3-4-1-57-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-57-13

Otsuse kuupäev

19. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld

Kohtuasi

Valimisliidu Jõhvi Noored kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni

29. oktoobri 2013. a otsuse nr 30 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Valimisliit Jõhvi Noored kaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valimisliit Jõhvi Noored (VLJN) volitatud esindaja I. Kukolev esitas 22. oktoobril 2013 Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjonile kaebuse, milles taotles hääletamistulemuste kindlakstegemise

protokollis sisalduva Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsuse tühistamist, millega tehti kindlaks

20. oktoobri 2013. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletamistulemused Jõhvi valla

jaoskondades nr 1, 2, 3 ja 4. Lisaks sellele taotles kaebuse esitaja elektrooniliselt hääletanud valijate

hääletamistulemuste tühistamist, mis sisaldusid elektrooniliselt antud häälte kindlakstegemise

protokollis.

2. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis 23. oktoobri 2013. a otsusega nr 6 VLJN kaebuse läbi

vaatamata. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon leidis, et VLJN kaebus oli sisult populaarkaebus ega

sisaldanud valimistoimingutega seotud rikkumisi. Kaebuse esitaja viitas vaid hääletamistulemuste

väljakuulutamise otsusele ja protokollile. KOVVS § 63 lõike 1 punkti 3 kohaselt peavad kaebuses

olema andmed vaidlustatava otsuse kohta või vaidlustatava toimingu kirjeldus, sama lõike punkti 4

kohaselt tuleb kaebuses esitada selgelt väljendatud taotlus ja kaebuse põhistus. Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjon leidis, et kaebuses on need nõuded täitmata. Samuti leidis Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjon KOVVS § 64 lõikele 1 viidates, et valimistulemuste ega hääletamistulemuste

väljakuulutamisega ei ole rikutud VLJN ega I. Kukolevi õigusi. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon

leidis, et kaebuses sisuliselt puuduvad põhistused.

3. VLJN esitas 25. oktoobril 2013 Vabariigi Valimiskomisjonile (VVK) kaebuse, milles palus

tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2013. a otsus nr 6, vaadata läbi VLJN

22. oktoobri 2013. a kaebus, tunnistada kehtetuks Jõhvi valla hääletamistulemused ja korraldada

kordushääletus või teha Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile ettekirjutus vaadata kaebus läbi.

Lisaks sellele taotles kaebuse esitaja, et talle võimaldataks tõlki kaebuse läbivaatamisel VVK-s.

4. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus nr 6 VLJN kaebuse

läbi vaatamata jätmise kohta seadusega vastuolus. Kaebaja hinnangul rikkus Jõhvi Valla

Valimiskomisjoni otsus hääletamistulemuste kindlakstegemisel VLJN ja tema esindaja I. Kukolevi

põhiseaduslikke õigusi vabadele valimistele ja sellest tulenevalt on neil KOVVS § 64 lõike 1 kohaselt

kaebeõigus. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebus vastas KOVVS §-s 63 esitatud

nõuetele

ja

kaebuses

oli

märgitud,

et

vaidlustatakse

valla

valimiskomisjoni

otsust

hääletamistulemuste

ja

valimistulemuste

kindlakstegemisel

valimisjaoskondadest

laekunud

protokollide alusel, samuti nende valijate hääletamistulemuste kindlakstegemist, kes hääletasid

elektrooniliselt.

5. Hääletamistulemuste

tühistamist

taotledes

jäi

kaebuse

esitaja

Ida-Viru

Maakonna

Valimiskomisjonile esitatud kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja leidis, et

valimistel ei olnud võimalik valijate tegelikku tahet kindlaks teha ja valimistulemused tuleb tühistada

järgmistel põhjustel:

1) VLJN-le ei võimaldatud õiglast ja avalikku rahastamist ja teiste valimistel osalejatega võrdset

ligipääsu meediaväljaannetele, samuti puudus VLJN-l võimalus tutvustada kohalikule elanikkonnale

oma programmi;

2) elektrooniline hääletamine ei taga valimiste salajasust, ei välista mahhinatsioone ja

valimistulemustega manipuleerimist, seega ei saa elektroonilise hääletamise kaudu väljendada

valijate tõelist tahet;

3) KOVVS kandideerimisõiguse säte piirab rohkem kui kolmandiku vallaelanike õigust olla valitud,

kuna neil ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodakondsust, mistõttu on see säte ebaseaduslik.

6. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsus tuleb tühistada ka

põhjusel, et selles kasutati sõna "populaarkaebus". Kuna otsus esitati kaebaja esindajale eesti keeles,

mida ta ei valda, siis ei ole tal võrdseid võimalusi valimisprotsessis osalemiseks ja otsuse sisu on

osaliselt arusaamatu.

7. VVK jättis VLJN kaebuse 29. oktoobri 2013. a otsusega nr 30 rahuldamata. VVK nõustus Ida-Viru

Maakonna Valimiskomisjoni seisukohaga, et VLJN kaebus ei sisalda valimistoimingutega seotud

rikkumisi, kuid täpsustas, et kuna kaebaja on VLJN volitatud esindaja, võib tal olla siiski subjektiivne

huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu KOVVS § 64 lõike 1 kohaselt. VVK nõustus

Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni seisukohtadega ka selles osas, et kaebuses esitatud

põhjendused ei ole asjakohased. VVK leidis et:

1) valimisliidu rahastamist puudutavad küsimused ei ole vaidlustatavad kohaliku omavalitsuse

volikogu valimise seaduses ettenähtud valimiskaebuste lahendamise korras;

2) elektroonilise hääletamise ja kandideerimisõiguse põhiseaduspärasuse hindamine ei ole VVK kui

haldusorgani pädevuses;

3) kui kaebaja oleks soovinud vaidlustada elektroonilise hääletamisega seotud toiminguid, oleks tal

tulnud esitada kaebus KOVVS § 65 lõike 1 alusel Vabariigi Valimiskomisjonile, mitte Ida-Viru

Maakonna

Valimiskomisjonile.

Elektroonilise

hääletamise

osas

viitas

VVK

Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. märtsi 2011. a lahendile kohtuasjas nr 3-4-1-4-11,

milles Riigikohus leidis, et hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste

tuvastatud rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud

turvaline;

4) kaebuses esitatud väited KOVVS § 5 lõike 5 kohta ei ole asjakohased, kuna Riigikohus on

15. oktoobri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-47-13 leidnud, et nimetatud säte ei ole vastuolus

demokraatia põhimõttega ega diskrimineeri kodakondsuseta isikuid;

5) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2013. a otsuse nr 6 teatavaks tegemine eesti

keeles ei saa olla otsuse tühistamise aluseks.

8. Kaebaja esindaja menetlusliku taotluse kohta tagada talle VVK istungil tõlk leidis VVK, et

keeleseaduse (KeeleS) § 10 lõike 1 kohaselt toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine

eesti keeles ning see säte laieneb ka VVK-le.

9. 4. novembril 2013 esitas VLJN Vabariigi Valimiskomisjoni 29. oktoobri 2013. a otsuse nr 30 peale

Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu kaebuse, märkides ekslikult kaebuse adressaadiks Tartu

Ringkonnakohtu. Vabariigi Valimiskomisjon käsitles kaebust Riigikohtule esitatud kaebusena ning

edastas selle 5. novembril 2013 Riigikohtule. Vabariigi Valimiskomisjon jäi kaebuse kaaskirjas oma

29. oktoobri 2013. a otsuses nr 30 esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta VLJN kaebus

rahuldamata.

10. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis, et Riigikohtule esitatud kaebus oli

puudustega. Kaebus oli esitatud vene keeles, kuid põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse

seaduse (PSJKS) § 47 lõike 1 kohaselt on kohtumenetluse keel eesti keel. Tuginedes PSJKS § 39

lõikele 3, tegi kolleegium 7. novembril 2013 määruse, milles andis kaebajale tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. 11. novembril 2013 esitas VLJN Riigikohtule eestikeelse kaebuse.

KAEBAJA SEISUKOHT

11. Riigikohtule esitatud kaebuses palub kaebaja:

1) tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni 29. oktoobri 2013. a otsuse nr 30;

2) tühistada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni 23. oktoobri 2013. a otsus nr 6;

3) tühistada Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsus Jõhvi valla hääletamistulemuste kohta, mis on

kindlaks tehtud jaoskondade valimiskomisjonide protokollide hääletamistulemuste ja elektroonilise

hääletamise hääletamistulemuste alusel;

4)tühistada elektroonilise hääletuse hääletamistulemused, mis kajastuvad hääletamistulemuste

protokollides;

5) tunnistada täielikult kehtetuks Jõhvi valla hääletamistulemused;

6) tunnistada KOVVS § 44 lõike 2 punkt 3 ja § 50 vastuolus olevaks PS §-ga 156;

7) tunnistada KOVVS § 5 lõige 5 vastuolus olevaks PS §-dega 1, 11, 12 ja 156;

8) võtta menetlusse venekeelne kaebus, menetleda kaebust Riigikohtus suuliselt, võimaldada kaebaja

esindajal osaleda kaebuse arutamisel ja tagada talle tõlk.

12. Kaebuse põhjenduste kohaselt vastas Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebus

KOVVS § 63 lõike 1 punktides 3 ja 4 ning § 64 lõikes 1 sätestatud nõuetele. Kaebus sisaldas

andmeid vaidlustatava Jõhvi Valla Valimiskomisjoni otsuse kohta, millega tehti kindlaks

hääletamistulemused Jõhvi vallas. Kaebuses olid täpselt väljendatud taotlused Jõhvi valla

hääletamistulemuste tühistamiseks, kuna oli rikutud kaebuse esitaja põhiseaduslikku õigust vabadele

valimistele.

13. Kaebuse esitaja oli seisukohal, et valimistel ei selgitatud välja valijate tõelist tahet ja

valimistulemused tuleks tühistada järgmistel põhjustel:

1) elektrooniline hääletus ei vasta PS §-s 156 tagatud valimiste salajasuse nõudele. Elektrooniline

hääletamine ei taga hääletamise salajasust, ei välista otsese või kaudse surve avaldamist valijale ega

takista pettuse toimumist ja valimistulemuste muutmist. Riigikohtu määrus kohtuasjas nr 3-4-1-4-11

ei kohaldu, kuna seal ei käsitleta valimiste salajasuse põhimõtet;

2) Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebust ei arutatud avalikul istungil ja kaebuse

esitajale ei antud võimalust esitada komisjoni istungil arvamust ja vastuväiteid;

3) VLJN-le ei pakutud õiglast ja avalikku finantseerimist;

4) KOVVS § 5 lõige 5 piirab enam kui kolmandiku valla elanikkonna passiivset valimisõigust, kuna

nad ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanikud;

5)valimiskomisjonid keeldusid tagamast kaebaja esindajale tõlki. See on diskrimineerimine ja rikub

kaebaja õigust õiglastele valimistele, sest valimiste autentsuseks on tähtis tagada valijatele arusaam

valimisprotsessis ja enam kui pool Jõhvi elanikkonnast räägib vene keeles.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. VLJN kaebus on suunatud hääletamistulemuste tühistamisele Jõhvi vallas. Kolleegiumi hinnangul

taotleb

kaebaja

esiteks

Jõhvi

Valla

Valimiskomisjoni

otsuse

tühistamist

Jõhvi

valla

hääletamistulemuste kindlakstegemise kohta (Jõhvi valla valimisjaoskondadest nr 1, 2, 3 ja 4

laekunud protokollide alusel ja elektrooniliselt antud häälte alusel) ja teiseks elektroonilise hääletuse

hääletamistulemuste tühistamist. Sisuliselt samad taotlused esitas kaebaja ka Ida-Viru Maakonna

Valimiskomisjonile ja Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebustes.

15. Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjon jättis VLJN kaebuse läbi vaatamata, kuna VLJN kaebus oli

komisjoni hinnangul sisult populaarkaebus, ei sisaldanud valimistoimingutega seotud VLJN ega tema

esindaja I. Kukolevi õiguste rikkumisi, selgelt väljendatud taotlust ega kaebuse põhistust.

Kolleegiumi hinnangul oli VLJN Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebuses olemas

piisavalt selgelt väljendatud taotlused, samuti ei puudunud kaebusest üldiselt mõistetavad põhistused

selle kohta, milles kaebaja nägi VLJN õiguste rikkumist ja millest tulenevalt võis VLJN olla

huvitatud isikuks KOVVS § 64 lõike 1 tähenduses. Sisuliselt samale seisukohale on oma 29. oktoobri

2013. a otsuses nr 30 jõudnud Vabariigi Valimiskomisjon, märkides, et kuna kaebaja on VLJN

volitatud esindaja, võib tal olla subjektiivne huvi hääletamis- ja valimistulemuste tühistamise vastu.

Kolleegium möönab, et VLJN kaebus oli KOVVS § 5 lõikest 5 tuleneva mittekodanike

kandideerimisõiguse piirangu põhiseaduspärasuse osas esitatud teiste isikute huvides.

16. Kolleegium märgib, et Vabariigi Valimiskomisjon on Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni

otsuse peale esitatud VLJN kaebuse taotlused ja väited oma pädevuse piires sisuliselt läbi vaadanud,

ning kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni 29. oktoobri 2013. a otsuses nr 30 võetud

seisukohtadega. Sel põhjusel ei pea kolleegium vajalikuks tühistada Vabariigi Valimiskomisjoni

otsust ega Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjoni otsust.

17. Alljärgnevalt käsitleb kolleegium VLJN Riigikohtule esitatud kaebuses toodud taotlusi ja väiteid

eraldi.

18. Kaebaja taotles elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste tühistamist Jõhvi vallas

põhjusel, et elektroonilise hääletamise regulatsioon on põhiseadusega vastuolus. Kolleegium nõustub

Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemuste

kindlakstegemist ei oleks kaebaja saanud vaidlustada Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonis.

Tulenevalt KOVVS § 542 lõikest 5 teeb elektrooniliselt hääletanud valijate hääletamistulemused

kindlaks elektroonilise hääletamise komisjon iga valimisjaoskonna kohta. KOVVS § 65 lõike 1

kohaselt, kui elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse huvitatud isiku õigusi, võib

ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile.

19. Vabariigi Valimiskomisjon leidis oma otsuses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 21. märtsi 2011. a otsusele kohtuasjas nr 3-4-1-4-11 viidates, et elektrooniliselt

hääletanud valijate hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on valija õiguste tuvastatud

rikkumine, mitte hüpoteetiline võimalus, et elektrooniline hääletamine ei ole olnud turvaline.

Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga ja leiab, et kaebuses ei ole välja toodud

konkreetseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik tuvastada kaebaja õiguste sellist rikkumist, mis

võiks tingida hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise.

20. Kaebaja on seisukohal, et Ida-Viru Maakonna Valimiskomisjonile esitatud kaebust ei arutatud

avalikul istungil ja kaebuse esitajale ei antud võimalust esitada komisjoni istungil arvamust ja

vastuväiteid. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium vaatab Riigikohtule

esitatud kaebuse läbi ulatuses, milles vaidlustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni otsust. Vabariigi

Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei esitanud kaebaja väiteid Ida-Viru Maakonna Valimis-

komisjoni rikkumiste kohta tema kaebuse läbivaatamisel ja seetõttu ei anna kolleegium hinnangut

kaebaja neile väidetele.

21. Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi rikkus see, et VLJN-le ei pakutud õiglast ja avalikku

finantseerimist valimisprotsessis osalemisel. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni

seisukohaga, et valimisliidu rahastamist puudutavad küsimused ei ole vaidlustatavad KOVVS-s

valimiskaebuse lahendamise korras.

22. Kaebaja on arvamusel, et hääletamistulemused tuleb tühistada põhjusel, et KOVVS § 5 lõige 5

piirab enam kui kolmandiku valla elanikkonna passiivset valimisõigust, kuna nad ei ole Eesti ega

Euroopa Liidu kodanikud. Kolleegium viitab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on VLJN

kaebuse alusel 15. oktoobri 2013. a otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-47-13 võtnud seisukoha, et KOVVS

§ 5 lõige 5 ei ole põhiseadusega vastuolus. Kolleegium jääb oma seisukoha juurde ega pea vajalikuks

nimetatud otsuses märgitud põhjendusi korrata.

23. Lisaks on kaebaja seisukohal, et valimiskomisjonide otsused tuleks tühistada põhjusel, et

valimiskomisjonid keeldusid tagamast kaebaja esindajale tõlki. Kolleegiumile teadaolevatel andmetel

taotles kaebuse esitaja tõlgi kaasamist VLJN kaebuse arutamisele Vabariigi Valimiskomisjoni

koosolekul, kuid Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja esindajale tõlki ei võimaldanud. Kolleegium

leiab, et Vabariigi Valimiskomisjon ei rikkunud sellega kaebaja õigusi. Tulenevalt KeeleS § 10 lõikest

1 ei olnud Vabariigi Valimiskomisjonil sellist kohustust ja komisjon andis oma seisukohast kaebaja

esindajale enne koosolekut teada. Vabariigi Valimiskomisjon teatas kaebajale, tuginedes KeeleS § 12

lõikele 4, et soovi korral võib kaebaja esindaja tõlgi ise kaasa võtta.

24. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PSJKS § 46 lõike 1 punktile 2, jätab Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium VLJN kaebuse rahuldamata.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Jüri Põld