3-3-1-50-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-50-13

Määruse kuupäev

5. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

OÜ Paargu kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja

tollikeskuse 28. juuli 2011. a intressinõude nr 13-3/3980 ja

18. augusti 2011. a intressinõude nr 13-3/4494 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2013. a määrus haldusasjas

nr 3-11-2489

Menetluse alus Riigikohtus

OÜ Paargu määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Paargu määruskaebus ja tühistada Tartu Ringkonnakohtu 26. märtsi 2013. a

määruse resolutsiooni punkt 3 haldusasjas nr 3-11-2489 kaebaja menetluskulude

väljamõistmata jätmise osas.

2. Rahuldada OÜ Paargu taotlus osaliselt ning mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Paargu

kasuks välja menetluskulu 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) eurot.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt OÜ Paargu kasuks välja Riigikohtus kantud menetluskulu 450

(nelisada viiskümmend) eurot.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) otsustas 4. juuli 2011. a maksuotsusega

nr 12.2-3/1745-8 vähendada OÜ Paargu (kaebaja) poolt maksustamisperioodil veebruar 2011

deklareeritud sisendkäibemaksu summas 7066 eurot 40 senti, jätta rahuldamata tagastusnõude

summas 3558 eurot 56 senti ja määrata tasumiseks käibemaksu summas 3 507 eurot 84 senti.

Kaebaja vaidlustas PMTK 4. juuli 2011. a maksuotsuse halduskohtus. Tallinna Halduskohus rahuldas

10. jaanuari 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2373 kaebuse osaliselt, tühistas PMTK 4. juuli

2011. a maksuotsuse osas, millega vähendati kaebaja deklareeritud sisendkäibemaksu 6240 euro

võrra, jäeti tagastusnõue rahuldamata 2912 euro 16 sendi ulatuses ja kohustati kaebajat tasuma 3507

eurot 84 senti käibemaksu. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsust osas, milles kaebust ei rahuldatud.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 1. oktoobri 2012. a otsusega kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata

ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohtute otsused on jõustunud.

2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LõMTK) kohustas 28. juuli 2011. a

intressinõudega nr 13-3/3980 tasuma kaebajat intressivõlga 69 eurot 53 senti ning 18. augusti

2011. a intressinõudega nr 13-3/4494 intressivõlga 258 eurot 88 senti.

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse LõMTK 28. juuli 2011. a ja 18. augusti 2011. a

intressinõuete tühistamiseks.

Tartu Halduskohus jättis 16. märtsi 2012. a otsusega haldusasjas nr 3-11-2489 kaebuse rahuldamata.

Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohus võttis

apellatsioonkaebuse 26. aprilli 2012. a määrusega menetlusse.

4. Maksu- ja Tolliamet (vastustaja) tunnistas 13. veebruari 2013. a otsusega nr 13-1/595 28. juuli

2011. a intressinõude osaliselt, s.o 55 euro 91 sendi ulatuses, ja 18. augusti 2011. a intressinõude

tervikuna kehtetuks. Otsuses viidati Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2012. a otsusele haldusasjas nr

3-11-2373, millega tühistati PMTK 4. juuli 2011. a maksuotsus tasumisele kuuluva käibemaksu ja

tagastusnõude rahuldamata jätmise osas. Viidatud otsusele tuginedes tuli vastustaja hinnangul ka

28. juuli 2011. a ja 18. augusti 2011. a intressinõuded kehtetuks tunnistada.

5. Vastustaja esitas 13. veebruaril 2013 Tartu Ringkonnakohtule taotluse haldusasja menetluse

lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, sest vaidlustatud

haldusaktid on kehtetuks tunnistatud.

6. Kaebaja nõustus 21. veebruaril 2013 esitatud seisukohas menetluse lõpetamisega. Kuigi ta pidas

28. juuli 2011. a intressinõuet tervikuna õigusvastaseks, loobus ta selle kehtima jäänud osa vaidlusta-

misest, sest see moodustas kogu vaidlustatud intressinõuetest vaid 4,15% (13 eurot 62 senti). Samuti

palus ta mõista vastustajalt välja 95,85% menetluskuludest kogusummas 1373 eurot 42 senti (koos

riigilõivuga).

7. Vastustaja palus jätta menetluskulud poolte enda kanda või vähendada kaebaja kasuks välja-

mõistetavate menetluskulude suurust.

8. Tartu Ringkonnakohus tühistas 26. märtsi 2013. a määrusega halduskohtu 16. märtsi 2012. a

otsuse ning lõpetas asja menetluse osaliselt kaebusest loobumise ja osaliselt vaidlustatud haldusaktide

kehtetuks tunnistamise tõttu (p 1), tagastas kaebajale riigilõivu 31 eurot 47 senti (p 2) ja jättis kaebaja

menetluskulud tema enda kanda (p 3). Ringkonnakohus leidis, et kuna intressinõuete kehtetuks

tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest käesolevas asjas, vaid hoopis intressinõuete

aluseks olnud PMTK 4. juuli 2011. a maksuotsuse tühistamisest Tallinna Halduskohtu poolt

haldusasjas nr 3-11-2373, siis ei kuulu kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel vastustajalt

väljamõistmisele. Intressinõuded oleks kehtetuks tunnistatud ka siis, kui kaebaja ei oleks käesolevas

asjas kaebust esitanud. Intressinõuete vaidlustamine ei olnud kaebajale lõppkokkuvõttes vajalik. Ka

intressinõuete õigusvastasust on kaebaja põhjendanud vaid sellega, et selle aluseks olev maksuotsus

on õigusvastane. Riigilõiv tagastati proportsionaalselt haldusaktide kehtetuks tunnistamise osaga.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Kaebaja vaidlustab määruskaebuses ringkonnakohtu määrust osas, millega jäeti tema esindaja-

kulud 95,85% ulatuses vastustajalt välja mõistmata. Kaebaja leiab, et ta ei pidanud võtma riski,

laskma mööda kaebetähtaega ja loobuma kaebeõigusest intressinõuete vaidlustamiseks, jäädes lootma

vaid sellele, et maksuhaldur maksuotsuse tühistamise korral ka intressinõuded tühistab. Kaebaja

taotles halduskohtult menetluskulude minimeerimiseks käesoleva haldusasja menetluse peatamist

kuni haldusasjas nr 3-11-2373 tehtava otsuse jõustumiseni. Halduskohus keeldus menetlust

peatamast, leides, et vaidlustatud intressinõuded ei ole seotud maksuotsusega, vaid on tingitud

maksu- ja kõrvalkohustuste tähtaegsest täitmata jätmisest. Kohtu eeltoodud hinnang veenis kaebajat,

et kaebuse esitamine oli põhjendatud ja vajalik ning menetlust tuleb jätkata. Hoolimata haldusasjas nr

3-11-2373 tehtud kaebust rahuldavast kohtuotsusest jättis halduskohus käesolevas asjas kaebuse

rahuldamata. Ka ei võtnud vastustaja apellatsioonkaebuse vastuses kaebust õigeks ega tunnistanud

vaidlustatud intressinõudeid kehtetuks. Seda hoolimata asjaolust, et vastustajale oli teada, et

haldusasjas nr 3-11-2373 oli kohtuotsus vaidlustamata osas jõustunud. Kaebuse esitamisega seotud

õigusabikulud olid üksnes 207 eurot. Kuna kohus jättis menetluse peatamata, tekkisid kaebajal

täiendavad esindajakulud esimeses astmes 568 eurot 50 senti ja teises astmes 1357 eurot.

10. Vastustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Maksuhaldur on pärast maksuotsuse tühistamist intressisummad tagastanud. Kuni intressinõuete

aluseks olnud maksuotsuse tühistamiseni olid intressinõuded õiguspärased ja kehtivad. Kaebaja

peamiseks argumendiks intressinõuete vaidlustamisel oli üksnes asjaolu, et kaebaja on maksuotsuse

vaidlustanud ja peab seda õigusvastaseks. Samas ei olnud maksuotsuse kehtivust esialgse õiguskaitse

korras peatatud. Halduskohtu otsus käesolevas asjas oli maksuhaldurile soodne ning intressinõuete

kehtetuks tunnistamise tingis üksnes asjaolu, et kaebajale osutus intressinõuete aluseks oleva

maksuotsuse vaidlustamine kohtus tulemuslikuks. Maksumaksja ei pea lootma, et maksuhaldur

käitub õiguskuulekalt, vaid selline käitumine on maksuhalduri kohustus. Kui maksuhaldur ei oleks

hiljem õiguskuulekalt käitunud ja oleks jätnud mingi seadusest tuleneva toimingu tegemata, saanuks

kaebaja esitada maksuhaldurile taotluse või pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse. Antud juhul on

oluline see, et intressinõudeid ei tunnistatud kehtetuks käesolevas haldusasjas esitatud kaebuse, vaid

maksuotsuse tühistamise tõttu. Intressinõuete vaidlustamine ei olnud vajalik. Kui kohus peab õigeks

kaebaja menetluskulud vastustajalt välja mõista, palub vastustaja väljamõistetavate menetluskulude

suurust vähendada.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse sama

seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

Ringkonnakohus lõpetas haldusasja menetluse osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 3 alusel kaebusest

loobumise tõttu ja osaliselt HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel vaidlustatud intressinõuete kehtetuks

tunnistamise tõttu. Vastustaja tunnistas 13. veebruari 2013. a otsusega LõMTK 18. augusti 2011. a

intressinõude tervikuna kehtetuks ja 28. juuli 2011. a intressinõude osaliselt kehtetuks, s.o 55 euro 91

sendi ulatuses. Kaebaja loobus LõMTK 28. juuli 2011. a intressinõude kehtima jäänud osa

vaidlustamisest. Kaebaja taotleb vastustajalt esindajakulude väljamõistmist 95,85% ulatuses, seega

ulatuses, milles haldusasja menetlus lõpetati HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja ei vaidlusta

määruskaebuses riigilõivu osalist tagastamata jätmist, küll aga esindajakulude väljamõistmata jätmist.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu poolt HKMS § 108 lg-le 6 antud tõlgendusega.

Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud sätet tõlgendada laiendavalt ja mõista vastustajalt kaebaja

menetluskulud välja ka olukorras, kus vastustaja on tunnistanud vaidlustatud haldusakti kehtetuks

kaebaja poolt teises haldusasjas esitatud kaebuse tõttu. Selline tõlgendus toetab paremini sätte

eesmärki, milleks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud

menetluskulud. Haldusasjad nr 3-11-2489 ja 3-11-2373 olid omavahel seotud. Selles haldusasjas

vaidlustatud intressinõuete aluseks oli haldusasjas nr 3-11-2373 vaidlustatud maksuotsus, seega

sõltus intressinõuete õiguspärasus maksuotsuse õiguspärasusest.

13. Ringkonnakohtu kitsendav tõlgendus kohtleks kaebajaid, kel on olnud võimalus vaidlustada nii

maksuotsus kui intressinõuded ühes haldusasjas, erinevalt võrreldes kaebajatega, kelle vastavad

kaebused vaadatakse läbi erinevates haldusasjades. Sellisel juhul sõltuks menetluskulude välja-

mõistmine kohtu diskretsioonist kaebuste liitmise või nõuete eraldamise osas. Pealegi tegi 4. juuli

2011. a maksuotsuse PMTK, 28. juuli 2011. a ja 18. augusti 2011. a intressinõuded esitas aga

LõMTK, seega allusid nende haldusaktide vaidlustamiseks esitatud kaebused enne 1. jaanuari 2012

kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku § 8 lg 1 alusel erinevatele kohtutele.

14. Asjakohatu on kaebajale ette heita, et ta otsustas tema arvates õigusvastast ja tema õigusi rikkuvat

haldusakti halduskohtus vaidlustada. Vastupidi, kaebuse esitamata jätmise korral saanuks kaebajale

ette heita seda, et ta ei võtnud seaduses ettenähtud kaebetähtaja jooksul midagi ette oma õiguste

kaitseks. Pärast seaduses ettenähtud kaebetähtaja möödumist võinuks kaebaja võimalused oma õigusi

kaitsta oluliselt halveneda (kaebetähtaja ennistamise vajadus, tuvastamiskaebuse esitamise piirangud,

haldusorgani initsiatiiv õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks, haldusmenetluse

uuendamise taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaeg). Haldusakti tühistamiseks kaebuse esitamata

jätmisel tuleb arvestada tagajärjega, et võimalikule õigusvastasusele vaatamata on tegemist kehtiva ja

seega täitmiseks kohustusliku haldusaktiga.

15. Eeltoodud põhjendustele tuginedes tühistab kolleegium ringkonnakohtu määruse osas, millega

jäeti kaebaja menetluskulud tema enda kanda, ning teeb asjas uue määruse, millega rahuldab kaebaja

menetluskulude väljamõistmise taotluse osaliselt.

16. Kaebaja esitas apellatsioonimenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo

Casus OÜ 24. aprilli 2012. a arve nr 201204015 summas 862 eurot 50 senti ja 20. veebruari 2013. a

arve nr 201302024 summas 494 eurot 50 senti. Nende arvete tasumist tõendavad pangakonto välja-

võte ja maksekorraldus (tl 143–148). Kaebaja ei ole 21. veebruari 2013. a avalduses taotlenud haldus-

kohtus kantud esindajakulude väljamõistmist vastustajalt, kuid selline taotlus esitati halduskohtule ja

jäeti halduskohtu poolt rahuldamata kaebuse rahuldamata jätmise tõttu. Halduskohtule esitati

esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus OÜ 23. oktoobri 2011. a arve nr 201110028

summas 207 eurot ja 27. veebruari 2012. a arve nr 201202028 summas 586 eurot 50 senti ning nende

arvete tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted (tl 90–93). Summad sisaldavad käibemaksu.

Kaebaja kandis halduskohtus esindajakulusid kokku 793 eurot 50 senti ja apellatsioonimenetluses

1357 eurot.

Kolleegium hinnangul tõendavad need dokumendid, et kulud on kantud.

17. Arvestades asjaoluga, et kaebusega vaidlustatud intressisumma oli kokku 328 eurot 41 senti ning

tegemist ei olnud keerulise õigusliku vaidlusega, ei ole kaebaja taotletud esindajakulu kogu ulatuses

väljamõistmine põhjendatud. Kolleegium vähendab HKMS § 109 lg 6 alusel väljamõistetava

menetluskulu summat ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja halduskohtus kantud esindaja-

kulude katteks 600 eurot ja ringkonnakohtus kantud esindajakulude katteks 550 eurot. Nimetatud

summade hulka on arvestatud ka käibemaks.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolleegium

teeb määruse vastustaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja esitas määruskaebemenetluses kantud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Casus

OÜ 26. aprilli 2013. a arve nr 201304040 summas 529 eurot ja 17. oktoobri 2013. a arve

nr 201310013 summas 356 eurot 50 senti ning nende arvete tasumist tõendava pangakonto väljavõtte.

Summad sisaldavad käibemaksu. Kaebaja kandis määruskaebemenetluses menetluskulu kokku 885

eurot 50 senti.

Kolleegium hinnangul tõendavad menetluskulu dokumendid, et kulud on kantud. Kolleegium peab

põhjendatuks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista esindajakulu 450 eurot.

19. Kautsjon kuulub HKMS § 107 lg 4 alusel tagastamisele.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann