebuses palub puudutatud isik ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Alternatiivselt palub puudutatud isik tühistada Pärnu Maakohtu

17. aprilli 2013. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme,

jättes kohaldamata TsMS §-d 599 ja 600 ja sisuliselt lahendamata TsMS §-de 599 ja 600

põhiseadusvastaseks tunnistamise taotluse.

TsMS §-des 599 ja 600 sätestatud kaebeõigust tuleb tõlgendada selliselt, et puudutatud isikul on õigus

esitada määruskaebus ebaõige kande parandamise määruse peale. Formaalselt ei anna TsMS § 599

küll võimalust esitada määruskaebust kohtumääruse peale, millega parandatakse ebaõige kanne, kuid

tõlgendades seda sätet eesmärgipäraselt, süstemaatiliselt ja põhiseaduskonformselt, peab kandest

puudutatud isikul olema õigus esitada määruskaebus tema kohta tehtud väidetavalt ebaõige kande

parandamise taotluse rahuldamise korral.

Kui viidatud sätted puudutatud isikule kaebeõigust ei võimalda, siis tuleb need tunnistada

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata osas, milles need puudutatud isiku kaebeõigust

ei taga. TsMS §-d 599 ja 600 riivavad praegusel juhul puudutatud isiku PS § 24 lg-st 5 tulenevat

põhiõigust kaevata kohtulahend edasi ja PS § 15 lg-st 1 tulenevat üldist põhiõigust saada tõhusat

õiguskaitset.

Kuigi 3. juunil 2013 on puudutatud isik uuesti äriregistrist kustutatud, tooks puudutatud isiku

kaebeõigusest ilmajätmine kaasa äriühingu õigusliku staatuse põhjendamatu moonutamise

ajavahemikus 20. veebruarist kuni 3. juunini 2013 ja see mõjutab vahetult puudutatud isiku õigusi ja

kohustusi.

11. Avaldaja vaidleb puudutatud isiku määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Avaldaja

on esitanud täiendavate tõenditena 22. mail 2013 koostatud vastutusotsuse nr 13-7/222-20 koos

lisadega ja puudutatud isiku määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-13-30317.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel tuleb tsiviilasjas menetlus lõpetada. Menetluse

lõpetamise tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus TsMS § 431 lg 2 alusel tühistada.

13. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena

osalev juriidiline isik on lõppenud õigusjärglaseta. TsMS § 477 lg 1 järgi kohaldub see säte ka hagita

menetluses. Äriregistri andmetel on puudutatud isik 3. juunil 2013 äriregistrist kustutatud ja

õigusjärglust ei nähtu. Seega tuleb asja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada ja TsMS § 431

lg 2 järgi alama astme kohtute otsused tühistada.

14. Kohtupraktika ühtlustamiseks peab kolleegium vajalikuks märkida järgmist.

PankrS § 29 lg 8 esimese lause kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku

pankrotimenetluse raugemise korral likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul arvates menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest. Sama sätte kolmanda lause järgi võib kohus õigustatud isiku

taotlusel pikendada seda tähtaega kuni kuue kuuni. Praeguses asjas oli Pärnu Maakohtu 13. novembri

2012. a määrusega puudutatud isiku registrist kustutamise tähtajaks määratud neli kuud arvates

määruse jõustumisest. Seega oli kohus likvideerimise tähtaega pikendanud.

Kolleegium leiab, et PankrS § 29 lg-s 8 sätestatud tähtaja peamiseks eesmärgiks on anda

pankrotihaldurile tähtaeg likvideerimisega seotud toimingute lõpetamiseks. Kuid asjaolu, et seadus

võimaldab õigustatud isikul taotleda seaduses sätestatust pikema tähtaja määramist ja seob tähtaja

pikendamise likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja kulude maakohtu tagatiskontole

tasumisega, viitab sellele, et pankroti raugemisel võlgniku registrist kustutamiseks kohtumäärusega

ettenähtud tähtaeg võib olla ka selline tähtaeg, mille jooksul tuleb tagada juriidilise isiku säilimine

registris. Kolleegium leiab, et kui kohus on õigustatud isiku taotlusel tähtaega pikendanud, ei või

puudutatud isikut registrist kustutada enne selle tähtaja möödumist. Ka Pärnu Maakohtu

13. novembri 2012. a määruse reolutsioonist nähtub, et puudutatud isik tuli registrist kustutada nelja

kuu möödumisel määruse jõustumisest (vt tl 6).

15. TsMS § 466 lg 3 esimese lause järgi jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui

seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud

lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Sama sätte teise lause järgi jõustub muu määrus

kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

Kolleegium jääb oma varasema väljendatud seisukoha juurde, et PankrS § 29 lg 8 ei näe ette

võimalust esitada määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus pikendab juriidilise isiku

likvideerimise tähtaega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-130-12, p 15). PankrS § 29 lg 5 järgi saab kaevata vaid sama paragrahvi esimese ja teise

lõike alusel tehtud määruste peale ehk määruste peale, millega kohus lõpetab pankrotimenetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kolleegium leiab, et kaebeõigust ei ole ka juhul, kui

pikem likvideerimistähtaeg sisaldub pankroti raugemise kohta tehtud määruses.

Seega jõustus Pärnu Maakohtu 13. novembri 2012. a määrus likvideerimise tähtaja osas määruse

menetlusosalistele kättetoimetamisest. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik kustutati esimest

korda registrist 20. veebruaril 2013 ehk juba enne nelja kuu möödumist määruse tegemisest.

Äriseadustiku (ÄS) § 33 lg 5 sätestab, et registripidaja ei tee kannet registrisse mh juhul, kui avaldus

on esitatud enne seaduses lubatud tähtaega. Kuna pankrotihaldur esitas avalduse enne seaduse alusel

tehtud kohtulahendis sätestatud tähtaega, siis ei oleks registripidaja võinud puudutatud isikut

20. veebruaril 2013 äriregistrist kustutada.

16. Järgmiseks analüüsib kolleegium puudutatud isiku äriregistrisse ennistamisega seotud

menetluslikke probleeme.

Kohtulikku registrisse tehakse kandeid üldjuhul kandeavalduse või kohtulahendi alusel (TsMS § 593

lg 1). Kandeavalduse saab esitada isik, kellele see õigus on seaduse järgi antud (TsMS § 593 lg 2).

ÄS § 33 lg 1 esimese lause järgi tehakse äriregistri kanne ettevõtja avaldusel, kohtulahendi alusel või

muul seaduses sätestatud alusel.

Äriühing on ÄS § 1 järgi ettevõtjaks õigusliku vormi järgi ehk sõltumata tegevusalast ja ÄS § 2 lg 1

järgi on üheks äriühingu liigiks ka osaühing. Seega tehakse äriregistrisse kantud osaühingu kohta

äriregistrisse kandeid ÄS § 33 lg 1 järgi üldjuhul tema enda avalduse alusel. Kolmandate isikute

avaldusi, millega soovitakse muuta ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kannet ei saa lugeda

kandeavalduseks ja neil isikutel ei ole õigust taotleda oma avalduse lahendamist kandeavaldusele

ettenähtud menetluses (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-39-05, p 10). Seega ei olnud avaldaja esitatud avaldus praegusel juhul kandeavaldus.

17. Lisaks ettevõtja avalduse alusel ja kohtulahendi alusel tehtavatele kannetele on registripidajal

võimalik teatud juhtudel teha kandeid ka omal algatusel ametiülesande täitmise korras. Selline

võimalus on kolleegiumi arvates aga piiratud. Kannete omal algatusel tegemise võimalust

reguleerivad eelkõige ÄS §-d 59–61. Kui registripidajale on saanud teatavaks, et ettevõtja kohta

äriregistrisse tehtud kanne on mingil põhjusel ebaõige, võimaldab ÄS § 61 lg 2 teatada sellest

ettevõtjale, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui teatamisest arvates kahe nädala jooksul ei

ole kande tegemisele või parandamisele vastu vaieldud, teeb või parandab registripidaja kande ise.

Vastuväidete saamisel otsustab registripidaja nende põhjendatuse üle kandemäärusega.

Kolleegium on seisukohal, et äriühingu äriregistrisse ennistamise kande aluseks olevate lahendite

tegemine ametiülesande korras on piiratud seaduses selgelt sätestatud võimalustega. Registrist

kustutatud äriühingu saab äriregistrisse ennistada mitte kande parandamise, vaid selleks seaduses

ettenähtud alustel ja korras ehk täiendava likvideerimise instituudi kaudu. Osaühingu puhul

reguleerivad sellist võimalust eelkõige ÄS § 218 lg-d 2 ja 3.

18. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus menetlenud avaldaja taotlust iseseisva tsiviilasjana

hagita menetluses, mille esemeks on olnud ettevõtja kohta äriregistrisse tehtud kustutamiskande

parandamine. Kolleegium märgib, et kande parandamise menetlus ei ole iseseisev hagita menetluse

liik, vaid kande parandamine toimub registrimenetluses. Tehes määruse puudutatud isiku registrisse

ennistamise kohta, toimis Pärnu Maakohus sisuliselt registripidajana ja 17. aprilli 2013. a määrust

tuleb käsitada registripidaja omal algatusel tehtud kandemäärusena, vaatamata sellele, et kohus ei

menetlenud asja registrimenetluses ja et avaldaja esitas kohtule kande parandamise taotluse.

19. Kande parandamise menetluses tehtud lahendite peale määruskaebuse esitamise õiguse kohta

märgib kolleegium järgmist.

Nii menetlusosalised kui ka kohtud on leidnud, et praegust olukorda reguleerib TsMS § 600 lg 1,

mille kohaselt ei saa kande peale kaevata, kuid registrit pidavalt kohtult võib taotleda ebaõige kande

parandamist seaduses sätestatud korras. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui

määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et TsMS § 600

lg 1 ei sätesta kaebeõigust kande parandamise määruse peale. Selle seisukohaga nõustus ka

ringkonnakohus. Seejärel jättis ringkonnakohus puudutatud isiku määruskaebuse TsMS § 664 lg 2

alusel läbi vaatamata põhjendusega, et maakohus võttis puudutatud isiku määruskaebuse ekslikult

menetlusse.

20. Kolleegium selgitab, et TsMS § 599 esimese lause ja § 600 lg 1 järgi ei ole võimalik kaevata

nn positiivse kandemääruse peale ehk määruse peale, millega registripidaja rahuldab kandeavalduse.

Selline kaebeõiguse piiramine ei riiva tõhusa õiguskaitse põhiõigust, kuna määruse kandeavalduse

lahendamise kohta saab teha üksnes ettevõtja kandeavalduse alusel ja ettevõtjal on alati võimalik

esitada uus kandeavaldus. Seega ei reguleeri TsMS § 599 esimene lause olukorda, kus võlausaldaja

taotleb ekslikult registrist kustutatud võlgniku registrisse ennistamist.

Kolleegium leiab, et kohtud viitasid ekslikult TsMS § 600 lg-le 1, sest praegusel juhul oli tegemist

hoopis TsMS § 600 lg 2 esimeses lauses kirjeldatud juhtumiga ehk olukorraga, kus registrit pidav

kohus muudab registrisse kantud andmeid omal algatusel.

TsMS § 599 teise lause järgi võib kohtu omal algatusel tehtud kande aluseks oleva määruse peale

määruskaebuse esitada kandest puudutatud isik. Registrist (ekslikult) kustutatud ja sinna ennistatud

äriühing on kolleegiumi arvates puudutatud isik TsMS § 599 teise lause mõttes ja seega on tal õigus

esitada määruskaebus registripidaja algatusel ametiülesande korras tehtud kandemääruse peale.

Seega võis puudutatud isik esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtu 17. aprilli 2013. a määruse peale,

maakohus võis selle menetlusse võtta ja ringkonnakohus jättis selle ekslikult läbi vaatamata.

21. Kolleegium märgib, et äriregistri andmetel on puudutatud isik 3. juunil 2013 uuesti äriregistrist

kustutatud. TsMS § 201 lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime igal isikul, kellel on

õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 26 lg 2 ja § 45 lg 2 järgi

lõpeb eraõiguslik juriidiline isik, kelleks TsÜS § 25 lg 1 teise lause järgi on ka osaühing, registrist

kustutamisega. Ka ÄS § 2 lg 3 järgi lõpeb äriühingu õigusvõime ühingu äriregistrist kustutamisega.

Juriidilise isiku õigusjärgluseta lõppemine on TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi menetluse lõpetamise

aluseks.

22. Varasemas praktikas on kolleegium piiratud ulatuses tunnustanud registrist kustutatud äriühingu

õigust vaidlustada enda registrist kustutamist ning leidnud, et tal säilib selles osas

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime. Nii on Riigikohus leidnud, et äriregistrist kustutatud

äriühingul on õigus vaidlustada kustutamiskande aluseks olnud kohtulahendit, mis ei olnud

kustutamise ajaks jõustunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19. detsembri 2012. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-137-12, p 15; 14. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-05, p 12).

Praegusel juhul ei ole aga tegemist sellise olukorraga ja seega tuleb asja menetlus lõpetada.

23. TsMS § 688 lg 5 järgi ei kogu ega uuri Riigikohus tõendeid, v.a kui tõend esitatakse

ringkonnakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõendamiseks. Sellest tulenevalt ei võta

kolleegium asja juurde avaldaja vastusele lisatud dokumente – 22. mai 2013. a vastutusotsust nr 13-

7/222-20 koos lisadega ega puudutatud isiku määruskaebust tsiviilasjas nr 2-13-30317. Nimetatud

dokumendid tuleb avaldajale tagastada.

24 Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel

kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada.

Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks