3-3-4-1-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedJanek Raudsik esitas 23. mail 2013 Harju Maakohtule "taotlus-kaebuse", milles palus kohustada Tallinna Vanglat tagama talle C-hepatiidi ravi. "Taotlus-kaebuse" kohaselt pöördus J. Raudsik
Legislator headnote
AI generated3-3-4-1-13 · Riigikohus: Janek Raudsik esitas 23. mail 2013 Harju Maakohtule "taotlus-kaebuse", milles palus kohustada Tallinna Vanglat tagama talle C-hepatiidi ravi. "Taotlus-kaebuse" kohaselt pöördus J. Raudsik
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
ERIKOGU
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-3-4-1-13
Määruse kuupäev
13. november 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Ants Kull, Harri
Salmann, Tambet Tampuu
Kohtuasi
Janek Raudsiku kaebus seoses talle tervishoiuteenuse
osutamisega
Menetluse alus Riigikohtus
Tallinna Halduskohtu 22. augusti 2013. a määrus haldusasjas
nr 3-13-1332
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-25416.
2. Saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Janek Raudsik esitas 23. mail 2013 Harju Maakohtule "taotlus-kaebuse", milles palus kohustada
Tallinna Vanglat tagama talle C-hepatiidi ravi. "Taotlus-kaebuse" kohaselt pöördus J. Raudsik
19. veebruaril 2013 Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega teha talle vereproov ja
uuringuid maksa seisukorrast. Taotletud uuringuid ei tehtud. Meditsiiniosakond vastas taotlusele
1. aprillil 2013, vastus oli ebaviisakas ja hilinenud. Vangla rikub J. Raudsiku õigusi, kuna ei võimalda
tal saada ravi C-hepatiidi vastu.
2. Harju Maakohus keeldus 28. mai 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-25416 pädevuse
puudumise tõttu kaebust menetlusse võtmast. Kohus leidis, et kaebaja ja Tallinna Vangla vaheline
õigussuhe on avalik-õiguslik, mistõttu puudub maakohtul pädevus kaebuse lahendamiseks. Kohus
selgitas, et kaebajal on võimalik pöörduda halduskohtusse.
3. J. Raudsik esitas 16. juunil 2013 maakohtule esitatuga samasisulise kaebuse Tallinna Haldus-
kohtule.
4. Tallinna Halduskohus palus 6. augusti 2013. a kohtunõudes J. Raudsikul selgitada, kas ta on
pöördunud vangla arsti poole lisaks täiendavate uuringute tegemisele ka ravi saamiseks ning kas arst
on pöördumisele eitavalt vastanud. Samuti palus halduskohus täpsustada kaebuse eesmärki.
5. J. Raudsik selgitas 18. augusti 2013. a vastuses, et ta pöördus Tallinna Vangla meditsiini-
osakonna poole kirjaliku sooviga täiendavate uuringute tegemiseks. Samuti soovis ta vangla perearsti
vastuvõttudel korduvalt ravi C-hepatiidi vastu, kuid ei saanud seda. Kaebuse eesmärgiks on saavutada
täiendavate uuringute tegemine ja ravi hepatiidi vastu.
6. Tallinna Halduskohtu 22 augusti 2013. a määrusega haldusasjas nr 3-13-1332 tagastati kaebus
läbivaatamatult pädevuse puudumise tõttu ning edastati kaebus Riigikohtule asja lahendamiseks
pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu põhjenduste kohaselt on kaebaja eesmärgiks saada ravi
C-hepatiidi vastu, kuid vangla arst on sellise ravi andmisest korduvalt keeldunud. Kaebus on seega
suunatud Tallinna Vangla vastava tervishoiutöötaja vastu seoses tervishoiuteenuse osutamata
jätmisega. Tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes ja
tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus. Et Harju Maakohus on eelnevalt leidnud, et J. Raudsiku
kaebus ei kuulu maakohtu pädevusse, peab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu kindlaks määrama
Riigikohus.
ERIKOGU SEISUKOHT
7. Riigikohtu erikogu leiab, et asi kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses ning see tuleb
saata menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.
8. J. Raudsiku maakohtule esitatud "taotlus-kaebusest", halduskohtule esitatud kaebusest ja
vastusest kohtunõudele nähtub, et ta pole rahul sellega, et vangla arst ei määranud talle tema poolt
soovitud meditsiinilisi uuringuid ning ravi C-hepatiidi vastu. Tema kaebuse eesmärgiks on vastavate
uuringute tegemine ja ravi saamine.
Seda liiki vaidlusi on erikogu varasemas praktikas juba korduvalt lahendanud. Riigikohtu erikogu
7. aprilli 2011. a määruses asjas nr 3-3-4-1-11 (p 9) leiti, et vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse
osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu erikogu
28. augusti 2012. a määruses asjas nr 3-3-4-1-12 (p 9) leiti, et ravivajaduse diagnoosimise ja ravimite
määramise vajadusele hinnangu andmisel osutas vangla meditsiinitöötaja kaebajale tervishoiuteenust,
mistõttu kujunes vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Halduskolleegium on varem asunud
seisukohale, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine toimub eraõiguslikus suhtes
(Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10 ja
21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10).
9. Käesolevas asjas on sarnaselt viidatud kohtuasjadega vaidluse esemeks vangla meditsiinitöötaja
tegevus meditsiiniprotseduuride osutamise vajaduse hindamisel ning ravi määramisel. Selline tegevus
kujutab endast tervishoiuteenuse osutamist riigi poolt eraõigusliku suhte – tervishoiuteenuse
osutamise lepingu – raames.
Vaidluse eseme sellist määratlemist ei muuda kaheldavaks kaebaja pöördumine kirjaliku taotlusega
meditsiiniliste uuringute tegemiseks ekslikult Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poole. Vangistus-
seaduse § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiu-
teenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Sama paragrahvi lõike 2
järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate
võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti
täitma teisi talle pandud ülesandeid. Seega teeb kaebaja esitatud taotluste osas otsustused vangla arst.
Seda asjaolu on vangla meditsiiniosakonna 1. aprilli 2013. a vastuses kaebaja taotlusele ka selgitatud.
10. Kuna J. Raudsik ei vaidlusta sisuliselt Tallinna Vangla ja selle meditsiiniosakonna avalik-
õiguslikku tegevust või tegevusetust seoses vanglas tervishoiuteenuse tagamisega ning tal on ette-
heiteid vaid talle osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi osas, siis ei ole tegemist halduskohtu
pädevusse kuuluva asjaga. J. Raudsiku kaebust saab käsitada hagiavaldusena, mistõttu selle
menetlusse võtmise peab otsustama Harju Maakohus.
11. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohus 28. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 2-13-25416
ebaõigesti leidnud, et asi ei kuulu maakohtu pädevusse. Nimetatud määrus tuleb TsMS § 711 lg 3
alusel tühistada ning saata asi lahendamiseks Harju Maakohtule.
Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Ants Kull, Harri Salmann, Tambet Tampuu