3-4-1-58-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 3-4-1-58-13 Otsuse kuupäev

14. november 2013 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton ja Jüri Põld Kohtuasi Kinnipeetavate kaebus tunnistada Vabariigi Valimiskomisjoni

29. oktoobri 2013. a otsus nr 28 tühiseks ning 20. oktoobril 2013 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste hääletamistulemused kehtetuks ja valimised õigustühiseks Menetluse alus Kinnipeetavate 4. novembri 2013. a kaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kristo Aasa, Kirill Affendiku, Jüri Alevi, Eigo Asuküli, Vladimir Beljakovi, Randel Berendseni, Aare Eelma, Sergei Feštšenko, Ivan Frolovi, Artur Gamzini, Aleksandr Grigorjevi, Ivan Grišini, Margus Hansoni, Aleksei Hirovi, Erki Iire, Igor Ilini, Eedik Ivanovi, Valeri Jatsõšõni, Riho Jorose, Romeo Kalda, Andrus Kaldre, Maksim Kalinini, Karel Kalviku, Nikolai Kohtovi, Ever Kolsaku, Urmet Koorti, Marko Kopli, Viktor Krotkovi, Kardo Kruusmaa, Marko Kuivkaevu, Oleg Kuzini, Dadeg Laasi, Sergei Langi, Argo Laulu, Nikolai Lavrentšenko, Nikolai Lilitškini, Tauno Lille, Toivo Lillepeska, Valter Lillo, Sergei Lukjanovi, Jaan Luppe, Rudolf Lõhmuse, Keijo Martini, Marek Miti, Sergei Moškvitšovi, Marek Muru, Erik Nartšuki, Vitali Nezlobini, Andrei Nitšiportšiku, Taavi Nordströmi, Pjotr Novaku, Valeri Obuhhovi, Vladimir Olupi, Priit Palmi, Indrek Palukivi, Ahti Paugu, Peeter Pauneli, Kristjan Piho, Andres Pitka, Valeri Planini, Vladimir Priputnõi, Tarmo Pärtli, Alo Raagmaa, Lehar Reimandi, Pavel Ridnõi, Vambo Riiu, Dmitri Rogovi, Nikolai Romanovi, Kert Roose, Allan Roosla, Raivo Rümmeli, Meelis Saare, Urmas Salumi, Marko Silla, Ivar Sindi, Ergo Sisaski, Vladimir Smirnovi, Timofei Solomatovi, Tarmo Sõmera, Vladimir Šmõkovi, Igor Štšukini, Aleksandr Zarajevi, Andrus Talviste, Andres Tartu, Sander Tellingu, Kalmer Tiido, Andrei Tonkovitši, Taavi Toomsalu, Aleksander Trubitsõni, Vadim Tšerdantsevi, Enn Tuuma, Eigi Unga, Sven Vaarmetsa, Igor Vassekini, Vadim Vassiljevi, Einar Vene, Martin Villemsi, Eduard Vintsevitši, Mario Voo ja Pjotr Volkovi kaebus läbi vaatamata.

2. Jätta Andrei Barzii, Albert Gostevi, Peeter Kangro, Gennadi Karaidarovi, Margos Kelgu, Ken Kesseli, Janno Kimaski, Einar Kooviti, Ain Kruglovi, Kristjan Kuue, Gabriel Kuusemäe, Urmas Kuusiku, Lauri Küttimi, Vladimir Lorvi, Riho Lätte, Rauno Nau, Marko Nigoli, Erki Nooraku, Andreas Oja, Albert Pau, Marko Puki, Meelis Puusti, Tauri Raudbergi, Gert Reiteli, Raivi Saksa, Edgar Salumetsa, Ivar Sarapi, Mikk Segeri, Aleksander Shpeti, Vahur Siku, XX-i, Veiko Taleni, Marko Tee, Andrei Tretjakovi, Arre Tupitsa, Herki Udikase, Sven Uibo, Urmas Uustalu, Maksim Vaganovi, Toomas Valgu ja Enn Västriku kaebus rahuldamata.

3-4-1-58-13

2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. oktoobril 2013 esitati Vabariigi Valimiskomisjonile kinnipeetavate kaebus taotlusega tunnistada 20. oktoobril 2013 toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu (KOV) valimiste hääletustulemused kehtetuks ja KOV valimised õigustühiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikuti vangistuses viibivate ja karistust kandvate isikute puhul keeluga valimistel hääletada 2380 inimese õigusi, minnes vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK), Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) lahendite, Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ÜRO kodanikuja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti ja Euroopa Nõukogu Veneetsia Komisjoni vastu võetud valimiste hea tava koodeksiga. Kaebuse lisas esitati nimekiri 92 isiku nimega, väites, et need isikud on andnud esindajale volituse seesuguse kaebuse esitamiseks. Täiendavalt märgiti, et nimekiri ei pruugi olla täielik, sest volikirjad ei ole veel esindajani jõudnud.

2. 24. oktoobril 2013 edastas esindaja digitaalselt allkirjastatult volikirjad kaebusele. Kahelt skaneeritud lehelt nähtus, et 19. oktoobril 2013 andsid esindamiseks volituse järgmised isikud: Andrei Barzii, Albert Gostev, Peeter Kangro, Gennadi Karaidarov, Margos Kelk, Ken Kessel, Janno Kimask, Einar Koovit, Ain Kruglov, Kristjan Kuus, Gabriel Kuusemäe, Urmas Kuusik, Lauri Küttim, Vladimir Lorvi, Riho Lätte, Rauno Nau, Marko Nigol, Erki Noorak, Andreas Oja, Albert Pau, Marko Pukk, Meelis Puust, Tauri Raudberg, Gert Reitel, Raivi Saks, Edgar Salumets, Ivar Sarap, Mikk Seger, Aleksander Shpet, Vahur Sikk, XX, Veiko Talen, Marko Tee, Andrei Tretjakov, Aare Tupits, Herki Udikas, Sven Uibo, Urmas Uustalu, Maksim Vaganov, Toomas Valk ja Enn Västrik. Volikirja ei esitatud kõigi 23. oktoobril 2013 esitatud kaebuse lisas nimetatud isikute kohta.

3. 29. oktoobril 2013 tegi Vabariigi Valimiskomisjon (VVK) otsuse nr 28, millega jättis kaebuse läbi vaatamata. Komisjon leidis, et isik saab esitada VVK-le kaebuse juhul, kui maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi, samuti siis, kui maakonna valimiskomisjon on jätnud isiku kaebuse rahuldamata. Esitatud kaebuses vaidlustati hääletamisja valimistulemused Eestis tervikuna ja sellest ei selgu, milliste isikute õigusi millise konkreetse valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks tulnuks esitada valijate nimekirja kandmata jätmisel kaebus halduskohtule.

4. 4. novembril 2013 esitas kinnipeetavate esindaja VVK-le digitaalselt allkirjastatud kaebuse Riigikohtule edastamiseks. Kaebusele oli lisatud samad volikirjad, mis esitati VVK-le 24. oktoobril 2013, lisaks täiendavalt volikirjad skaneeritult 11 lehelt. Neist nähtus, et kaebuse esitamiseks volituse andjatena olid märgitud ka Kristo Aas, Kirill Affendik, Jüri Alevi, Eigo Asukül, Vladimir Beljakov, Randel Berendsen, Aare Eelma, Sergei Feštšenko, Ivan Frolov, Artur Gamzin, Aleksandr Grigorjev, Ivan Grišin, Margus Hanson, Aleksei Hirov, Erki Iir, Igor Ilin, Eedik Ivanov, Valeri Jatsõšõn, Riho Joronen, Romeo Kalda, Andrus Kaldre, Maksim Kalinin, Karel Kalvik, Nikolai Kohtov, Ever Kolsak, Urmet Koort, Marko Koppel, Viktor Krotkov, Kardo Kruusmaa, Marko Kuivkaev, Oleg Kuzin, Dadeg Laas, Sergei Lang, Argo Laul, Nikolai Lavrentšenko, Nikolai Lilitškin, Tauno Lill, Toivo Lillepeska, Valter Lillo, Sergei Lukjanov, Jaan Luppe, Rudolf Lõhmus, Keijo Martin, Marek Mitt, Sergei Moškvitšov, Marek Muru, Erik Nartšuk, Vitali Nezlobin, Andrei Nitšiportšik, Taavi Nordström, Pjotr Novak, Valeri Obuhhov, Vladimir Olup, Priit Palm, Indrek Palukivi, Ahti Pauk, Peeter Paunel, Kristjan Piho, Andres Pitka, Valeri Planin, Vladimir Priputnõi, Tarmo Pärtel, Alo Raagmaa, Lehar Reimand, Pavel Ridnõi, Vambo Riiu, Dmitri Rogov, Nikolai Romanov, Kert Roose, Allan Roosla, Raivo Rümmel, Meelis Saar, Urmas Salum, Marko Sild, Ivar Sindi, Ergo Sisask, Vladimir Smirnov, Timofei Solomatov, Tarmo Sõmer, Vladimir Šmõkov, Igor Štšukin, Aleksandr Zarajev, Andrus Talviste, Andres Tartu, Sander Telling, Kalmer Tiido, Andrei Tonkovitš, Taavi Toomsalu, Aleksander Trubitsõn, Vadim Tšerdantsev, Enn Tuum, Eigi Unga, Sven Vaarmets, Igor Vassekin, Vadim Vassiljev, Einar Vene, Martin Villems, Eduard Vintsevitš, Mario Voog ja Pjotr Volkov.

3-4-1-58-13

3(6)

5. VVK edastas kaebuse Riigikohtule 5. novembril 2013. VVK jääb kaaskirjas otsuses esitatud seisukohtade juurde ja toob välja, et kaebusele on lisatud täiendavaid volikirju, mida ei olnud VVK-le 23. oktoobril 2013 esitatud kaebusele lisatud.

KAEBAJATE SEISUKOHT

6. Kaebajad paluvad tunnistada VVK otsuse tühiseks ning tunnistada 20. oktoobril 2013 toimunud KOV valimiste hääletamistulemused kehtetuks ja valimised õigustühiseks. Täiendavalt palutakse, et Riigikohus taotleks Euroopa Inimõiguste Kohtult eelotsustust selle kohta, kas EIÕK-i ja EIK praktikaga on kooskõlas riigisisene õigus, mille järgi vangistuses karistust kandvad isikud ei saa KOV valimistel hääletada, samuti selle kohta, kas EIÕK lisaprotokolli 1 artikkel 3 laieneb ka KOV valimistele.

7. Kaebuse põhjendustes jäädi VVK-le esitatud seisukohtade juurde.

8. Lisaks märgitakse, et VVK otsuses viidatud võimalus esitada halduskohtule kaebus ei olnuks tõhus viis oma õigusi kaitsta. Valla või linna valimiskomisjonile kaebuse esitamine ei saa kaasa tuua kogu valimiste õigustühiseks tunnistamist. Ka ei saa ühe kohaliku omavalitsuse valimiskomisjon tuvastada valimiste ebaseaduslikkust teises kohalikus omavalitsuses. Samuti ei ole võimalik kohalikul valimiskomisjonil määrata hüvitist rikkumise eest, mis on aga EIK praktika nõue.

R. Kalda, samuti Valeri Kot, Sergei Lodi, Vladek Perinin, Mario Simuste, Andrei Tali, Al Tamm, Artjom Tsõganov ja Marek Võrk pöördusid valijate nimekirja kandmata jätmise vaidlustamiseks halduskohtusse, kuid kohtud jätsid kaebused rahuldamata. Kui kaebused saavutavad edu ringkonnakohtus, ei ole see siiski õiguste tõhus kaitse, kuna valimised on selleks ajaks juba toimunud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegium käsitleb esmalt kaebuse lubatavust (I) ja seejärel lahendab kaebuse lubatavas osas sisuliselt (II). Lõpuks annab kolleegium täiendavaid selgitusi (III). I

10. Kinnipeetavate esindaja saatis VVK-le kaebuse 23. oktoobril 2013 volikirjadeta, kuid esitas eespool punktis 2 nimetatud isikute volikirjad VVK-le kaebuse esitamisele järgneval päeval skaneeritult oma digitaalse allkirjaga. Ülejäänud volikirjad edastas esindaja alles pärast VVK otsuse tegemist koos Riigikohtule esitatava kaebusega. VVK otsuses on nimetatud kaebuse esitajana kõiki neid, kelle volikirja oli esindaja VVK-le edastanud kaebuse esitamisele järgnenud päeval.

11. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 66 lõikest 1 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lõikest 1 tuleneb, et kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale saab Riigikohtule esitada isik, kes leiab, et sellise otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi.

12. Seega on kaebeõiguse olemasolu eelduseks asjaolu, et isiku suhtes on tehtud VVK otsus või toiming ja ta väidab, et sellega rikutakse tema õigusi.

13. Kuna käesoleva otsuse punktis 4 nimetatud isikud ei ole esitanud VVK-le kaebust, siis ei saanud VVK otsus nende õigusi rikkuda.

14. Lähtuvalt eeltoodust jätab kolleegium eespool punktis 4 nimetatud isikute kaebuse PSJKS § 40 lõike 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata.

15. Kolleegium märgib täiendavalt, et kuna punktis 4 nimetatud isikute kaebus tuleb nagunii jätta läbi vaatamata ja arvestades lühikest menetlusaega, ei pea ta vajalikuks kindlaks teha, kas kõigi

3-4-1-58-13

4(6) nende isikute puhul oli esindusõigus ka tegelikult olemas. Volikirjades on osa nimedest kirjutatud ühe ja sama käekirjaga ja allkirjad puuduvad, osa nimede juures olev allkiri on vähemalt esmapilgul mõne teisega väga sarnane, osa puhul ei ole nimi ja isikukood vastavuses. II

16. Järgnevalt vaatab kolleegium läbi punktis 2 nimetatud isikute kaebuse.

17. VVK leidis oma otsuses, et isikutel puudus kaebeõigus, ja jättis seetõttu kaebuse läbi vaatamata. Kolleegium leiab, et VVK otsus on õiguspärane.

18. Kui huvitatud isik leiab, et maakonna valimiskomisjoni otsuse või toiminguga või elektroonilise hääletamise komisjoni toiminguga rikutakse tema õigusi või kui maakonna valimiskomisjon jättis tema kaebuse rahuldamata, võib ta esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile lähtuvalt KOVVS § 65 lõikest 1. KOVVS § 12 lõige 2 sätestab, et Tallinnas ja Tartus täidavad maakonna valimiskomisjoni ülesandeid linna valimiskomisjonid. Järelikult võib ka Tallinna ja Tartu valimiskomisjoni otsuse peale esitada kaebuse VVK-le. Sellega on VVK pädevus kaebuste läbivaatamisel ammendavalt sätestatud.

19. VVK-le 23. oktoobril 2013 esitatud kaebuses taotleti hääletustulemuste kehtetuks ja KOV valimistulemuste õigustühiseks tunnistamist. Sellega ei vaidlustatud ühtegi eelmises punktis nimetatud otsust ega toimingut. Järelikult puudus VVK-l pädevus kaebust läbi vaadata ja

29. oktoobril 2013 tehtud otsus on õiguspärane.

20. Lähtuvalt eeltoodust jätab kolleegium eespool punktis 2 nimetatud isikute kaebuse PSJKS § 46 lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata. III

21. Täiendavalt selgitab kolleegium KOV valimistel üleriigiliste valimistulemuste tühistamise nõude esitamise võimalikkust üldse ja EIK-lt eelotsuse küsimist, samuti seda, kuidas isikud saavad tõhusalt oma hääletamisõigust kaitsta.

22. Kaebajad vaidlustasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused kogu riigis.

23. Esmapilgul võib tunduda, et seadus tõepoolest võimaldab esitada sellise nõude. Nimelt sätestatakse PSJKS § 37 lõikes 1: "Erakond, valimisliit või isik, kes leiab, et valimiskomisjoni otsuse või toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks ja tunnistada hääletamistulemus valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või elektroonilise hääletamise tulemus täies ulatuses või osaliselt kehtetuks." PSJKS § 46 lõikega 2 on Riigikohtu pädevusse antud hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamine valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas, linnas, maakonnas või riigis või Vabariigi Presidendi või Riigikogu juhatuse valimistel.

24. PSJKS § 37 lõikesse 1 ja § 46 lõikesse 2 on koondatud Riigikohtule kaebusega esitatavad võimalikud taotlused ning Riigikohtu otsuse võimalikud resolutsioonid, eristamata Riigikogu valimisi, Euroopa Parlamendi valimisi, kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel töötavad põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse need sätted koos kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega.

25. KOVVS 11. peatüki sätete järgi on võimalik vaidlustada hääletamistulemust valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. KOVVS § 67 lõikest 1 nähtuvalt saab Vabariigi Valimiskomisjon kaebuse läbivaatamisel tunnistada hääletamistulemuse kehtetuks valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas. Kogu riigis hääletamistulemuse kehtetuks tunnistamist selles sättes ei nimetata. Ka Riigikohtu puhul nimetab KOVVS § 67 lõige 1

3-4-1-58-13

5(6) hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist vaid valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas.

26. PSJKS § 37 lõikes 1 nimetatud võimalus vaidlustada hääletamistulemust kogu riigis ja § 46 lõikes 2 nimetatud Riigikohtu pädevus tunnistada kehtetuks hääletamistulemus kogu riigis puudutab Riigikogu valimisi, Euroopa Parlamendi valimisi ja rahvahääletust, mitte aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi. Riigikohtu pädevust tunnistada hääletamistulemused kehtetuks kogu riigis on nimetatud Riigikogu valimise seaduses (§ 73 lõige 1), Euroopa Parlamendi valimise seaduses (§ 71 lõige 1) ja rahvahääletuse seaduses (§ 61 lõige 1), mitte aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses.

27. Riigikohus on KOV valimiste puhul pädev tunnistama hääletamistulemused kehtetuks üksnes selles valimisjaoskonnas, valimisringkonnas, vallas või linnas, mille valimiskomisjoni otsust on vaidlustatud. See aga ei tähenda, et põhiseadusvastase seaduse alusel toimunud kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste hääletamistulemused peaksid teistes valimisjaoskondades, valdades, linnades või valimisringkondades jääma kehtima. KOVVS § 17 lõike 2 punkt 7 annab Vabariigi Valimiskomisjonile pädevuse tunnistada hääletamistulemus kehtetuks ka kogu riigis, kui seadusrikkumine mõjutas või võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. Kolleegium on seisukohal, et seda sätet tuleb kohaldada ka olukorras, kus valimistulemusi mõjutas või võis oluliselt mõjutada põhiseadusvastasuse tõttu kehtetuks tunnistatud sätte kohaldamine. Olukorras, kus valimised on toimunud põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätte alusel, on Vabariigi Valimiskomisjon tulenevalt põhiseaduse (PS) §-st 14 kohustatud kaaluma KOVVS § 17 lõike 2 punktis 7 sätestatud pädevuse kasutamist.

28. Kaebajad taotlesid, et Riigikohus küsiks EIK-lt eelotsustust.

29. Kolleegium selgitab, et kehtiva õiguse järgi ei ole seesuguse eelotsustuse küsimine võimalik. Eelotsust saab küsida Euroopa Kohtult EL-i õiguse kohaldamise kohta. Praegusel juhul ei ole küsimus EL-i õiguses, seega Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei oleks asjakohane. EIK-lt nõuandva arvamuse küsimise võimaluse näeb ette EIÕK lisaprotokoll nr 16. Eesti Vabariik ei ole seda protokolli ratifitseerinud, mistõttu Eesti kohtul ei ole võimalik selle alusel Euroopa Inimõiguste Kohtu poole pöörduda.

30. Kolleegium märgib, et EIK on asjas McLean ja Cole vs. Ühendkuningriik (nr 12626/13 ja 2522/12, 11. juuni 2013. a otsus) tõlgendanud kohaliku omavalitsuse valimiste kontekstis EIÕK lisaprotokolli nr 1 artiklit 3, millele kaebajad tuginevad. EIÕK lisaprotokolli nr 1 artikkel 3 sätestab: "Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel." EIK leidis, et sätte kohaldamisala ei ole piiratud üksnes riigi parlamendiga ja seda tuleb tõlgendada lähtuvalt valitava organi rollist riigi struktuuris. Kuna Ühendkuningriigi kohaliku omavalitsuse üksuste seadusandlik pädevus on piiratud ja nende õigusaktid kehtivad üksnes selle kohaliku omavalitsuse territooriumil, nende ülesanded on peamiselt halduslikud ja puudutavad kohalike teenuste korraldamist ja tagamist, asus EIK seisukohale, et Ühendkuningriigi kohaliku omavalituse üksused ei ole osaks seadusandlusest, mida eeldab lisaprotokolli nr 1 artikli 3 kohaldamine (otsuse punktid 26–30). Sarnaselt leidis EIK asjas Mółka vs. Poola (nr 56550/00, 11. aprilli 2006. a otsus), et paljudes riikides kohalikele omavalitsustele antud õigusaktide andmise pädevust tuleb eristada seadusandlikust võimust. Kohus tõi välja, et Poola on unitaarriik, kus seadusandlikku võimu teostab kahekojaline parlament. Seejuures lähtus kohus seadusandliku võimu mõiste sisustamisel Poola põhiseadusest (otsuse osa The Law, punkt B, alapunkt 3). Ka Eesti on unitaarriik. PS § 59 sätestab üheselt, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule.

31. Kaebajad leidsid, et halduskohtusse pöördumine ei taga isikutele hääletamisõiguse tõhusat kaitset. Kolleegium ei nõustu selle väitega.

3-4-1-58-13

6(6)

32. Kaebajad väidavad, et halduskohtusse pöördumine ei taga õiguste tõhusat kaitset. Kaebajad põhjendavad seda mh sellega, et kahes asjas on kohtud jätnud kinnipeetavate kaebused rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 8. oktoobri 2013. a otsusega asjas nr 3-13-2079 R. Kalda kaebuse rahuldamata. Tartu Halduskohus jättis 9. oktoobri 2013. a otsusega asjas nr 3-13-2106 V. Koti,

S. Lodi, V. Perinini, M. Simuste, A. Tali, A. Tamme, A. Tsõganovi ja M. Võrgu kaebuse rahuldamata.

33. Kolleegiumi hinnangul ei saa asjaolust, et kaks kaebust on jäetud rahuldamata, järeldada, et halduskohtu kaebemenetlus ei taga tõhusalt isikute õiguste kaitset. Tallinna Halduskohtu otsusest nähtub, et R. Kalda kannab eluaegset vanglakaristust. Tartu Halduskohtu otsusest nähtub, et osal kaebajatest puudus rahvastikuregistris kehtiv elukoha kanne, osa kaebajate rahvastikuregistrijärgne elukoht ei asu selles kohaliku omavalitsuse üksuses, mille valijate nimekirja kandmist nad taotlesid. Tulenevalt KOVVS § 5 lõikest 1 on hääletamisõiguse üheks eelduseks elukoha registreering vastavas vallas või linnas.

34. Kuigi kolleegium on ka varem selgitanud, kuidas oma hääletamisõigust tõhusalt kaitsta, korratakse see siinkohal üle (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-4-1-26-12, punktid 31–33). Juhul kui isik leiab, et tema hääletamisõiguse piirang on põhiseadusega vastuolus, peaks ta esmalt taotlema enda kandmist valijate nimekirja. Valijate nimekirja koostamise aluseks on andmed valimispäevale eelneva 30. päeva seisuga (KOVVS § 27 lõige 2). KOVVS § 30 lõike 1 punkt 1 lubab valijate nimekirjas teha muudatuse juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel on õigus hääletada. KOVVS § 30 lõige 2 sätestab, et valijate nimekirjas muudatuse tegemise avaldus tuleb esitada vallavõi linnasekretärile, kes peab selle viivitamatult läbi vaatama. Kui isik leiab, et hääletamisõigust välistav norm on põhiseadusega vastuolus, on tal võimalik sellekohane väide esitada. Avalduse esitamisel tuleb tõendada, et isik vastab muudele hääletamisõiguse eelduseks olevatele tingimustele (nt Eesti või EL-i liikmesriigi kodakondsus, tal on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus – KOVVS § 5).

35. Kui vallavõi linnasekretär jätab isiku avalduse rahuldamata, saab isik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul koos enda kirjalike selgitustega kohtule (KOVVS § 30 lõige 5). KOVVS § 30 lõige 6 sätestab, et halduskohus peab kaebuse läbi vaatama ja otsuse tegema kolme tööpäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast. Tegemist on tavakorrast oluliselt kiirema menetlusega, mis peaks tagama kaebaja õiguste kaitse. Kui sellest ei peaks piisama, on kaebajal võimalik taotleda ka esialgse õiguskaitse kohaldamist (halduskohtumenetluse seadustiku 24. peatükk), täpsemalt enda valijate nimekirja kandmist enne lõpliku kohtuotsuse tegemist.

Priit Pikamäe

Tõnu Anton

Jüri Põld