3-2-1-89-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-2-1-89-13

Otsuse kuupäev

Tartu, 6. november 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Villu Kõve, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 hagi Osaühingu

Vanalinna kinnisvarabüroo, Advokaadibüroo Mati

Senkel OÜ, Mati Senkeli, Sten Senkeli, Karl Senkeli

(üldõigusjärglane Mati Senkel) ja Mirjam Pariku vastu

võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 2-10-64750

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu Vanalinna kinnisvarabüroo, Advokaadibüroo Mati

Senkel OÜ, Mati Senkeli, Sten Senkeli ja Mirjam Pariku

kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1894 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 (registrikood

80035857), esindaja vandeadvokaat Kenno Vilippus

Kostjad Osaühing Vanalinna kinnisvarabüroo (registrikood

10555621), Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (registrikood

10555265), Sten Senkel, Mirjam Parik, nende esindaja

vandeadvokaat Mati Senkel

Kostja Mati Senkel

Asja läbivaatamise kuupäev

7. oktoober 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-64750 ja

saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Osaühingu Vanalinna kinnisvarabüroo, Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ, Mati

Senkeli, Sten Senkeli ja Mirjam Pariku kassatsioonkaebus osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-le kassatsioonkaebuselt 15. märtsil 2013 tasutud

kautsjon 100 (ükssada) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 (hageja) esitas 20. detsembril 2010 Harju Maakohtule hagi

kostjate vastu tasumata majandamis- ja kommunaalkulude väljamõistmiseks. Hageja palus lõpliku

nõudena välja mõista Osaühingult Vanalinna kinnisvarabüroo (kostja I) 300 eurot 9 senti,

Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ-lt (kostja II) 669 eurot 1 senti, Mati Senkelilt (kostja III) 372 eurot

1 senti, Sten Senkelilt (kosjta IV) 333 eurot 62 senti, Karl Senkelilt (kostja V) 306 eurot 32 senti ja

Mirjam Parikult (kostja VI) 426 eurot 32 senti.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad Tallinnas Liivalaia 41 asuva elamu (edaspidi elamu)

korteriomanikud ja hageja liikmed. Kostjad ei ole alates 2010. a märtsikuust tasunud hagejale

nõuetekohaselt majandamis- ja kommunaalkulusid. Kostjad on põhjendamatult keeldunud

kohtuvaidlustes (tsiviilasi nr 2-10-5847 ja 2-10-64750) hageja esindamisest tulenevate

õigusabikulude hüvitamisest. Kokku on kostjate võlgnevus 2011. a augusti seisuga 2407 eurot

37 senti.

2. Kostjad ei tunnistanud hagi. Kostjate vastuväidete kohaselt on Üllar Haaboja valitud 5. novembril

2009 juhatuse liikmeks ebaseaduslikult ning kostjad on vaidlustanud hageja sellekohase

üldkoosoleku otsuse (tsiviilasi nr 2-10-5847). Korteriühistu raha on kasutatud ebamõistlikult, sest

remondifondi kogutud 100 000 krooni on juhatuse liikme tegevuse tulemusena tasutud hagejat

esindavale advokaadile. Hagejaga on seotud ka teisi kohtuvaidlusi (tsiviilasjad nr 2-09-46968 ja 2-09-

44797). Hageja raha ebamõistlik kasutamine on olulisimaks põhjuseks, miks kostjad on hagejale

maksete tegemisest keeldunud. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et hageja pole esitanud arveid teenuste

tegeliku tarbimise alusel.

3. Harju Maakohus rahuldas 17. oktoobri 2011. a otsusega hagi ja mõistis hageja nõutud summad

kõigilt kostjatelt välja. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda.

Maakohus tuvastas, et kostjad ei vaidlusta, et nad on jätnud hagis toodud summad tasumata. Pooled

vaidlevad selle üle, kas kostjatel on õigus keelduda hageja nõutud maksete tasumisest. Kostjad on

vaidlustanud kohtus (tsiviilasi nr 2-10-5847) hageja 5. novembri 2009. a üldkoosoleku otsuse,

millega valiti juhatuse liikmed (sh Üllar Haaboja). Kuni maakohus ei ole viidatud üldkoosoleku

otsust kehtetuks tunnistanud, on see kehtiv mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 kohaselt.

Praegusel ajal ei ole kohtulahendit, mis oleks tunnistanud kõnealuse üldkoosoleku otsuse kehtetuks

(viidatud tsiviilasja menetlus on peatatud), ning seetõttu on üldkoosolekul valitud isikud hageja

juhatuse liikmeteks.

Kostjatel tuleb täita hageja üldkoosoleku 14. märtsi 2007. a otsust, mille kohaselt üldvalgustuse ja

vee kulud tasutakse proportsionaalselt ruutmeetritele. Ühiselt kasutatavad ruumid, sh koridor, on

korteriomanike kaasomandis. Vee- ja üldelektri kulud, mis on seotud kaasomandisse kuuluva osaga

korteriomandist, tuleb kanda analoogiliselt teiste üldkuludega sõltumata sellest, kes tegelikult seda

kaasomandi osa kasutab.

Hagejal on õigus nõuda kostjatelt ka õigusabikulusid, mis on kantud hageja ja tema liikmete

vahelistes vaidlustes tsiviilasjades. Selline õigusabikulude kandmise kohustus ei tulene otseselt

seadusest (õigusabikulud ei ole käsitatavad korteriühistuseaduse (KÜS) §-s 151 sätestatud

majandamiskuludena) ning selleks on vaja eraldi otsust. Õigusabikulusid saab hageja kostjatelt

nõuda, tuginedes alljärgnevatele tõenditele. Hageja põhikirja p 6.22 alap 8 kohaselt on juhatuse

pädevuses korteriühistu haldamiseks, remondiks ja majandamiseks vajalike tariifide ja fondimaksete

kehtestamine, muutmine ja tühistamine. Hageja juhatus on 16. märtsi 2010. a koosolekul otsustanud

sõlmida tsiviilasjas nr 2-10-5847 kliendilepingu advokaadibürooga ja nõuda sellest tulenevad kulud

sisse korteriomanikelt proportsionaalselt ruutmeetrite arvuga. 16. juunil 2010 on hageja üldkoosolek

kinnitanud juhatuse esitatud majandustegevuse aastakava 2010, milles on sätestatud, et juriidilised

kulud kogutakse vastavalt tekkinud kuludele elamispinna ruutmeetri järgi. 28. juunil 2011 kinnitas

hageja üldkoosolek majandustegevuse aastakava 2011, kust nähtub analoogne regulatsioon. Seega on

õigusabikulude kandmise otsustamine antud põhikirjaga juhatuse pädevusse ja üldkoosolek on

majandamiskava kaudu kinnitanud õigusabikulude kandmise korra. See kord ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega. Õigusabikulude sissenõudmine ei piira ka kostja põhiseaduslikku õigust pöörduda

kohtu poole, seda enam, et kostjad on mitmel korral hageja vastu kohtusse pöördunud. Küsimus

remondifondi kasutamisest õigusabikulude katteks on küsimus juhatuse käitumise õiguspärasusest

raha kasutamisel ning see ei ole praeguse vaidluse teema.

4. Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse

tühistada osas, milles kostjatelt mõisteti välja vaidlustatud õigusabikulud 1894 eurot 52 senti, ja

menetluskulude jaotuse osas. Kostjad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles neilt mõisteti välja

kommunaalkulude võlgnevus 512 eurot 85 senti.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15. veebruari 2013. a otsusega maakohtu otsuse menetluskulude

jaotuse osas ja tegi selles osas uue otsuse, millega jättis hageja menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus kostjate kanda järgmises proportsioonis: 12,5% jääb kostja I, 27,8% kostja II, 15,4%

kostja III, 13,9% kostja IV, 12,7% kostja V (surnud 13. veebruaril 2012, üldõigusjärglane kostja III)

ja 17,7% kostja VI kanda. Kostjate menetluskulud jättis ringkonnakohus nende endi kanda.

Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks neid

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6 kohaselt korrata.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Nii

korteriühistuseadusest kui ka hageja põhikirjast tulenevalt on korteriühistu liikmete kohustus muu

hulgas kanda ühistu toimimiseks vajalikud kulutused. Kohtuvaidluse tõttu ühistule tekkinud kulutuste

kandmine on samuti liikmete kohustus. Seda ka juhul, kui kohtumenetluses osaleb teise poolena mõni

ühistu liige. Asjaolu, et kohtuvaidluses võib tekkida olukord, kus menetluskulud jäetakse vastaspoole,

mitte aga ühistu kanda, ei võimalda pidada ühistupoolset kulutuste eelnevat kandmist (ja nende

jaotamist ühistu liikmete vahel) põhjendamatuks. Sel juhul tuleb menetluses tagastatavad

(vastaspoolelt väljamõistetavad) kulud ühistu liikmetele tagastada või kaetakse nendega tulevikus

tekkivaid muid vajalikke kulutusi. Tegemist ei ole menetluskulude kahekordse kandmisega.

Praeguses vaidluses ei ole hageja eesmärgiks tekitada kostjatele kahju. Korteriühistu vastu hagi

esitamisel peab hagejaks olev korteriühistu liige arvestama võimalusega, et osa ühistu kanda jäetud

menetluskuludest tuleb kanda temal kui ühistu liikmel. Kostjad ei ole vaidlustanud kulutuste

liikmepõhist jaotust (arvestades korteriomandi suurust).

Asjas ei ole alust apellatsioonimenetlust TsMS § 356 lg 1 järgi peatada. Maakohus leidis õigesti, et

praeguses asjas otsuse tegemine ei sõltu maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast nr 2-10-5847. Ka

asjaolu, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud või muul viisil ühistu huvide vastaselt käitunud,

ei mõjuta praeguses asjas tehtavat lahendit.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohtul ei

olnud alust jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Maakohus on jätnud õigesti

menetluskulud kostjate kanda, kuid leidis ekslikult, et need jaotuvad kostjate vahel võrdsetes osades.

Kuna kostjate vastu esitatud nõuded on erineva suurusega, siis vastavalt sellele tuleb määrata ka

menetluskulude hüvitamise kohustus. Ka apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi

jätta kostjate kanda (arvestades nõuete proportsiooni).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kassatsioonkaebuses paluvad kostjad nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu otsuse tühistada

õigusabikulude väljamõistmise ja menetluskulude jaotamise osas ning saata asi selles osas samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kostjad leiavad, et kohtud rikkusid kohtuotsuse põhjendamise kohustust, jättes tähelepanuta kostjate

väited, et hageja põhikirja p 6.22 alap 8 on vastuolus korteriühistuseadusega, hageja nõudel ei ole

õiguslikku alust, see on vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 15, ning õigusabikulude suurus ei ole ühistu

liikmetele prognoositav. Samuti jätsid kohtud ebaõigesti praeguse tsiviilasja menetluse peatamata

kuni ühistu põhikirja ebaseaduslikkuse kindlakstegemiseni, st kuni tsiviilasjas nr 2-10-5847 tehtava

otsuse jõustumiseni.

Kohtud jätsid ekslikult kohaldamata TsMS § 175 lg 1. Asjas tuli kontrollida lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtud ei järginud õigusabikulude väljamõistmisel häid tavasid,

hea usu ega mõistlikkuse põhimõtet.

Kohtud jätsid põhjendamatult kohaldamata TsMS § 162 lg 4 ja § 163 lg 2.

7. Vastuses kostjate kassatsioonkaebusele vaidles hageja sellele vastu ja palus jätta see rahuldamata

ning ringkonnakohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjatelt majandamis- ja kommunaalkulude tasumist hageja

esitatud arvete järgi. Arvetel on kajastatud ka õigusabikulud, mida hageja on kandnud kohtuvaidluse

tõttu tsiviilasjas nr 2-10-5847 ja kohtuvaidluse tõttu praeguses tsiviilasjas. Tsiviilasjas nr 2-10-5847

on korteriomanikud esitanud nõude KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 vastu, praeguses tsiviilasjas

on menetluses KORTERIÜHISTU LIIVALAIA 41 hagi korteriomanike vastu.

10. Tulenevalt TsMS § 688 lg-st 1 kontrollib Riigikohus kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust

üksnes osas, mille peale on kaevatud. Kassatsioonkaebuses vaidlustasid kostjad ringkonnakohtu

otsuse osas, milles kostjatelt mõisteti välja kohtuvaidlustega seotud õigusabikulud, samuti

menetluskulude jaotamise osas. Kohtud mõistsid igalt kostjalt välja hageja nõutud summad ning ei

toonud välja, kui suure osa igalt kostjalt väljamõistetud summast moodustavad õigusabikulud.

Kostjad on kassatsioonkaebuses märkinud, et kohtud rahuldasid hageja nõude kogusummas

2407 eurot 37 senti, millest 512 eurot 85 senti oli kommunaalkulude võlgnevus ja 1894 eurot 52 senti

võlgnevus, mis tulenes kohtumenetlustes kantud õigusabikuludest.

11. Kolleegium võtab esmalt seisukoha, milline on hageja kohtumenetluses kantud õigusabikulude

kui korteriühistu kulu tähendus korteriühistuseaduse mõttes. Kohtud leidsid, et sellised õigusabikulud

ei ole KÜS §-s 151 sätestatud majandamiskulud. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu. KÜS §-s 151

lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest,

sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe

ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kolleegium leiab, et ka kulud, mis

tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi

teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud

teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes.

Kolleegium selgitab, et korteriühistu liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lg 1 p 1 ja

KÜS § 151 lg 1 alusel koguda liikmetelt majandamiskuludena kindlaksmääratud igakuiste tariifide

alusel raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste

katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks. Korteriühistu majandustegevuse aastakavas on võimalik

ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel

(arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta), vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu

liikmetelt. Samuti on võimalik üldkoosoleku otsusega heaks kiita (majandustegevuse aastakava

vastuvõtmisel) varem kantud, kuid varasemas majandustegevuse aastakavas mitteettenähtud kulutuste

tegemine. Eelöeldu kehtib ka korteriühistu õigusabikulude kohta.

12. Kohtud on tuginenud hagi rahuldades eelkõige sellele, et hageja juhatus on hageja põhikirja

p 6.22 alap 8 alusel 16. märtsi 2010. a koosolekul otsustanud, et tsiviilasja nr 2-10-5847 kohta

sõlmitakse hageja esindamiseks kliendileping ning esitatakse tekkinud kulud tasumiseks

korteriomanikele koos üüriarvetega advokaadibüroo esitatud arvete alusel proportsionaalselt

ruutmeetrite arvuga.

Hageja põhikirja p 6.22 alap 8 järgi kuulub hageja juhatuse pädevusse hageja kui korteriühistu

haldamiseks, remondiks ja majandamiseks vajalike tariifide ja fondimaksete kehtestamine, muutmine

ja tühistamine. Kolleegiumi arvates on see põhikirja säte vastuolus KÜS § 15 lg 1 p-ga 1. Selle sätte

järgi koostab ja esitab korteriühistu juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule

kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme

mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid. Seega on KÜS § 15 lg 1 p-s 1

imperatiivselt sätestatud, et ainult korteriühistu liikmete üldkoosolekul on pädevus otsustada, mis liiki

kulutusi korteriühistu võib majandamiskuludena teha. KÜS § 151 lg 1, mis sätestab

majandamiskulude mõiste, ei anna korteriühistu juhatusele volitust otsustada, missuguste

majandamiskulutuste hüvitamist korteriühistu liikmetelt nõuda. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole

hageja üldkoosolek enne juhatuse 16. märtsi 2010. a koosolekut vastu võtnud otsust õigusabikulude

kandmise kohta. MTÜS § 7 lg 2 teine lause sätestab, et kui mittetulundusühistu põhikirja säte on

vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse

korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse

sätteid. Eeltoodust tulenevalt ei andnud hageja põhikirja p 6.22 alap 8 hageja juhatusele õigust

otsustada üldkoosoleku asemel, missuguste kulutuste tegemiseks kasutada hageja vara. Seega ei

olnud hageja juhatuse 16. märtsi 2010. a otsuse alusel alust hagi rahuldada.

13. Kohtud leidsid lisaks, et hageja 16. juuni 2010. a ja 28. juuni 2011. a üldkoosolekud on

õigusabikulude kandmise korra hiljem 2010. ja 2011. a majandamiskava kaudu kinnitanud. Hageja

tugines muu hulgas viidatud üldkoosolekute otsustele 2010. ja 2011. a majandamiskava kinnitamise

kohta, milles otsustati, et juriidilised kulud kogutakse vastavalt tekkinud kuludele elamispinna

ruutmeetri järgi. Selline otsus on kooskõlas KÜS § 15 lg 1 p-ga 1 ja KÜS § 151 lg-ga 1. Seega ei ole

välistatud, et hageja võis oma liikmetelt nõuda õigusabikulude vastavas osas hüvitamist

alates 2010. aastast.

14. Kolleegiumi arvates on aga hageja nõue kostjate vastu välistatud põhjusel, et hageja nõuab

kulutuste hüvitamist, mida kostjad peaksid kohtuvaidluste kaotamise korral hagejale nagunii

hüvitama või mis jääksid hageja kanda, kui kostjad kohtuvaidlused võidavad. Selline õigusabikulude

nõudmine kostjatelt korteriühistu majandamiskulude raames oleks vastuolus korteriomandiseaduse

(KOS) § 13 lg-tega 1 ja 2. KOS § 13 lg 1 esimene lause sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil

lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused

ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.

KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise

kulutused teistele korteriomanikele hüvitama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.

Kolleegium leiab, et nende sätete mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa

õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas

kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Juhul kui kosjad kõnealused kohtuvaidlused

võidavad, oleks ebaõiglane ja KOS § 13 lg-te 1 ja 2 mõtte vastane, kui nad peaksid siiski osa võtma

hageja õigusabikulude kandmisest muul viisil, st hagejale hageja liikmena majandamiskulude

makseid tehes.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet kostjate vastu õigusabikulude väljamõistmise kohta

võimalik rahuldada. Kuivõrd kohtud ei ole välja toonud, kui suure osa igalt kostjalt väljamõistetud

summast moodustavad õigusabikulud, ei ole kolleegiumil võimalik ringkonnakohtu otsust osaliselt

tühistada või jätta otsus osaliselt muutmata. Seetõttu tuleb asi saata ringkonnakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohtul tuleb eeltoodut arvestades otsustada hagi osalise rahuldamise üle.

16. Kostjate kassatsioonkaebuse väide, et asja menetlus oleks tulnud peatada, ei ole asjakohane, kuna

hageja juhatuse esindusõiguse olemasolust ei sõltu praeguse asja lahendamise tulemus.

17. Kolleegium ei nõustu kostjate kassatsioonkaebuse väitega, et asja lahendamisel tuli TsMS § 175

lg 1 järgi kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Viidatud säte kohaldub

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (kui asjas on tehtud menetluskulude jaotust

kindlaksmäärav kohtulahend ja menetlusosaline taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel).

18. Menetluskulude jaotus määratakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel asja uuel läbivaatamisel,

lähtudes selle tulemusest. Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele märgib kolleegium, et TsMS § 163

lg 2 kohaldub hagi osalise rahuldamise korral. Ringkonnakohus selgitas, et asjas ei olnud alust jätta

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda.

19. Kostjate kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada.

Villu Kõve, Henn Jõks, Tambet Tampuu