3-2-1-81-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-81-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 13. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Üllar Haaboja hagi Osaühingu Vanalinna

kinnisvarabüroo ja Sten Senkeli vastu, kohustamaks

kostjaid kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumine,

taastama rikkumisele eelnenud olukord ja lubama hagejat

kasutada korteriomanike kaasomandis olevaid elamu

ühiskasutatavaid ruume

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2012. a otsus

tsiviilasjas nr 2-09-46968

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Üllar Haaboja kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3195 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Üllar Haaboja, esindaja vandeadvokaat Kenno

Vilippus

Kostjad Osaühing Vanalinna kinnisvarabüroo (registrikood

10555621) ja Sten Senkel, esindaja vandeadvokaat Mati

Senkel

Asja läbivaatamise kuupäev

14. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 2-09-46968 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Üllar Haabojale kassatsioonkaebuselt 3. jaanuaril 2013 tasutud kautsjon

100 (ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Üllar Haaboja (hageja) esitas Harju Maakohtule 17. septembril 2009 Osaühingu Vanalinna

kinnisvarabüroo (kostja I) ja Sten Senkeli (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid

kõrvaldama hageja omandiõiguse rikkumine ja võimaldama hagejale juurdepääsu tema

korteriomandile teise korruse sissepääsu kaudu, lisaks võimaldama hagejal kasutada kaasomandi eset

ning taastama rikkumisele eelnenud olukord, sh kõrvaldama hageja korteriomandile ning kaasomandi

esemele põhjustatud mehhaanilised vigastused ja taastama elamu teisel korrusel asuva ühiskasutatava

tualettruumi funktsionaalsus.

31. augustil 2010 esitatud hagi eseme täpsustuses palus hageja kohustada kostjaid lubama tal

kasutada poolte kaasomandis olevat Tallinnas Liivalaia 41 asuva korterelamu teise korruse

korterite 5, 6 ja 7 juurde kuuluvat koridori, tualettruumi ja trepikoda. Selleks palus hageja kohustada

kostjaid taastama teise korruse tualettruum ja hageja juurdepääs sellele, eemaldama teise korruse

koridorist seinakapp ning duširuum, avama teise korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse ja korteri

nr 7 ja trepikoja vahelise ukse. Samuti palus hageja kohustada kostjaid mitte takistama hagejal

kasutamast elamu teise korruse koridori ja trepikoda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 11. oktoobrist 2005 Tallinnas Liivalaia 41–1 asuva

korteriomandi omanik. Korteriomand paikneb maja kahel korrusel. Sissepääs korterisse on nii

esimeselt kui ka teiselt korruselt. Pärast kohtumenetluse algust jagas hageja korteriomandi kolmeks

korteriomandiks numbritega 1, 3 ja 7. Teisele korrusele jääb korteriomand nr 7. Kostjale I kuulub

korteriomand nr 5 ja kostjale II korteriomand nr 6. Kostjad sulgesid ja naelutasid kinni hageja korteri

teise korruse ukse ning sulgesid sellega ühe sissepääsu hageja korterisse. Kostjad on sulgenud ka

ligipääsu maja teisel korrusel asuvale üldkasutatavale koridorile ning ühiskasutatavale tualettruumile,

vahetades ustel lukud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda

omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kostjad on rikkunud hageja omandiõigust, sulgedes

hageja korteriomandi reaalosale juurdepääsu. Samuti on kostjad rikkunud hageja õigusi

kaasomandile.

2. Kostja I hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I väitis, et hageja korterisse on

sissepääs elamu esimeselt korruselt. See, et igal korteril on vaid üks sissepääs, on üldtuntud asjaolu.

Kostja I tugines enda korteriomandi ostmisel kinnistusraamatu andmetele, sh kinnistustoimikus

olevale plaanile, mille kohaselt ei pääse teiselt korruselt hageja korterisse. Selline on olukord

hiljemalt korteriomandite kinnistamisest 2001. aastal.

3. Kostja II hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja II leidis, et hageja korterisse

on sissepääs üksnes esimeselt korruselt ning selline on olukord olnud juba alates ajast, mil hageja

korteriomandi omandas. Hageja ei ole teise korruse sissepääsu kunagi kasutanud, kuna uksekoht on

olnud vähemalt 2001. aastast püsivalt suletud. Teise korruse korterite 5, 6 ja 8 omanikud on ostnud

oma korterid teadmisega, et teise korruse koridori kasutavad ainult nemad. Selline on ka välja

kujunenud kaasomandi kasutuskord.

4. Harju Maakohus jättis 21. veebruari 2011. a otsusega hagi rahuldamata.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. oktoobri 2011. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

7. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palus selle ja maakohtu

otsuse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostjad vaidlesid

kassatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

8. Riigikohus tühistas 28. märtsi 2012. a otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning saatis

asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Riigikohtu otsuse järgi kvalifitseerisid kohtud hageja nõuded ekslikult kaasomandi kasutuskorra

kindlaksmääramise nõudeks. Hageja leidis, et kostjad rikuvad tema juba olemasolevat õigust

kasutada kaasomandi eset, st korteriomandite reaalosadest väljapoole jäävat elamu osa. Sellist nõuet

saab pidada AÕS §-st 89 tulenevaks omandi kaitse nõudeks. Seejuures tuleb eristada hageja õigust

kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset.

Hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada elamu teise korruse koridori, tualettruumi ja trepikoda, on

suunatud sellele, et hageja saaks kasutada elamu kaasomandis olevat osa, st osa, mis ei ole ühegi

korteriomandi reaalosaks. Korteriomanditeks jagatud kinnisasja puhul tulenevad korteriomaniku

õigused kaasomandi eset kasutada korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-st 2, mille kohaselt on

korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Hageja nõue kohustada

kostjaid avama korteri nr 7 ja trepikoja vaheline uks on suunatud sellele, et hagejal ei takistataks

kasutada oma korteriomandi reaalosa. Lisaks on hageja esitanud elamu teise korruse ühiskasutatava

tualettruumi taastamise nõude, mida võib pidada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeks.

AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi

kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 kolmandast lausest tulenevalt on nõude

rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Hageja nõude puhul, mis on

suunatud elamu kaasomandis oleva osa kasutamisele, peab hageja seega tõendama, et kostjad

takistavad tal elamu teise korruse koridori, seal asuvat tualettruumi ning trepikoda nende otstarbe

kohaselt kasutamast. Kostjatel on aga võimalik tõendada, et hageja on kohustatud sellist takistust

taluma. Hageja nõude puhul, mille sisuks on kõrvaldada tema korteriomandi reaalosa kasutamise

takistus, peab hageja tõendama, et kostjad takistavad tal kasutada tema korteriomandi reaalosasse

pääsemiseks elamu teisel korrusel asuvat ust. Seejuures ei ole oluline, kas hageja on seda ust varem

kasutanud, vaid see, kas uks on mõeldud hageja korterisse sissepääsemiseks ning kostjate tegevuse

tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud pääsemine oma korterisse. KOS § 10 lg 1 kohaselt on

välistatud reaalosa kasutamine, kui see oleks vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud

huvidega. Sellega võib olla eelkõige tegemist juhul, kui kehtiva kaasomandi kasutuskorra kohaselt ei

ole hagejal õigust kasutada elamu teise korruse koridori, mistõttu oleks sinna viiva ukse kasutamine

vastuolus nende kaasomanike õigustatud huvidega, kelle kasutuses on see koridor kasutuskorra järgi.

9. Hageja loobus tualettruumi taastamise nõudest, põhjendades seda sellega, et kostjad on selle nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud.

10. Harju Maakohus jättis 27. juuli 2012. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus võttis vastu ka

hageja loobumise tualettruumi taastamise nõudest ning lõpetas selles osas menetluse.

Maakohus leidis, et asja materjalidest nähtuvalt on II korruse koridoris, kus asub uks hageja

korterisse nr 7, tehtud remont, mille tagajärjel on uks kaetud seinaga. Kostjad on sulgenud ka

II korruse koridori ja trepikoja vahelise ukse. Neile asjaoludele kostjad vastu ei vaidle. Seega ei ole

hagejal võimalik kasutada II korruse koridori ja tualettruumi ning siseneda talle kuuluvasse korterisse

II korruse koridoris asuva ukse kaudu.

Vaatamata eeltoodule tuleb jätta hagi rahuldamata. Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt oli korteri

omanik enne hagejat T. Luik, hageja on omanikuna kinnistusraamatusse kantud 20. oktoobril 2005.

Eelmise omaniku ja hageja vahel sõlmitud lepingu p-st 1.3.5 nähtuvalt asub sissepääs korterisse

I korrusel. Pärast hagi esitamist on hageja oma korteriomandist, mille koosseisu kuulus kolm tuba

(kaks I korrusel ja üks II korrusel), esimese korruse toad võõrandanud. Seejuures on hageja kasuks

seatud isiklik kasutusõigus mõlema moodustatud korteriomandi suhtes. Sisuliselt pole muutunud

olukord, mis eksisteeris enne korteri jagamist kolmeks korteriomandiks. Seega on hagejal võimalik

siseneda korterisse nr 7 esimese korruse kaudu ning tal ei ole vaja kasutada II korruse ust ja koridori.

Duširuum on hagejal II korruse toas, tualettruum I korruse koridoris. Tõendatud ei ole, et hageja

oleks II korrusel olevat ust ja koridori kasutanud alates omanikuks saamisest kuni väidetava õiguste

rikkumiseni 9. septembril 2009.

Eeltoodust tulenevalt ei teosta hageja oma õigusi heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 138). Kuigi teise korruse koridor on kaasomandis, puudub mõistlik põhjendus, miks peaks

teise korruse koridori kasutama isik, kellel on sissekäik oma korterisse olemas esimese korruse

koridorist. Hageja nõue kaasomandiosa (II korruse koridor) kasutamiseks ei ole esitatud heas usus.

Kuivõrd hagejal ei ole õigust kasutada II korruse koridori, on välistatud ka teise korruse koridorist

hageja korterisse viiva ukse kasutamine.

11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus

otsus, millega hagi rahuldada.

12. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

13. Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. detsembri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et lisaks seadusele võivad omaniku õigused olla AÕS § 68 lg 2 järgi

kitsendatud ka teiste isikute õigustega. Omanik on kohustatud rikkumist taluma juhul, kui sellist

käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus. Hageja nõue tuleb

lahendada esmajoones poolte huve kaaludes. Hinnata tuleb, milline on hageja huvi korterist nr 7

II korruse koridori ja tualettruumi pääsemiseks ning nende ruumide kasutamiseks ning milline on

kostjate huvi selle takistamiseks.

Maakohus tuvastas, et hageja omandas eelmiselt omanikult 2005. aastal korteri nr 1 juba

ümberehitatud kujul, kusjuures sissepääs korterisse oli ainult I korrusel. Hagejal on olemas tualeti

kasutamise võimalus I korrusel ning hageja pole tegelikult II korrusel olevat ust ja koridori kasutanud

alates omanikuks saamisest kuni väidetava õiguste rikkumiseni. Pärast hagi esitamist on hageja oma

korteriomandist, mille koosseisu kuulus kolm tuba, esimese korruse toad võõrandanud oma

perekonnaliikmetele, ent talle on jäänud mõlema moodustatud korteriomandi kasutusõigus.

Maakohus märkis, et sisuliselt pole muutunud olukord, mis eksisteeris enne korteri jagamist kolmeks

korteriomandiks.

Kostjad väidavad, et vaidlusalune uks on kinni ehitatud juba enne 2004. aastat, mil kostja I ostis

korteri nr 5. Kostja I tugines ostmisel kinnistusraamatu andmetele, sealhulgas kinnistustoimikus

olevale plaanile, mille järgi korteri nr 1 sissepääs on I korrusel ja II korrusel on ainult korterite nr 5, 6

ja 8 sissepääsud. Kostjad soetasid korterid 5 ja 6 eesmärgiga hõlbustada omavahelist suhtlemist.

Samas trepikojas samal korrusel asuvad 3 eraldi ühetoalist korterit vastasid, arvestades kostja I

esindaja, kostja II ja korter nr 8 omaniku Karl Senkeli sugulussuhteid, nende ootustele ja vajadustele.

Seega ei ole kostjad omavoliliselt lõpetanud hageja poolt teise korruse koridori ja tualettruumi

kasutamist, vaid hageja soovib sellise kasutamisvõimaluse luua, tuginedes enda kui kaasomaniku

õigustele. Hageja õiguse sellisel viisil teostamine on vastuolus TsÜS § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea

usu põhimõttega. Hageja omandas korteriomandi, millel oli üks sissepääs esimesel korrusel, ja

sellega sai ta arvestada ja pidi arvestama ka korteriomandi tükeldamisel kolmeks eraldi

korteriomandiks. Seevastu kostjad omandasid oma korteriomandid teadmises, et II korruse koridor ja

tualettruum on ainult korterite nr 5, 6 ja 8, st sisuliselt nende perekonnaliikmete kasutuses. Mõistliku

inimese seisukohalt pole võimalik mõista, miks peaks hageja välistama koridori ja tualettruumi ühise

kasutamise oma perekonnaliikmetega, kellele ta võõrandas esimese korruse toad, kuid samal ajal

soovima kasutada ühist koridori ja tualettruumi teise perekonna liikmetega. Ei ole vaja juba aastaid

kestnud faktiliselt eksisteerivat kasutuskorda muuta ja tekitada uuesti sisuliselt ühiskorterit olukorras,

kus hageja omandi kasutamise kitsendused on võimalik hüvitada mõistliku hüvitisega. Kuna hageja

on siiani eitanud talumiskohustuse olemasolu ega ole esitanud seisukohta võimaliku hüvitise suuruse

kohta, on võimalik kohustada hagejat kitsendusi taluma ka hüvitise suurust kindlaks määramata. Sel

juhul võib hageja nõuda hüvitise kindlaksmääramist hiljem hagiga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

14. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Hageja leiab, et omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude rahuldamise üheks eelduseks ei ole see,

et omaniku huvid peavad üles kaaluma rikkuja huvid. AÕS § 68 lg 2 alusel kitsenduste

rakendamiseks tuleb tuvastada, millised on teise isiku õigused, kas ja millisel õiguslikul alusel need

tekkisid ning kas need õigused saavad omandiõigust kitsendada. Ringkonnakohus on vastupidisele

seisukohale asudes rikkunud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 693 lg-t 2, mille kohaselt

on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti

läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Nimelt nähtub samas asjas tehtud Riigikohtu 28. märtsi 2012. a

otsusest, et eelkõige tulnuks hinnata, kas kostjatel on õigus takistada hagejal kaasomandit kasutada,

lähtudes kehtivast kaasomandi kasutuskorrast. Seega ei oleks pidanud kohtud kaaluma poolte huve,

vaid kindlaks tegema, kas on kokku lepitud kasutuskord.

Kohtud kohaldasid valesti TsÜS § 138. Ei ole asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja tegevus

enda omandiõiguse realiseerimisel oleks kantud soovist kostjatele kahju tekitada. Kostjad ei ole ühegi

sellise asjaolu esinemist tõendanud.

15. Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

16. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel

tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

17. Hageja on esitanud AÕS §-st 89 tuleneva omandi kaitse nõude, mille juures tuleb eristada hageja

nõuet kasutada korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset. Kolleegium leiab, et kohtud on rikkunud

TsMS § 693 lg-t 2, jättes arvestamata samas asjas Riigikohtu esitatud seisukohad õiguse kohaldamise

kohta. Sellest tulenevalt on kohtud kohaldanud valesti AÕS § 89.

18. Riigikohus leidis asja esimest korda läbi vaadates, et hageja nõue, võimaldamaks tal kasutada

elamu teise korruse koridori, tualettruumi ja trepikoda, on suunatud sellele, et hageja saaks kasutada

elamu kaasomandis olevat osa. Seejuures pidi hageja tõendama, et kostjad takistavad tal neid ruume

nende otstarbe kohaselt kasutamast (vt KOS § 10 lg 2). Kostjad pidid tõendama, et hageja on

kohustatud sellist takistust taluma.

Maakohus tuvastas, et kostjad takistavad hagejal kaasomandis olevaid ruume kasutamast. Seega

tulnuks hagi rahuldamata jätmiseks tuvastada, et hagejal on mingi õiguslik kohustus sellist takistust

taluda. Eelkõige saaks selline kohustus tuleneda kaasomandi kasutuskorrast, nagu kolleegium selgitas

samas asjas tehtud 28. märtsi 2012. a otsuses. Kohtud leidsid aga, et hageja nõue on hea usu

põhimõtte vastane, kuna hageja pääseb oma korterisse ka elamu esimeselt korruselt ning saab

kasutada esimesel korrusel asuvat tualettruumi. Kolleegium sellise käsitlusega ei nõustu. Ainuüksi

asjaolu, et hagejal on alternatiivsed võimalused enda korterisse pääsemiseks ning tualettruumi

kasutamiseks, ei tähenda, et hageja nõue kaasomandis oleva teise korruse trepikoja, koridori ja

tualettruumi kasutamiseks oleks hea usu põhimõtte vastane. Kohtud ei hinnanud, kas on olemas

kaasomandi kasutuskord või muu õiguslik alus, mis lubaks kostjatel takistada hagejal kaasomandis

olevate ruumide kasutamist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seda teha juhul, kui kostjad on sellele

tuginenud.

19. Kolleegium ei nõustu ka ringkonnakohtu seisukohaga, et AÕS § 89 alusel esitatud hageja omandi

kaitse nõue tuleb lahendada ainuüksi poolte huve kaaludes. AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku

õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega ei saa ainuüksi teiste isikute

huvid omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi teiste isikute huvidest tuletada omaniku

kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS § 89 kolmanda lause mõttes.

20. Kolleegium märgib, et kostjad ei ole praeguses asjas palunud kaasomandi kasutuskorda kindlaks

määrata. Kui kostjad seda soovivad, tuleb neil selleks esitada eraldi avaldus TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi

hagita menetluses. Sellesse menetlusse tuleb TsMS § 614 järgi kaasata kõik korteriomanikud. Kui

kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb ühe isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi

esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest teistele hüvitist

(vt nt Riigikohtu 23. veebruari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-10, p 13). TsMS § 613 lg 4

kohaselt oleksid kostjad võinud esitada kasutuskorra kindlaksmääramise nõude ka vastuhagina, kuid

praeguseks on möödunud TsMS § 373 lg-s 1 sätestatud tähtaeg vastuhagi esitamiseks. Samuti oleks

olnud juhul, kui kostjad oleksid esitanud avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks,

võimalik liita see praeguse hagiga ühte menetlusse TsMS § 374 ja § 613 lg 4 järgi. Kui kohus

TsMS § 613 lg 4 alusel vaatab kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise asja läbi hagimenetluses,

tuleb selle asja läbivaatamisel järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut

(vt ka Riigikohtu 24. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-12, p 16).

21. Hageja nõude korteriomandi reaalosa kasutamise võimaldamiseks on kohtud jätnud rahuldamata

üksnes põhjusel, et hagejal ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt õigust kasutada koridori, kuhu tema

korteri II korruse uks viib. Nagu eespool toodud, ei ole selline käsitlus õige.

Samas asjas tehtud 28. märtsi 2012. a otsuses märkis kolleegium, et hageja nõude puhul, mille sisuks

on kõrvaldada tema korteriomandi reaalosa kasutamise takistus, peab hageja tõendama, et kostjad

takistavad tal kasutada tema korteriomandi reaalosasse pääsemiseks elamu teisel korrusel asuvat ust.

Seejuures ei ole oluline, kas hageja on seda ust varem kasutanud, vaid see, kas uks on mõeldud

hageja korterisse sissepääsemiseks ning kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud

pääsemine oma korterisse. Kohtud on jätnud võtmata seisukoha, kas uks on mõeldud hageja

korterisse sissepääsemiseks ning kas kostjate tegevuse tõttu on selle ukse kaudu hagejal takistatud

pääsemine oma korterisse. Ainuüksi kostjate väidete väljatoomine ringkonnakohtu otsuse

põhjendavas osas ei ole asjaolude tuvastamine.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb lahendada ka see nõue, arvestades mh ka samas asjas tehtud

Riigikohtu 28. märtsi 2012. a otsuse põhjendusi.

22. Menetluskulude jaotuse määrab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 järgi kindlaks asja uuel

läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemustest.

23. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese

lause alusel hagejale tagastada.

Villu Kõve, Jaak Luik, Tambet Tampuu