3-2-1-122-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-122-13

Määruse kuupäev

Tartu, 6. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Tambet Tampuu ja Peeter

Jerofejev

Kohtuasi

OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi OÜ RPP Group

vastu 21 354 euro ja 5 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-12-41368

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ RPP Group määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood

10925733), esindaja Maksim Markelov

Kostja OÜ RPP Group (registrikood 10865876), esindaja

vandeadvokaat Vladimir Sadekov

Asja läbivaatamise kuupäev

7. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-41368 ja

Harju Maakohtu 18. märtsi 2013. a määrus samas tsiviilasjas osas, milles kohtud jätsid kaja

rahuldamata ja menetluse taastamata hagis esitatud viivise ja kindlustusmaksete nõuete osas,

samuti menetluskulude väljamõistmise osas. Jätta ülejäänud osas kohtute määrused muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada kaja osaliselt ja taastada menetlus

hageja nõudes kindlustusmaksete võla 75 euro 22 sendi, kindlustuse jäägi 233 euro 48 sendi ja

viivise 9871 euro 75 sendi saamiseks.

3. Menetlus jääb taastamata ja kaja rahuldamata osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 9871 eurot 75 senti, intressi võla 817 eurot 20 senti ja liisingumaksete

käibemaksu võla 484 eurot 65 senti.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Tagastada OÜ-le RPP Grupp määruskaebuselt 14. mail 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Citadele Leasing & Factoring (hageja) esitas 15. oktoobril 2012 Harju Maakohtule OÜ RPP

Group (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 21 354 eurot 5 senti.

Hagi kohaselt sõlmis hageja 8. veebruaril 2007 BK Elekter OÜ-ga (endise ärinimega OÜ Andur

Elekter) liisingulepingu, millega hageja finantseeris ekskavaatori Case 695 SR omandamist. Hageja,

kostja ja BK Elekter OÜ sõlmisid 17. oktoobril 2007 kokkuleppe, millega kostja võttis üle kõik

liisinguvõtja õigused ja kohustused ning astus liisingulepingusse BK Elekter OÜ asemele.

Liisingulepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt pidi kostja tasuma iga kuu liisingumakseid. Pärast

2009. aasta 20. maid kostja enam liisingumakseid ei maksnud.

Hageja ütles liisingulepingu 25. oktoobril 2009 üles. Liisingulepingu ülesütlemise päeval muutusid

kõik kohustused, kokku 726 524 krooni 92 senti sissenõutavaks, sh tasumata põhiosa 589 459 krooni

27 senti, intressi võlg 12 786 krooni 40 senti, liisingumaksete käibemaksu võlg 7583 krooni 10 senti,

jäägile arvestatud käibemaks (juhuks, kui kostja soovinuks vara ise omandada) 101 382 krooni

90 senti, viivis (kuni ülesütlemise päevani 25. oktoobril 2009) 10 483 krooni 25 senti,

kindlustusmaksete võlg 1176 krooni 87 senti ja kindlustuse jääk 3653 krooni 13 senti.

Liisinguobjekti turuväärtuse määramiseks tellis hageja objektiivsuse huvides 2 hindamist. Intrac

Eesti AS arvamuse kohaselt oli liisinguobjekti turuväärtus selle tagastamise hetkel 430 000 krooni ja

Baltic Lift Rent OÜ arvamuse kohaselt oli vara turuväärtus 450 000 krooni. Liisinguese müüdi

2. novembril 2009 hinnaga 435 000 krooni (lisandus käibemaks) Baltic Lift Rent OÜ-le. Kuna kostja

vara omandada ei soovinud, ei arvestata enam ka jäägile lisatud käibemaksu. Müügist laekunud

rahaga (käibemaksuta osaga) vähendati liisingu põhiosa jääki, milleks jäi 154 459 krooni 27 senti.

Ümberarvestatuna eurodesse koosneb kostja võlg hagi esitamise seisuga tasumata põhiosast

9871 eurot 75 senti, intressi võlast 817 eurot 20 senti, liisingumaksete käibemaksu võlast 484 eurot

65 senti, viivisest 670 eurot, kindlustusmaksete võlast 75 eurot 22 senti, kindlustuse jäägist 233 eurot

48 senti ja viivisest ajavahemiku 26. novembrist 2009 kuni 26. novembrini 2011 eest 10 809 eurot

57 senti (9871,75 x 0,15% x 730 päeva). Hageja ei nõudnud hagis viivist rohkem kui põhinõude

suuruses.

2. Kostja hagile ei vastanud.

3. Harju Maakohus rahuldas 14. jaanuari 2013. a tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja võla 21 354 eurot 5 senti ja menetluskulu 750 eurot. Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma

kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja, milles palus menetluse taastada. Kostja leidis, et

tagaseljaotsus oli üllatav, kuna asja menetlusse võtmise määruses oli asja hinnaks märgitud

6390 eurot. Tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja aga 21 354 eurot 5 senti. Kostja ei

vastanud hagile, sest pidas 6390 euro suurust nõuet põhjendatuks, samuti pidas ta hagejaga

läbirääkimisi kohtuvälise lahenduse saavutamiseks. 21 354 eurot 5 senti on aga põhjendamatult suur

summa. Kostja tegelik võlg on palju väiksem. Hageja on jätnud hagis arvestama kostja 20 000 krooni

suuruse makse. Samuti on hagis märgitud ekskavaatori väärtus liiga madal, kuna mõlemad hindajad

olid huvitatud võimalikult madalast hinnast. Kostjat ei informeeritud ekskavaatori müügist, millega

võeti võimalus ekskavaator kallimalt müüa.

5. Hageja vaidles kajale vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Harju Maakohus jättis 18. märtsi 2013. a määrusega kaja rahuldamata ning menetluse taastamata.

Maakohus leidis, et hagiavaldus toimetati kostja seaduslikule esindajale kätte isiklikult allkirja vastu.

Samuti ei esine tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-s 5 sätestatud aluseid, millest

tulenevalt ei oleks kohus võinud tagaseljaotsust teha. Kostjale anti hagile vastamiseks 20 päeva, mida

võib tsiviilasja asjaoludest ja kohtupraktikast lähtudes pidada piisavaks ajaks. Menetlusse võtmise

määruses hoiatati kostjat, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada (selline taotlus sisaldus hagiavalduses). Kostja ei taotlenud vastuse

esitamise tähtaja jooksul riigi õigusabi saamist advokaadi vahendusel vastamiseks. Kohus ei ole hagi

ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata

jätmiseks. Kaja rahuldamise eelduseks on TsMS § 417 lg 2 ja § 415 lg 1 kohaselt see, et kostjal oli

mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks.

Kajas ega selle täpsustamise avalduses ei ole kostja välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust hagile

tähtaegselt vastamata jätmiseks. Asjaolu, et kostja kaalus hagejaga kohtuvälise kokkuleppe

sõlmimist, ei vabasta teda kohustusest hagile vastata. Asjaolu, et kohus on hagi menetlusse võtmise

määrusesse ekslikult märkinud hagihinnaks väiksema summa, ei oma õiguslikku tähendust. Tegemist

ei olnud hagi hinna määramisega, vaid inimliku eksitusega. Hagi ese ehk hageja nõue on selgelt välja

toodud hagiavalduses ja sellest peab lähtuma nii kohus kui ka kostja. Kuna kostja hagile vastuväiteid

ei esitanud, siis rahuldas kohus nõude hagiavalduses esitatu kohaselt. Seega tuleb TsMS § 417 lg 2

alusel jätta kaja rahuldamata ja menetlus asjas taastamata, kuna kostjal ei olnud mõjuvat põhjust

hagile vastamata jätmiseks.

7. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus menetluse taastada.

8. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

9. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2013. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja

maakohtu määruse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et TsMS § 422 lg 1 järgi on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks

eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille

tõttu ei saanud isik hagile vastata. Kostja ei ole kajas ega määruskaebuses mõjuvat põhjust esile

toonud. See, et maakohus oli tsiviilasja menetlusse võtmise määruses märkinud määruse päisesse

ebaõige tsiviilasja hinna, ei anna alust kaja rahuldamiseks. Menetlusse võtmise määrusele lisatud ja

kostjale saadetud hagiavalduses oli märgitud õige tsiviilasja hind ja ka hageja selge nõue. Seega oli

kostja vastu esitatud nõue selgelt ja ühemõtteliselt arusaadav.

TsMS § 407 lg 5 p 1 järgi ei või kohus teha tagaseljaotsust, kui kostjale anti hagile vastamiseks

ilmselt liiga lühike tähtaeg. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud liiga lühike. Maakohus

kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul arvates hagiavalduse ärakirja ja selle lisade

kättesaamisest. Kostja esindaja sai kohtu saadetud dokumendid kätte 5. detsembril 2012. Seega oli

kostjal enne aasta lõppu piisavalt aega, et hagile vastata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub nii maakohtu kui ka

ringkonnakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasja menetlus.

Kostja leiab, et kohtud kohaldasid valesti TsMS § 407 lg 5 p 1. Kostjale oli antud hagile vastamiseks

liiga lühike tähtaeg. 20 päeva ei ole selleks piisav.

Kohtud on valesti kohaldanud TsMS § 415 lg-t 1 ja § 422 lg-t 1. TsMS § 422 lg 1 ei sätesta

ammendavat loetelu mõjuvatest põhjustest. Hagi menetlusse võtmise määruses sisaldunud vale

hagihind oli eksitav. Kostja seaduslik esindaja sai aru, et hageja nõue piirdub hagihinnaks märgitud

summaga ning ülejäänud osas hagi menetlusse ei võetud. Selline kohtu menetluslik viga võib olla

mõjuvaks põhjuseks jätta hagile vastamata.

Kohtud ei ole kontrollinud, kas hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kohtud pidid seda tegema

omal algatusel sõltumata kostja seisukohast.

11. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Kolleegium leiab, et nii ringkonna- kui ka maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel

tühistada osas, milles kohtud jätsid kaja rahuldamata ja menetluse taastamata hagis esitatud viivise ja

kindlustusmaksete nõuete ning menetluskulude väljamõistmise osas menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb kaja rahuldada, menetlus taastada ning asi saata menetluse

jätkamiseks maakohtule. Ülejäänud osas jäävad kohtute määrused muutmata ning jõustub maakohtu

tagaseljaotsus.

13. Kolleegium leiab, et iseenesest võib olla mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks ja seega

TsMS § 417 lg 2 alusel kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks ka kohtu eksitav tegevus.

Praeguses asjas on kostja väitnud, et ta ei vastanud kajale, kuna arvas, et võimalik tagaseljaotsusega

temalt väljamõistetud summa piirdub tsiviilasja hinnaga, mis oli märgitud maakohtu määruses,

millega hagi menetlusse võeti. Maakohus märkis hagi menetlusse võtmise määruses tõepoolest

tsiviilasja hinna valesti. Seega tuleb hinnata, kas selline maakohtu eksimus võis mõistliku isiku jaoks

jätta mulje, et hagile vastamata jätmise korral piirdub kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistetav

summa asja hinnaks märgitud 6390 euroga. Kolleegium leiab, et mõistlik isik pidi aru saama, et hagis

nõutakse tegelikult suuremat summat. Kostjale kättetoimetatud hagis oli tsiviilasja hind ja hageja

nõue selgelt välja toodud. Samuti ei olnud hagi menetlusse võtmise määruses märgitud, et hagi oleks

jäetud osaliselt menetlusse võtmata, vaid selles oli märgitud, et lähtutakse hagis esitatud nõudest.

Seega pidi kostja hagiavaldusest aru saama, kui suurt summat talt nõutakse. Järelikult ei ole

maakohtu määruses vale tsiviilasja hinna märkimine mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks

ning menetluse taastamiseks TsMS § 417 lg 2 järgi.

14. Kolleegium nõustub kohtutega, et hagiavaldusele vastamise tähtaeg ei olnud ilmselt liiga lühike.

Arvestades seda, et tegemist ei ole õiguslikult eriti keerulise vaidlusega, oli 20-päevane tähtaeg hagile

vastamiseks piisav. Seega ei välistanud TsMS § 407 lg 5 p 1 tagaseljaotsuse tegemist. Vajadusel

saanuks kostja taotleda hagile vastamise tähtaja pikendamist.

15. Õige on kostja väide, et kohtud ei ole kontrollinud hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohtu

tagaseljaotsus oli tehtud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Samuti ei ole kohtud kontrollinud hagi

õiguslikku põhjendatust kaja menetledes. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. See säte

paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust

tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel,

mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu

määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse

väidetest (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 13 ja 5. juuni

2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-13, p 13). Juhul kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, ei või

tagaseljaotsust teha ning esitatud kaja tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel rahuldada ja menetlus taastada.

16. Hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest,

mis loetakse TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Kolleegium leiab, et

hagi on osaliselt õiguslikult põhjendamata. Hagiavalduses ei ole välja toodud asjaolusid, millest

tuleneks kostja kohustus tasuda kindlustusmakseid. Ainuüksi liisingulepingu sõlmimisest ja

võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud liisingulepingu regulatsioonist sellist kohustust liisinguvõtjale ei

tulene. Kindlustusmaksete tasumise kohustus peaks olema pooltel eraldi kokku lepitud, kuid

hagiavalduses sellisele kokkuleppele viidatud ei ole. Samuti ei nähtu hagiavaldusest, millisel alusel

arvestas hageja viivist määras 0,15% põhivõlalt päevas. See viivisemäär ületab VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusejärgset viivisemäära. Seega tuleb kindlustusmaksete ja viivise

väljamõistmise osas kaja rahuldada ning asja menetlus taastada.

17. Ülejäänud osas, st põhivõla, käibemaksu ja intressi väljamõistmise osas on hagi kolleegiumi

hinnangul õiguslikult põhjendatud, mistõttu oli tagaseljaotsuse tegemine selles osas lubatud ning kaja

tuleb jätta selles osas rahuldamata. Õigus nõuda tasuda tulnud liisingumakseid tuleneb VÕS § 367 lg-

test 1 ja 2. Liisingumaksetelt tasuda tulev käibemaks on nende maksetega vahetult seotud. Hageja on

oma nõudest VÕS § 367 lg 3 järgi maha arvestanud ka liisingueseme väärtuse. Kuivõrd TsMS § 407

lg 1 teise lause kohaselt loetakse kostja hageja faktilised väited omaksvõtnuks, ei ole asjakohased

kostja väited selle kohta, et hagis toodud liisingueseme väärtus oli vale. Arvestades seda, et

liisinguleping on oma olemuselt ka krediidileping, võib õiguslikult põhjendatuks pidada ka

intressinõuet (vt VÕS § 401 lg-d 2 ja 3 ning § 397 lg 1 esimene lause).

18. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada maakohtus,

sh arvestades TsMS § 169 lg-s 2 sätestatut.

19. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4

esimese lause alusel kostjale tagastada.

Jaak Luik, Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev