3-4-1-59-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-59-13

Otsuse kuupäev

19. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Marina Andrejeva, Sergei Asmuse, Tatjana Lüteri ja Natalja

Prohhorova kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri

2013. a otsuse nr 31 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus.

2. Tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsus nr 31 osas, milles jäeti

rahuldamata

Sergei

Asmuse

ja

Natalja

Prohhorova

kaebus

Ida-Viru

Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 peale, ning Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsus nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata Sergei Asmuse

ja Natalja Prohhorova kaebus. Saata Sergei Asmuse ja Natalja Prohhorova kaebus osas, milles

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsus tühistati, Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks.

3. Jätta Marina Andrejeva ja Tatjana Lüteri kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alajõe valla elanikud Marina Andrejeva, Sergei Asmus, Tatjana Lüter, Natalja Prohhorova, Maria

Tsõganova, Galina Sergejeva ja Niina Vallander esitasid Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ning

Kaitsepolitseiametile ühise kaebuse/avalduse 20. oktoobril 2013 toimunud kohaliku omavalitsuse

volikogu valimiste kohta. Kaebuses vaidlustati Alajõe Valla Valimiskomisjoni käitumine ja

valimistulemus tervikuna ning paluti korraldada kriminaalmenetlus ja uurimine elanike ebaseadusliku

Alajõe valda sisseregistreerimise tõttu. Kaebuses väideti järgmist:

1) Alajõe valla elanikud Vadim Ivanov ja Aleksandr Petuhhov organiseerisid suuremahulise

valimistulemuste mõjutamise ja pettuse. Koos nendega tegutsesid valimiskomisjoni esimees Daisy

Utsar ning komisjoni liige Lii Jürgenson (maa- ja ehitusspetsialist). Rikkumine seisnes selles, et

ebaseaduslike rahvastikuregistri kannete tagajärjel on vallavolikogu valimistel hääle andnud palju

isikuid, kellel pole selleks õigust, ning selliste isikute osavõtt on mõjutanud valimistulemusi;

2) alates 14. oktoobrist 2013 toimunud eelhääletamisel tegid mõned volikogu liikmekandidaadid

Alajõe valimisjaoskonnas nr 1 valimisagitatsiooni ja mõjutasid inimesi valimisjaoskonna treppidel ja

koridoris, avaldasid survet ja jagasid visiitkaarte kandidaadi numbriga, lubades pärast valimisi selle

eest raha või osta kohalikus poes alkoholi;

3) A. Zautin viis bussiga inimesi hääletama ja tal oli seejuures tõenäoliselt vallasekretärilt saadud

valijate nimekiri. Lisaks pakuti valimistele tulnud isikutele alkoholi ja raha;

4) Valimisliit Kohalik Rahvas esitas 16. oktoobril 2013 avalduse rikkumiste kohta, et tagada

seaduslikud valimised ja edastada avaldus Ida-Viru maavanemale, Ida-Viru Maakonna Valimis-

komisjonile ja prokuratuurile. Hiljem sai valimisliit teada, et avaldus on edastamata;

5) mitmed valla valimiskomisjoni liikmed käisid koos valijaga kabiinis;

6) volikokku kandideeriv V. Ivanov viibis valimiste ajal valimiste toimumise ruumis koos telefoniga,

jälgis valijaid ja pärast iga temale meelepärase valija hääletamist helistas õues viibivale isikule või

saatis sõnumi, milles tõenäoliselt andis korralduse anda valimas käinud isikule varem kokku lepitud

tasu. V. Ivanov ka ähvardas valijaid, nt Aleksandr Kaivat ja nimetas teda reeturiks;

7) valla valimiskomisjoni liikmed agiteerisid valijaid ja jagasid oma soovitusi, kelle poolt hääletada.

Valimiskomisjoni esimees D. Utsar ning liige L. Jürgenson ei olnud erapooletud ja käitusid

erapoolikult ning tõenäoliselt ebaseaduslikult;

8) A. Petuhhov, V. Ivanov ja nendega seotud isikud halvustavad avalikult ning ohustavad Eesti

sõltumatust, iseseisvust ja põhiseaduslikku korda, levitades kommunistlikku maailmavaadet;

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon tugines kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse

(KOVVS) § 63 lõikele 3 ja jättis 28. oktoobri 2013. a otsusega nr 7 kaebuse läbi vaatamata.

Maakonna valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt:

1) esitatud kaebus on sisuliselt avaldus ja ei sisalda valimistoimingutega seotud rikkumisi selles osas,

mis tingiksid kahtluse valimistulemuste õigsuses;

2) KOVVS § 63 lõike 2 kohaselt kirjutab kaebusele alla selle esitaja, kuid sellele kaebusele on alla

kirjutanud seitse inimest. Lisaks on see saadetud e-posti teel skaneeritult. Originaalallkirjade või

digiallkirjadega varustatud kaebust ei ole esitatud;

3) KOVVS § 63 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse või

toimingu kohta. Sama lõike punkti 4 kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja p 5

kohaselt kaebuse põhistus. Need nõuded on täitamata;

4) esitatud kaebus/avaldus sisaldab olukordade kirjeldusi, mis toimusid alates 2013. a septembrist

ning ebamõistlikult suurel hulgal sissekirjutamiseks esitatud avaldustest on Ida Prefektuuri teavitatud.

Need kanded, mis tehti, on õiguspärased. Jaoskonna ruumides toimunud tegevus ei ole tagasiulatuvalt

kontrollitav. Seega on KOVVS § 63 lõikes 1 kaebusele esitatavatest nõuetest täitmata punktid 2, 3, 4

ja 5. Samuti on kaebuse esitajateks seitse Alajõe valla elanikku, kes ei ole huvitatud isikuteks

KOVVS-i mõistes ja kelle õigusi valimistoimingute ega hääletustulemuste väljakuulutamisega ei ole

rikutud.

3. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, M. Tsõganova, G. Sergejeva ja N. Vallander

esitasid 30. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles vaidlustasid Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni toimingut, millega jäeti kaebus läbi vaatamata, ning Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013 otsust nr 7. Kaebajad palusid kaebuses esitatud asjaolusid ja

fakte kontrollida nii palju kui võimalik ning teha asjas sisuline otsus. Osas, milles Vabariigi

Valimiskomisjon ise asjaolusid kontrollida ei saa, palusid kaebajad edastada kaebus pädevatele

organitele kontrollimiseks.

4. Vabariigi Valimiskomisjon rahuldas 4. novembri 2013. a otsusega nr 31 kaebuse osaliselt ning

tühistas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi

vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus. Vabariigi Valimiskomisjon tegi Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile ettekirjutuse vaadata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus läbi valimiskomisjoni

pädevusse kuuluvate küsimuste osas. Vabariigi Valimiskomisjon põhjendas otsust järgmiselt:

1) kaebajate menetluslikke taotlusi ei ole võimalik rahuldada. KOVVS § 65 lõike 3 kohaselt vaatab

Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbi ning teeb selle kohta otsuse kolme tööpäeva jooksul arvates

kaebuse laekumisest. Vabariigi Valimiskomisjonil puudub ka võimalus kaebajatele ise esindaja

määrata;

2) kaebajad on vaidlustanud Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni toimingu kaebuse läbi vaatamata

jätmisel ning taotlenud kaebuses toodud asjaolude ja faktide kontrollimist nii palju kui võimalik ning

asjas sisulise otsuse tegemist. Kaebajad taotlevad osas, milles Vabariigi Valimiskomisjon ise

asjaolusid kontrollida ei saa, edastada see pädevatele organitele kontrollimiseks. Kuna Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjon on esitatud kaebuse kohta teinud otsuse, leiab Vabariigi Valimis-

komisjon, et kaebajad taotlevad Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 28. oktoobri 2013. a otsuse

nr 7 kehtetuks tunnistamist ning Alajõe valla hääletamis- ja valimistulemuste tühistamist;

3) kaebuse võivad esitada ka mitu isikut korraga. Kaebuse esitajad S. Asmus ja N. Prohhorova on

kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel Valimisliidus Kohalik Rahvas kandideerinud isikud. On

õige, et KOVVS § 65 lõike 1 järgi saab Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitada vaid huvitatud

isik. Kuna kaks kaebuse esitajat olid valimistel kandideerinud isikud, ei saa välistada nende puhul

subjektiivse huvi olemasolu hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu. Ülejäänud isikud ei

ole huvitatud isikud KOVVS-i mõttes. Seega puudub neil kaebuse esitamise õigus;

4) Ida-Viru Maakonna 28. oktoobri 2013. a otsuses nr 7 on vormilisi puudujääke. KOVVS ei välista

mitme isiku poolt kaebuse esitamist ning ei saa välistada kaebuse esitamist pdf-failina.

Valimiskomisjonil on võimalik nõuda vajadusel täiendavaid andmeid;

5) kaebuse esitajatest kaks isikut kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel ning seega võis neid

pidada huvitatud isikuteks KOVVS-i mõistes. Kaebuse vormilised puudused oleksid olnud kergesti

kõrvaldatavad ning kaebus oleks tulnud valimiskomisjoni pädevuses olevates küsimustes läbi

vaadata;

6) rahvastikuregistri kannete tegemine ning võimalikud vaidlused selle üle ei kuulu

valimiskomisjonide pädevusse. Seda ei muuda ka asjaolu, et kandeid tegev vallasekretär on valla

valimiskomisjoni esimees. Vabariigi Valimiskomisjon selgitab, et hääleõiguse kindlakstegemisel

lähtutakse KOVVS § 5 lõike 1 kohaselt rangelt rahvastikuregistri andmetest, mitte ei ole

rahvastikuregister üheks püsiva elukoha tõendamise aluseks;

7) olemasolevatest materjalidest nähtub, et rahvastikuregistri kannetega seotud rikkumiste uurimisse

oli kaasatud politsei, samuti saatsid kaebajad ühise kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile

ning Kaitsepolitseiametile. Seega ei pea Vabariigi Valimiskomisjon põhjendatuks väidet, et Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjon oleks pidanud nendes küsimustes veel täiendavalt politsei poole

pöörduma, ega pea vajalikuks ka ise politsei poole pöörduda;

8) väiteid rikkumiste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla jaoskonnakomisjonis nr 1 ning

valla valimiskomisjoni liikmete tegevuses tuleks sisuliselt hinnata. Riigikohus on 14. novembri

2005. a otsuses asjas nr 3-4-1-27-05 märkinud, et valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi

sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega

kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg;

9) KOVVS § 6 lõike 1 kohaselt on aktiivne agitatsioon valimispäeval keelatud, samuti on keelatud

agitatsioon hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi (§ 6 lõige 2).

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonil on õigus selles, et ebaseaduslik agitatsioon on väärtegu, mida

menetleb politsei (karistusseadustiku § 168). Teisalt tuleb valimiskomisjonidel hinnata keelatud

agitatsiooni mõju valimistulemustele;

10) kaebuses on esitatud väiteid puuduste kohta hääletamise korraldamisel Alajõe valla

jaoskonnakomisjonis (keelatud agitatsioon hääletamisruumis või ruumides, mille kaudu valija siseneb

hääletamisruumi, kandidaadi tegevus hääletamisruumis) ning valimiskomisjoni võimaliku

seadusvastase tegevuse (hääletamiskabiini sisenemine, agitatsioon) kohta. Ehkki kaebuses on

viidatud valla valimiskomisjoni rikkumistele, on võimalik, et kaebaja on silmas pidanud

jaoskonnakomisjoni tegevust, kuna kaebuses viidatud Heiki Hudilainen on lähtuvalt Alajõe

Vallavolikogu 27. septembri 2013. a otsusest nr 137 "Jaoskonnakomisjoni moodustamine" Alajõe

valla jaoskonnakomisjoni liige.

5. M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova esitasid Riigikohtule kaebuse, milles paluvad

tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsus nr 31 osas, milles Vabariigi

Valimiskomisjon jättis kaebuse rahuldamata.

6. Vabariigi Valimiskomisjon edastas M. Andrejeva, S. Asmuse, T. Lüteri ja N. Prohhorova kaebuse

7. novembril 2013 Riigikohtule ja jäi kaaskirjas oma 4. novembri 2013. a otsuses nr 31 võetud

seisukohtade juurde ning palus Riigikohtul jätta kaebus rahuldamata. Vabariigi Valimiskomisjon

leidis, et kaebajad on ebaõigesti tõlgendanud KOVVS § 64 lõikes 1 nimetatud sõna "üksikisik", mis

ei tähenda, et igaühel oleks kaebeõigus valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale. Kaebeõigus on

ainult nendel isikutel, kelle õigusi on valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutud. Teiseks oli

Vabariigi Valimiskomisjon oli seisukohal, et kaebajate väited Alajõe valla elanike ebaseadusliku

registreerimise kohta ei ole lahendatavad valimiskaebuse lahendamise korras ja ei kuulu Vabariigi

Valimiskomisjoni pädevusse. Valijate arvestust peetakse rahvastikuregistris ning valijate nimekirjad

koostab Siseministeerium.

7. 13. novembril 2013 muutis Vabariigi Valimiskomisjon oma 4. novembri 2013. a otsust nr 31,

täiendades otsuses märgitud kaebajate nimekirja Tatjana Lüteriga, kelle nimi oli otsusest ekslikult

välja jäänud. Vabariigi Valimiskomisjon märkis sealjuures, et T. Lüteril puudus Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile kaebust esitades kaebeõigus, kuna valijana ei olnud ta huvitatud isik KOVVS

§ 64 lõike 1 tähenduses.

KAEBAJATE SEISUKOHT

8. Riigikohtule esitatud kaebuses jäid kaebajad Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud

kaebuses toodud väite juurde, et nende õigusi rikuti sellega, et 2013. a septembris registreeriti Alajõe

valda elanikke, kes said sellega õiguse hääletada 20. oktoobri 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel, ja nende isikute aktiivne valimisõigus mõjutas oluliselt valimistulemusi Alajõe vallas.

9. Kaebajad leiavad, et põhiseaduse (PS) § 156 lõike 2 järgi on kohaliku omavalitsuse volikogu

valimistel seaduses sätestatud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad

isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. Jääb arusaamatuks, miks Vabariigi

Valimiskomisjon pole seda põhiseadusest tulenevat nõuet arvesse võtnud ja on lähtunud üksnes

rahvastikuregistri kandest.

10. Kaebajatele jääb arusaamatuks ka Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht, et kaebust olid

õigustatud esitama vaid S. Asmus ja N. Prohhorova, kes kandideerisid valimistel. Valijate

subjektiivseid õigusi rikub otseselt see, kui fiktiivselt valimistel osalevad isikud püüavad mõjutada ja

ka mõjutavad valimistulemusi Alajõe vallas. See mõjutab otseselt valla püsielanike edasist

elukorraldust.

11. Lisaks sellele viidati kaebuses asjaoludele, mis olid seotud valijate õiguste rikkumisega, näiteks

hääletamise salajasuse nõude rikkumine.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kaebuse Alajõe Valla Valimiskomisjoni otsuse peale esitasid Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile M. Andrejeva, S. Asmus, T. Lüter, N. Prohhorova, G. Sergejeva, M. Tsõganova ja

N. Vallander. Riigikohtule esitasid Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse M. Andrejeva,

S. Asmus, T. Lüter ja N. Prohhorova. Kolleegium võtab seisukoha vaid nende kaebajate väidete

kohta, kes on Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale Riigikohtule kaevanud.

13. Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale kaebuse esitanutest on S. Asmus ja

N. Prohhorova isikud, kes kandideerisid Alajõe Vallavolikogu valimistel, ning M. Andrejeva ja

T. Lüter isikud, kes väidavad, et Alajõe valla elanikena kaitsevad nad enda aktiivset valimisõigust.

14. Vabariigi Valimiskomisjon leidis, et kuna kaks kaebuse esitajat on valimistel kandideerinud

isikud, siis ei saa nende puhul välistada subjektiivset huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise

vastu. Valimistel kandideerinud isikute kohta leidis Vabariigi Valimiskomisjon, et nende kaebus

tulnuks valimiskomisjoni pädevuses olevates küsimustes läbi vaadata. Ülejäänud isikud ei olnud

Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul huvitatud isikuteks KOVVS § 64 lõike 1 mõttes ja seega

puudus neil valimiskaebuse esitamise õigus.

15. Kolleegium järeldab Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse resolutsioonist, et komisjon jättis Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni otsuse tervikuna jõusse M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse läbi

vaatamata jätmise osas põhjusel, et valijad pole selles vaidluses huvitatud isikuteks. Valimistel

kandideerinud S. Asmuse ja N. Prohhorova osas jättis Vabariigi Valimiskomisjon Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjoni otsuse aga osaliselt jõusse põhjusel, et nende kaebuse läbivaatamine polnud

osaliselt valimiskomisjoni pädevuses. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus jäi S. Asmuse ja

N. Prohhorova suhtes jõusse osas, milles maakonna valimiskomisjon ei vaadanud läbi kaebuse

väiteid, mis puudutavad selliste isikute osalemist valimistel, kellel kaebajate hinnangul ei tohiks olla

aktiivset valimisõigust.

16. Riigikohtule esitatud nelja isiku kaebuse argumentidest nähtuvalt vaidlustavad nad Vabariigi

Valimiskomisjoni otsust üksnes osas, mis puudutab kaebuse väiteid selliste isikute osalemise kohta

valimistel, kellel kaebajate arvates pole aktiivset valimisõigust. Kaebuse lahendamiseks tuleb välja

selgitada kaebajate Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud taotluse ja Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile lahendamiseks antud õigusliku vaidluse sisu.

17. Kaebajad on maakonna valimiskomisjonis vaidlustanud Alajõe valla valimistulemuse, taotledes

valimistulemuste tervikuna kehtetuks tunnistamist. KOVVS § 63 lõike 1 punkti 3 kohaselt tuleb

kaebuses esitada andmed vaidlustatava otsuse kohta. Kaebajad ei ole maakonna valimiskomisjonile

esitatud kaebuses ära näidanud, millist valla valimiskomisjoni otsust nad vaidlustavad. Sellest

puudusest hoolimata on kolleegiumile mõistetav, et kaebajad taotlevad valla valimiskomisjoni nende

otsuste tühistamist, millega kinnitati hääletamistulemus ja valimistulemus Alajõe vallas. Praegusel

juhul oli vaidlust lahendaval maakonnakomisjonil võimalik sellest vormilisest puudusest hoolimata

mõista kaebaja taotlust.

18. Kaebajad on maakonnakomisjonile esitatud kaebuses väitnud suuremahulist valimistulemuste

mõjutamist ja pettust. Kaebusest nähtuvalt väidavad kaebajad seda, et valimistel kandideerinud

V. Ivanovi ja A. Petuhhovi, samuti kahe vallaametniku ebaseadusliku tegevuse tagajärjel isiku

elukoha registreerimisel on tekkinud olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel osales isikuid,

kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta, ning see mõjutas hääletamis- ja

valimistulemusi.

19. Tuleneval KOVVS §-st 64 saab valla valimiskomisjoni otsuse kehtetuks tunnistada, kui see otsus

rikub kaebaja õigusi. Valimiskomisjoni otsus on võimalik kehtetuks tunnistada muu hulgas siis, kui

komisjon ei ole otsuse tegemisel seadust rikkunud, s.o ka siis, kui valimisseaduse rikkumise on toime

pannud komisjoni koosseisu mittekuuluvad isikud, näiteks kui kaebuse läbivaatamisel leiab kinnitust,

et kandidaat või kolmas isik ostis hääli või muu hääletamise tulemusi mõjutav selliste isikute

ebaseaduslik tegevus.

20. Kaebuses väidetakse ka kõrvaliste isikute ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutas valimistulemusi.

Kaebuses on väidetud, et vallavolikogu valimistel kandideerinud V. Ivanov ning A. Petuhhov, samuti

vallasekretärina töötanud Jõhvi Valla Valimiskomisjoni esimees ja vallaametnikuna töötanud Jõhvi

Valla Valimiskomisjoni liige on pannud toime rikkumisi.

21. Valimiskomisjonile esitatud kaebuses saab vaidlustada valimiskomisjoni esimehe või selle liikme

nende ülesannete täitmist, mis tulenevad tema volitustest komisjoni esimehe või liikmena. Kannete

tegemine rahvastikuregistrisse või valijate nimekirja ei kuulu valimiskomisjoni esimehe või liikme

pädevusse. Seega ei ole valimiskomisjonile esitatud kaebuses võimalik taotleda vallaametniku sellise

tegevuse õiguspärasuse kontrollimist ja kaebust läbivaatav valimiskomisjon ei ole pädev otsuse

resolutsioonis andma hinnangut vallaametniku ametitoimingute õiguspärasusele.

22. Kolleegium leiab, et valimiskomisjonil puudub pädevus anda otsuse resolutsioonis hinnang ka

kandidaadi tegevuse õiguspärasusele.

23. Hoolimata sellest, et vallaametniku ametitegevuse ja valimistel kandideerinud isiku tegevuse

õiguspärasust ei saa valimiskomisjonis vaidlustada ning valimiskomisjon pole pädev andma selliste

isikute tegevuse õiguspärasusele hinnangut otsuse resolutsioonis, on komisjon pädev vaidluse

lahendamiseks andma õigusliku hinnangu nende tegevuse õiguspärasusele valimisprotsessis otsuse

põhjendavas osas. Vastupidisel juhul ei oleks efektiivset kaebemenetlust hääletamis- ja

valimistulemuste õiguspärasuse kontrollimiseks olukorras, kus hääletamis- ja valimistulemused

võivad olla moonutatud seepärast, et hääletamisest võtsid vallaametniku või kandidaadi õigusvastase

tegevuse tagajärjel osa isikud, kellel ei saanud seaduse järgi olla selleks õigust. Hääletamis- ja

valimistulemus võib õigusvastaselt moonutatud olla ka siis, kui valijate nimekirjas muudatuse teinud

vallasekretäri tegevus on õiguspärane, kuid rikkumise pani toime isik, kes valijate nimekirja kanti,

või kandidaat, kelle eluruumi isik valimistel osalemiseks registreeriti. Ka sellele asjaolule on

valimiskomisjon otsuse põhjendavas osas pädev andma õiguslikku hinnangut.

24. Vaidluse lahendamisel on valimiskomisjon seotud enda võimalustega tõendite hankimisel ja

hindamisel. Tõendina saab valimiskomisjon kasutada ka väärteomenetluse otsust.

25. Kolleegium märgib, et kaheldamatult on valimistel kandideerinud isik huvitatud isikuks

vaidluses, milles väidetakse hääletamis- ja valimistulemuste moonutust põhjendusega, et valimistel

osalesid isikud, kellel ei olnud õigust olla kantud valijate nimekirja. Mandaatide jaotus võib olla

sõltuvuses vaidlusalusest asjaolust. Alajõe Vallavolikogu valimistel kandideerinud S. Asmus ja

N. Prohhorova on sellisteks isikuteks ning nende kaebuse pidanuks maakonna valimiskomisjon läbi

vaatama.

26. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et ülejäänud kaebajad, s.o kaebuse

esitanud vallaelanikud, kes valimistel ei kandideerinud, ei ole huvitatud isikuteks kohaliku

omavalitsuse volikogu valimise seaduse mõttes.

27. Hääletamise õiguseta isikute osavõttu hääletamisest saab seostada hääletamisest osavõtu õigust

omavate isikute ühetaolise valimisõigusega. Ühetaolise valimisõiguse mõistet põhiseadus ega

kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei defineeri. Üldiselt ollakse seisukohal, et

ühetaolisuse põhimõte tähendab aktiivse valimisõiguse puhul, et kõigil valijatel on võrdne arv hääli ja

et nende häältel peab olema võrdne kaal valitava esindusorgani kohtade jaotuse üle otsustamisel.

Seadusandjal on aga aktiivse valimisõigusega seostuvate õiguste kujundamise õigus. Seadusandja ei

ole selgelt määranud, kui kaugele ulatub ühetaolise valimisõiguse kaitseala ja sellega seostuv

kaebeõigus aktiivse valimisõiguse korral. Tõlgendamise teel jõuab kolleegium aga järeldusele, et

seadusandja on aktiivse valimisõiguse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel kujundanud piirides,

mis ei anna valijale õigust vaidlustada valimiskomisjoni otsust põhjendusega, et hääletamisest võtsid

osa selleks õigust mitteomavad isikud.

28. Kolleegiumi arvates kaitseks valija praeguses vaidluses eeskätt valimistel kandideerinud isikute

õigusi, sest kaebuse rahuldamisel võib muutuda mandaatide jaotus. Mandaatide jaotus puudutab

otseselt passiivset valimisõigust. Aktiivne valimisõigus seostub otseselt õigusega osaleda või mitte

osaleda hääletamisel ning anda või mitte anda oma hääl, mitte aga mandaatide jaotusega, mis

nimekirjamandaatide puhul määratakse kindlaks võrdselt hääli saanud kandidaatide reastamise ja

d'Hondti jagajate meetodi alusel. Praegusel juhul on vallaelanikud soovinud vaidlustada mandaatide

jaotust.

29. Kolleegiumi hinnangul kinnitavad seda, et aktiivse valimisõiguse kaitseala ei ulatu mandaatide

jaotuse vaidlustamiseni, kaude ka valimisseaduse mitmed sätted.

30. Valimiskomisjoni otsust ja hääletamistulemust on võimalik vaidlustada põhjendusega, et

hääletamisest võtsid osa selleks õigust mitteomavad isikud, vaid siis, kui kaebuse esitajal on valijate

nimekirjast saadud andmed hääletamisest osavõtnute kohta. Valijal ei ole sellistele andmetele

juurdepääsu õigust. Tulenevalt KOVVS § 28 lõigetest 1 ja 2 on valijal nii enne kui ka pärast

valimispäeva õigus kontrollida üksnes enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust. Küll on

aga KOVVS § 28 lõikega 2 juurdepääsuõigus valijate nimekirjale pärast valimispäeva tagatud

erakondade ja valimisliitude volitatud esindajatele ning üksikkandidaatidele ja nende volitatud

esindajatele. Neil on juurdepääsuõigus valijate nimekirjadele põhjendatud huvi korral ja vajalikus

ulatuses. Erakondade ja valimisliitude volitatud esindajatele ning üksikkandidaatidele valijate

nimekirjadega pärast valimispäeva tutvumise õiguse andmise ainsaks eesmärgiks saab olla anda neile

võimalus vaidlustada valimiskomisjoni otsus või hääletamistulemus põhjendusega, et hääletamisest

on osa võtnud isikud, kellel ei olnud selleks õigust. Valija jaoks valijate nimekirjale seatud

juurdepääsupiirangutel saab eesmärk olla vaid siis, kui eesmärgiks on mitte võimaldada kaebuse

esitamist. Seega on seadusandja teadlik valik olnud seostada selliste vaidluste algatamise õigus

passiivse valimisõigusega. Olukorras, kus valimistel kandideerinud isik kaebust ei esita, tähendaks

valijale sellise vaidluse algatamise õiguse andmine seda, et valija kaitseb enda kaebusega

kandidaatide õigusi.

31. Kolleegium on seisukohal, et sellise õigusliku olustiku kujundamisel on seadusandja lähtunud

vajadusest kaitsta teiste isikute põhiõigusi (eeskätt privaatsuspõhiõigust ning kodu- ja

omandipuutumatust) ja vähendada võimalike vaidluste arvu, mis tuleb lahendada lühikese aja jooksul

piiratud ressursi tingimustes. Ilmselt on seadusandja olnud seisukohal, et valija põhiõiguste riive

puudub või ei ole nii intensiivne, et see kaaluks üles teiste valijate põhiõigused.

32. Hääletamisõiguseta isikute mõju hääletamis- ja valimistulemustele on võimalik efektiivselt

hinnata Vabariigi Valimiskomisjoni tehtavas järelevalvemenetluses ning valimistel kandideerinud

isikute kaebuste läbivaatamisel.

33. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

(PSJKS) § 46 lõike 1 punktist 1, rahuldab põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium S. Asmuse ja

N. Prohhorova kaebuse.

34. Kolleegium tühistab Vabariigi Valimiskomisjoni 4. novembri 2013. a otsuse nr 31 osas, milles

jäeti rahuldamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 peale. Kolleegium tühistab ka Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

28. oktoobri 2013. a otsuse nr 7 osas, milles jäeti läbi vaatamata S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus,

ja saadab selles osas kaebuse Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile uueks läbivaatamiseks.

S. Asmuse ja N. Prohhorova kaebus tuleb läbi vaadata osas, milles kaebajad väidavad, et isikute

elukoha ebaseadusliku registreerimise tagajärjel tekkis olukord, kus Alajõe Vallavolikogu valimistel

osales isikuid, kellel tegelikult ei olnud õigust hääletamisest osa võtta, ning see mõjutas

hääletamistulemusi ja valimistulemusi Alajõe vallas.

35. M. Andrejeva ja T. Lüteri kaebuse jätab kolleegium PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2 tuginedes

rahuldamata.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld