3-2-1-121-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-121-13

Määruse kuupäev

Tartu, 13. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Viktoria Lukatsi hagi Alfred Indriksoni vastu 2278 euro

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-13-14210

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Viktoria Lukatsi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Viktoria Lukats, esindaja vandeadvokaat Urmas

Veinberg

Kostja Alfred Indrikson, esindaja vandeadvokaat Madis

Mahlapuu

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 18. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-14210 ja

Harju Maakohtu 28. märtsi 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles keelduti hageja

tühistatud üürilepingu alusel saadud 1278 euro suuruse üüri tagastamise nõude menetlusse

võtmisest. Saata asi samale maakohtule selle nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Jätta maa- ja ringkonnakohtu määrus muutmata osas, milles keelduti menetlusse võtmast

hageja nõue hüvitada tsiviilasjas nr 2-10-35661 kantud menetluskulud.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Legest (konto nr 221051537424, Swedbank AS) Viktoria

Lukatsi määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktoria Lukats (hageja) esitas 27. märtsil 2013 Harju Maakohtule Alfred Indriksoni (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista tühistatud üürilepingu alusel saadud 1278 eurot ja

tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses hageja kantud kulud 1000 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled ruumide üürilepingu 26. juulil 2009. Hageja tühistas

üürilepingu 4. mail 2012. Üürileping oli sõlmitud pettuse mõjul. 22. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 2-10-

35661 toimunud ringkonnakohtu istungil tunnistas kostja esindaja, et korteriühistus oli selline kord,

et arvestid on luku taga ja raamatupidajaga kokkuleppel saab neid vaadata. Sellise tingimusega, mis

välistab kulutuste üle kontrolli võimaluse, ei oleks hageja üürilepingut sõlminud. Üürilepingu

kohaselt tuli elektrinäidud fikseerida 1. augustil 2009 kahetariifsel arvestil. Tegelikult sellist arvestit

ei olnud. Kuna üürileping on tühistatud, peab kostja selle alusel saadu tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 90 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel tagastama. Kostja peab

hagejale hüvitama ka teadvalt tühise lepingu täitmise nõudega kohtusse pöördumisega tekitatud

kahju.

2. Harju Maakohus keeldus 28. märtsi 2013. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning tagastas

selle.

Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Tsiviilasjas nr 2-10-35661 tehtud Harju Maakohtu 25. märtsi

2011. a lahendiga ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. aprilli 2012. a lahendiga, mis on jõustunud 5. mail

2012, on tuvastatud, et kostja ütles üürilepingu üles 15. veebruari 2010. a avaldusega. Hageja kasutas

ruume kuni 2010. a juuli lõpuni. Hageja ei tasunud üüri märtsist kuni juulini 2010 ning ta ei täitnud

ka üürilepingust tulenevat kohustust tasuda kommunaalkulud korteriühistule. Seetõttu on hagejalt

kostja kasuks välja mõistetud üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus 25 721 krooni 50 senti ja viivis.

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et hageja kasutas üüripinda 1. augustist 2009 kuni 1. septembrini 2010

ning tal oli kohustus tasuda üüri ja kommunaalkulusid. Hageja on lepingu tühistanud, kuna talle ei

võimaldatud tutvuda voolumõõtja näitudega. TsÜS § 99 lg 1 p 2 alusel võib tehingu tühistada pettuse

või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Tegemist on

õigust lõpetava tähtajaga. Hageja sai üürilepingu sõlmimisel teada sellest, et arvestid asuvad luku

taga. Seega ei ole hagejal õigust lepingut tühistada. Lisaks ei too lepingu tühistamine kaasa lepingu

tühisust, kui ei ole täidetud ka materiaalsed eeldused, mis annavad aluse tehingu tühistada. Hageja on

nimetanud lepingu tühistamise alusena pettust (TsÜS § 94). Tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluses ei

ole tuvastatud, et hagejat oleks petetud kommunaalkulude arvestamisel. Kommunaalkulusid on

arvestatud arvete järgi. Hagejal oli arvestitega võimalik tutvuda kokkuleppel raamatupidajaga, mida

hageja ei teinud. Ei ole tõendatud, et hageja arvel püüti tasuda kostja võlgnevust korteriühistule.

Seega ei ole esile toodud ka materiaalseid eelduseid, mis annaksid aluse tehingu tühistada. Lepingu

tühistamine ei tooks kaasa ka seda, et hagejal ei tuleks tasuda üüri, kuna hageja on üüripinda

kasutanud. Seega on hageja kohustatud üüri tasuma. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õiguste

rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus selle tühistada ja võtta hagi

menetlusse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. aprilli 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastati samade poolte vahelises vaidluses

jõustunud kohtuotsusega, et nendevaheline üürileping lõppes üürileandjapoolse ülesütlemisega ning

üürnikult (praeguses asjas hageja) mõisteti välja üürilepingu järgi tasumata võlg, samuti jäid

menetluskulud üürniku kanda. Kuigi viidatud tsiviilasjas ei nähtu üürilepingu lõppemisega seotud

asjaolud resolutsioonist, tuvastas maakohus need kohtuotsuse põhjendustes ja ringkonnakohus

nõustus maakohtu järeldustega. Tegemist oli hagi rahuldamiseks tähtsate asjaoludega. Seega

TsMS § 457 lg 1 kohaselt ei saa samad pooled nende asjaolude üle enam teises kohtumenetluses

vaielda (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11, p 14). Samas tsiviilasjas kantud menetluskulud

on jaotatud jõustunud kohtulahendiga ning neid määratakse summaliselt kindlaks TsMS-is sätestatud

korras. TsMS § 174 lg 7 välistab menetlusosalise õiguse esitada menetluskulude hüvitamise hagi.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Hageja leiab, et tsiviilasja nr 2-10-35661 menetluse ajal ei olnud hageja kostjale tühistamisavaldust

esitanud. Seega ei saanud selles asjas kohus selle kohta ka seisukohta võtta. Seetõttu on

ringkonnakohus valesti kohaldanud TsMS § 457 lg-t 1. Üürnik võib üürilepingu tühistada ka siis, kui

kohus on talt üürivõla välja mõistnud. Tähtajad tehingu tühistamiseks pettuse alusel sätestavad

TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja lg 2.

Kui tsiviilasjas, mis on algatatud pettusega sõlmitud tehingu alusel, on teiselt poolelt välja mõistetud

menetluskulu, on isikul, kellelt menetluskulu välja mõisteti, õigus esitada kohtule teise poole vastu

kahjunõue.

6. Kostja vaidleb hageja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 2, § 695 ja § 701 lg 3 alusel rahuldada

ning kohtute määrused menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega kohtud

keeldusid menetlusse võtmast hagi tühistatud üürilepingu alusel saadud üüri tagastamiseks. Asi tuleb

tühistatud osas saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tsiviilasja

nr 2-10-35661 menetluses hageja kantud kulude hüvitamise nõude osas tuleb kohtute määrused jätta

muutmata.

8. Kolleegium leiab, et kohtud on kohaldanud valesti TsMS § 371 lg 2 p 1 ja 2, jättes hageja nõude

tühistatud üürilepingu alusel saadu tagastamiseks menetlusse võtmata. Nende sätete alusel asja

menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid

lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12,

p 13; 16. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-07, p 9). See tähendab mh ka seda, et

TsMS § 371 lg-s 2 toodud alustel hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustamisel ei saa lähtuda

TsMS § 457 lg-st 1, kui hageja ei ole vastavaid asjaolusid hagis välja toonud.

Praeguses asjas on kohtud põhjendanud hagi menetlusse võtmisest keeldumist üksnes tsiviilasjas

nr 2-10-35661 tuvastatud asjaoludega. Hinnangu andmine, kas varasemas tsiviilasjas tehtud

lahendiga on mingi asjaolu tuvastatud, tähendab varasema asja lahendi kui dokumentaalse tõendi

(TsMS § 272 jj) sisu hindamist. Seega ei saa põhjusel, et varasemas tsiviilasjas tehtud lahendiga on

tuvastatud asjaolusid, mis TsMS § 457 lg-st 1 tulenevalt on kohustuslikud samade poolte vahel teise

tsiviilasja menetluses, hinnata hagi õiguslikku põhjendatust TsMS § 371 lg 2 järgi. Küll peab kohus

asja menetlusse võtmisel omal algatusel hindama, kas samade poolte vahel on lahendatud sama

vaidlus. Sama vaidluse kohta lahendi olemasolul peab kohus keelduma hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 1 p-de 4 või 7 järgi.

9. Praegusel juhul ei ole hagiavalduses toodud asjaolude alusel hagi rahuldamine õiguslikult

välistatud. Hageja on väitnud, et ta tühistas üürilepingu 4. mail 2012, st pärast viidatud tsiviilasjas

toimunud ringkonnakohtu istungit. Seda, kas ja mil määral tsiviilasjas nr 2-10-35661 tuvastatud

asjaolud mõjutavad hagi rahuldamist, peab maakohus hindama asja sisulise läbivaatamise järel.

Tehingu tühistamise korral tuleb TsÜS § 90 lg 2 järgi tühistatud tehinguga saadu üldjuhul tagastada

alusetu rikastumise sätete kohaselt. Täpsemad selle nõude alused on sätestatud VÕS §-s 1028.

Üürilepingu tühistamise korral peab kostja kui üürileandja hagejale kui üürnikule tagastama

üürilepingu alusel tasutud üüri ja üürnik üürileandjale üürilepingu alusel saadud asja kasutamisõiguse

hariliku väärtuse (vt VÕS § 1032 lg-d 1 ja 2).

10. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-10-35661 ei vaielnud pooled üürilepingu tühistamise üle, siis ei ole alust

keelduda hageja nõude menetlemisest ka TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi.

11. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu põhjendustega tsiviilasjas nr 2-10-35661 kantud

menetluskulude hüvitamise nõude menetlusse võtmata jätmise osas. TsMS § 174 lg 7 sellist nõuet

esitada ei luba.

12. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada alama astme kohtus.

13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada

määruskaebuselt tasutud kautsjon. TsMS § 149 lg 8 kohaselt tagastatakse kautsjon avalduse

lahendanud kohtu määruse alusel menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema

korraldusel muule isikule.

Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu