3-3-1-48-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Ivo Pilvingu eriarvamus Riigikohtu halduskolleegiumi 19. novembri 2013. a

määruse kohta haldusasjas nr 3-3-1-48-13

1. Nõustun käesoleva määruse resolutsiooni ja põhjendava osa II, III ja IV peatükiga. Jään

eriarvamusele määruse põhjendava osa I peatükis märgitud seisukohtadega.

2. Veenvad ei ole kohtukoosseisu enamuse põhjendused, milles leitakse, et halduskohtule taotluse

esitamise ajal (14. augustil 2012) ei viinud maksuhaldur läbi maksu määramise menetlust.

Ehkki õiguslikult tuleb tagastusnõude tuvastamise ja maksu määramise menetlust eristada, on

vormivabaduse põhimõttest tulenevalt praktikas võimalik need menetlused liita, st viia need läbi

paralleelselt sama üksikjuhtumi kontrollimiseks. Muu hulgas pean võimalikuks, et maksuhaldur

sooritab toiminguid ja annab korraldusi, mis teenivad üheaegselt mõlemat menetlust. Sellisena tuleks

käsitada selles asjas ka maksuhalduri 14. mai ja 28. juuni 2012. a korraldusi (vrd kohtuotsuse p 17 ja

18).

3. Kahtlust ei ole, et maksu määramise menetluse maksuhaldur mingil hetkel algatas, sest see päädis

27. septembril 2013 maksuotsuse nr 12.2-3/8130-24 tegemisega. Ehkki maksuhaldur pole

halduskohtule esitatud taotluses maksu määramise menetlusele viidanud ega teavitanud selle

algatamisest maksukohustuslast, ei välista see, et maksuhaldur tegi juba sel ajal tegelikult toiminguid

ka maksu määramise eesmärgil. Määrav on minu arvates maksuhalduri kavatsus jätkata maksude

deklareerimise ja tasumise kontrolli ka pärast tagastusnõude tuvastamise menetluse lõppu. 14. augusti

2012. a taotlus ei jäta selle kavatsuse olemasolus mingit kahtlust. Kuna maksuotsust ei olnud

võimalik teha lõppenud tagastusnõude tuvastamise menetluse raames, väljendabki kontrolli jätkamise

kavatsus seda, et maksuhaldur ei piirdunud tagastusnõude tuvastamisega, vaid viis sama üksikjuhtumi

kontrollimiseks läbi ka maksu määramise menetlust.

Ivo Pilving