3-4-1-41-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-41-13

Otsuse kuupäev

4. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja

Priit

Pikamäe,

liikmed

Tõnu

Anton,

Eerik

Kergandberg, Jaak Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 57 lõike 1 ja lisa 1 (1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse

kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro

18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagi esitamisel tasuda

riigilõivu 17 895 eurot 26 senti

Menetluse alus

Tartu Maakohtu 10. septembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-

11-3352

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagiavalduse

esitamisel tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldur esitas 26. jaanuaril 2011 Tartu Maakohtule hagi OÜ Valga

Leivatehas ja OÜ Leivavedu vastu lepingute kehtetuks tunnistamises, tahteavalduste asendamiseks

kohtuotsusega ja üüritulu 252 309 euro 12 sendi väljamõistmiseks. Kuna tegemist oli tehingute kehtetuks

tunnistamise nõuetega (tuvastusnõuded) ja nende tehingute alusel saadu väljamõistmise nõuetega

(omandiõigus kinnistule ja kinnistutest saadud üüritulu) OÜ MRP pankrotivarasse, luges kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 134 lõike 3 järgi hagihinnaks üksnes varaliste nõuete hinna,

kokku 571 867 eurot 36 senti. Sel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja sama seaduse

lisa 1 alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti hagi esitamisel

tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti. Riigilõiv tasuti – hageja tasus 1300 eurot 26. jaanuaril 2011 ja OÜ

MRP Ärigrupp pankrotivõlausaldaja AS DNB Pank tasus 16 595 eurot 26 senti 1. juulil 2011.

2. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuni 2012. a osaotsusega hageja nõude lepingute kehtetuks tunnistamise

ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamise kohta, tehes ka otsuse rahuldatud nõuete menetluskulude

jaotuse kohta. Otsus jõustus 6. augustil 2013. Tsiviilasja menetlus jätkub 252 309 euro 12 sendi suuruse

üüritulu väljamõistmise osas.

3. 29. augustil 2013 esitas hageja Tartu Maakohtule taotluse tagastada hagiavalduselt üüritulu

väljaandmise nõudelt enamtasutud riigilõiv, kuna riigilõivu määr oli põhiseadusega vastuolus.

TARTU MAAKOHTU OTSUS

4. Tartu Maakohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata 26. jaanuaril 2011

kehtinud RLS lisa 1 osas, mis näeb ette kohustuse tasuda hagi esitamisel tsiviilasjas hinnaga üle

511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti riigilõivu 17 895 eurot 26 senti. Isik pidi tasuma

riigilõivu RLS lisas 1 sätestatud määras, riigilõivu suurus ei tulene RLS § 57 lõikest 1. Seetõttu on

asjassepuutuvaks normiks üksnes RLS lisa 1 vastav rida – lähtuvalt sellest pidi hageja tasuma

hagiavalduse esitamisel riigilõivu 17 895 eurot 26 senti. Pärast osaotsuse tegemist jäi menetlusse nõue

mõista välja üüritulu 252 309 eurot 12 senti. See moodustab umbes 44% algsest tsiviilasja hinnast. Kohus

lähtus põhiseaduspärase riigilõivu määramisel menetlusse jäänud nõude osakaalust tsiviilasja hinnast

tervikuna ja enne 2009. a-t kehtinud riigilõivumääradest.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

5. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et enne 30. juunit 2012 kehtinud riigilõivud, mida tuli

maksta hagiavalduse esitamisel, olid ebaproportsionaalsed ja tuleb seetõttu põhiseaduse vastaseks

tunnistada.

6. Hageja OÜ MRP Ärigrupp pankrotihaldur leiab, et 26. jaanuaril 2011 kehtinud RLS § 57 lõige 1

koostoimes lisaga 1 oli põhiseadusvastane osas, mis nägi ette kohustuse tasuda hagi esitamisel tsiviilasjas

hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.

Riigikohus on korduvalt leidnud, et isik saab lõivu suurusega mitte nõustudes esitada enamtasutud

riigilõivu tagastamise avalduse ka siis, kui ta on selle menetluse kiirema jätkumise huvides ära maksnud.

Samuti on Riigikohus leidnud, et enamtasutud riigilõivu tagastamise taotluse esitamisel saab

kohtulahendi jõustumiseni nõuda riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimist. Seega on

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus lubatav. Praeguses asjas tasuda tulnud riigilõivumäärale vahetult

eelneva ja järgneva riigilõivumäära on Riigikohus juba põhiseadusvastaseks tunnistanud. Lähtuvalt

sellest ja arvestades riigilõivumäära suurust, ei kaalu menetlusökonoomia ja menetlusosaliste õiguse

mõistmise kulude kandmisest osavõtu eesmärgid üles isiku kohtusse pöördumise õiguse riivet.

7. Kostja OÜ Valga Leivatehas (likvideerimisel) leiab, et RLS lisal 1 ei ole iseseisvat regulatiivset

toimet, riigilõivu tasumise kohustus tuleneb RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 koostoimest. Hageja on minetanud

võimaluse taotleda tsiviilasjas hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu määra põhiseaduslikkuse

kontrolli algatamist, seetõttu tuleb jätta taotlus rahuldamata. Tsiviilasja osa nõuete suhtes jõustus

kohtuotsus 6. augustil 2013. RLS § 57 lõikest 1 tulenevalt tasutakse riigilõivu hagihinnalt, mis saadakse

ühes hagis sisalduvate nõuete liitmisel (TsMS § 134 lõige 1). Kuigi hagiavalduses sisaldus mitu nõuet, on

tsiviilasjas üks hagihind ja sellest tulenevalt vaid üks riigilõivu summa, mis tuleb tasuda ja mis ei ole

jaotatav erinevate nõuete vahel. TsMS § 150 lõigete 1 ja 6 koostoimest tulenevalt ei ole isikul võimalik ka

pärast menetluse osalist lõppemist jõustunud kohtulahendiga tugineda riigilõivu põhiseadusvastasusele

enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes, kui isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal.

Sellisest tõlgendusest tulenevat põhiseaduse (PS) § 15, § 24 lõike 5 ja § 152 riivet õigustab õiguskindluse

ja menetlusökonoomia põhimõte. Kuna hageja tasus riigilõivu, siis ei ole PS § 15 lõikest 1 tulenev

kohtusse pöördumise õigus riivatud.

8. Kostja OÜ Leivavedu oma seisukohta ei esitanud.

9. Õiguskantsler leiab, et hagi täpsustamise ajal, s.o 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis RLS § 57 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro

18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti hagi esitamisel tasuda riigilõivu 17 895 eurot 26 senti, ei olnud PS

§ 15 lõikega 1 ja §-ga 11 kooskõlas.

10. Justiitsminister leiab, et kohaldamata jäetud norm on põhiseadusega kooskõlas. Riigilõivudega

tagatakse kohtumenetluse ökonoomia. Arvestades seda, et on olemas mehhanism maksejõuetu isiku

riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks, ei ole riigilõivumäär ebaproportsionaalselt

suur ega põhiseadusega vastuolus.

PÕHISEADUSEGA VASTUOLUS OLEVAKS TUNNISTATUD SÄTTED

11. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde "Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses

(eurodes)" (1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

511 293,18

[---]

575 204,83

17 895,26

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12. Asja lahendamiseks tuleb esiteks hinnata taotluse lubatavust ja teiseks leida asjassepuutuv norm.

Seejärel saab asja sisuliselt lahendada.

13. OÜ Valga Leivatehas (likvideerimisel) leiab, et taotlus ei ole lubatav, kuna õiguse nõuda enamtasutud

riigilõivu tagastamise taotluse alusel riigilõivu põhiseaduspärasuse hindamist kaotas hageja osaotsuse

jõustumisega. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

14. Riigikohtu üldkogu leidis 2. aprilli 2013. a määruses asjas nr 3-2-1-140-12, et TsMS § 150 lõike 1

punkti 1 ja lõiget 6 tuleb koostoimes tõlgendada selliselt, et enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes

saab isik lõivu põhiseadusvastasusele tugineda kuni menetluse jõustunud lahendiga lõpetamiseni, kui

isikul oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal. Üldkogu põhjendas tõlgendust sellega, et TsMS

§ 150 lõike 1 punkt 1 on mõeldud formaalse menetlusena, milles tagastatakse n-ö ekslikult rohkem

tasutud riigilõiv, samuti sellega, et nii välditakse arvukate riigilõivu tagastamise taotluste menetlemist

kohtutes ja seeläbi kaitstakse kohtusüsteemi suutlikkust pakkuda õiguskaitset mõistliku aja jooksul

(viidatud otsuse punktid 20–21).

15. Praeguses asjas esitas hageja hagi hinnaga kokku 571 867 eurot 36 senti. Osa nõuetest lahendati

osaotsusega, mis jõustus 6. augustil 2013. Menetlusse jäi hagi üüritulu väljamõistmise nõudes hinnaga

252 309 eurot 12 senti. Hageja esitas 29. augustil 2013 taotluse tagastada hagiavalduselt üüritulu

väljaandmise nõudelt enamtasutud riigilõiv põhiseadusega vastuolus olevas osas.

16. Kolleegiumi hinnangul on riigilõivumäära põhiseaduslikkuse kontroll lubatav järgmistel põhjustel.

Kuigi on õige, et riigilõivu makstakse hagihinnalt tervikuna, mis saadakse hagis sisalduvate nõuete

liitmisel (TsMS § 134 lõige 1), on riigilõivumäära põhiseaduspärasuse kontrollimise lubatavusel määrav

see, et menetluses olevas osas ei ole veel jõustunud kohtuotsust.

17. Osaotsusega lahendati hagiavalduse nõuded veidi enam kui poole ulatuses hagi hinnast. Ei oleks õige,

kui kohus tõmbaks seadusandja asemel piiri, millise osakaaluga nõuded hagihinnast peaks veel

menetluses olema, et enamtasutud riigilõivu tagastamise nõude puhul oleks lubatav riigilõivu suuruse

põhiseaduspärasust hinnata. Seetõttu leiab kolleegium, et enamtasutud riigilõivu tagastamise nõude

läbivaatamisel saab kontrollida riigilõivumäära põhiseaduspärasust, hoolimata sellest, et asjas on tehtud

osaotsus ja see on jõustunud.

18. Järgnevalt leiab kolleegium asjassepuutuva normi. Tartu Maakohus jättis kohaldamata üksnes RLS

lisa 1 asjakohase riigilõivumäära. Osa menetlusosalisi leiab, et asjassepuutuv on ka RLS § 57 lõige 1.

19. Kolleegiumi hinnangul tuleb asjassepuutuvaks normiks lugeda ka RLS § 57 lõige 1 põhjusel, et selle

normi põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral tuleks riigilõivu maksmise küsimus lahendada erinevalt –

selle normi kehtetuse korral ei oleks alust hagi esitamisel riigilõivu nõuda. Nii on Riigikohus ka varem

arvukates põhiseaduslikkuse järelevalve asjades leidnud, et põhiseadusega vastuolus on riigilõivu

tasumise kohustust ja riigilõivu määra ette nägevad normid koos.

20. Lähtuvalt eeltoodust loeb kolleegium asjassepuutuvaks ka RLS (RT I 2010, 21, 107; RT I,

25.06.2012, 3) § 57 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine" lõike 1:

"Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

21. Kolleegiumi hinnangul on maakohtus põhiseaduse vastaseks tunnistatud ja kohaldamata jäetud

riigilõivumäär 17 895 eurot 26 senti asjassepuutuv. Kuigi menetluses on nüüdseks üksnes osa algsetest

nõuetest, on just see summa, mille hageja oli kohustatud hagi esitamisel riigilõivuna tasuma.

22. Edasi lahendab kolleegium põhiseaduslikkuse järelevalve asja. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise

nõue ja riigilõivu määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses tagatud igaühe põhiõigust

pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on mitmetes lahendites leidnud, et

kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole olnud menetlusökonoomia ja õigusemõistmise

kulude kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne.

23. Eelnimetatud

põhjustel

on

Riigikohus

tunnistanud

põhiseadusvastaseks

vaidlusalusest

riigilõivumäärast märkimisväärselt väiksemaid riigilõive, sealhulgas riigilõivuseaduse lisa 1 tabelis

vaidlusalusele riigilõivumäärale vahetult eelneva riigilõivu. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium tunnistas 20. juuni 2012. a otsusega asjas nr 3-4-1-9-12 RLS § 57 lõike 1 ja lisa 1 alates

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusvastaseks osas, milles

tsiviilasjas hinnaga 447 381 eurot 53 senti kuni 511 293 eurot 18 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

16 617 eurot 2 senti. Põhiseaduse vastaseks on tunnistatud ka riigilõivuseaduse lisa 1 tabelis

vaidlusalusele riigilõivumäärale vahetult järgnev riigilõiv. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegium tunnistas 18. oktoobri 2012. a otsusega asjas nr 3-4-1-15-12 RLS § 57 lõige 1 ja lisa 1 alates

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis osas, milles tsiviilasjas hinnaga 575 204

eurot 83 senti kuni 639 116 eurot 48 senti tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 19 173 eurot 49 senti.

24. Kolleegium jääb Riigikohtu varasemas praktikas võetud seisukohtade juurde ning samadel

kaalutlustel ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 15 lõike 1 punktile 5 tuginedes

tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2010, 21, 107; RT I, 25.06.2012, 3) § 57 lõige 1 ja lisa 1 olid

1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 511 293 euro 18 sendi kuni 575 204 eurot 83 senti tuli hagi esitamisel tasuda

riigilõivu 17 895 eurot 26 senti.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving