3-1-1-104-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-104-13

Määruse kuupäev

4. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Eerik Kergandberg, liikmed Jüri Ilvest ja Hannes

Kiris

Kohtuasi

Jüri Avakovi tõkend

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 1-11-1998

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jüri Avakovi kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Sirje Merilo

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

23. oktoober 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a kohtumäärus osas, millega mõisteti Jüri

Avakovilt välja kaitsja tasu 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas käibemaks 14

eurot ning 40 senti, vandeadvokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

2. Arvata eelmises punktis nimetatud summa menetluskulude hulka.

3. Kaitsja määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jüri

Avakovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 86 (kaheksakümmend kuus)

eurot ja 40 (nelikümmend) senti, sealhulgas käibemaks 14 (neliteist) eurot ning 40

(nelikümmend) senti.

5. Jätta eelmises punktis nimetatud menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 23. veebruari 2011. a määrusega anti Jüri Avakov ja Jarmo Kuivkaev kohtu alla

süüdistatuna KarS § 113 järgi selles, et nad peksid 29.-30. augustil 2010 Rakveres Xxxxx X-X

korteris P. T.-d käte, jalgade ja kiviga pea ning keha piirkonda, tekitades talle eluohtlikke vigastusi,

mille tagajärjel kannatanu suri.

2. Viru Maakohtu 29. augusti 2011. a otsusega tunnistati süüdistatavad neile esitatud süüdistuses

süüdi ja neile mõlemale mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

3. Maakohtu 29. augusti 2011. a otsuse peale esitasid apellatsioonid J. Avakovi kaitsja ning

J. Kuivkaev ja tema kaitsja. Tartu Ringkonnakohtu 8. detsembri 2011. a määrusega maakohtu otsus

tühistati ja kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks.

4. Viru Maakohtu 27. juuli 2012. a otsusega tunnistati J. Avakov süüdi KarS § 113 järgi ja talle

mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka 1 aasta 10 kuud

ja 18 päeva eelvangistust. Alates 27. juulist 2012 jäi J. Avakovil kanda 6 aastat 1 kuu ja 12 päeva

vangistust. Samuti tunnistati KarS § 113 järgi süüdi J. Kuivkaev, kellele mõisteti karistuseks 8 aastat

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Kuivkaevu eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka

ning tema karistusaja algust arvestati alates kahtlustatavana kinnipidamisest 30. augustil 2010.

5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni J. Avakovi kaitsja, kes taotles otsuse tühistamist ja

J. Avakovi õigeksmõistmist.

6. Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja kaitsja

apellatsioon rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni J. Avakovi kaitsja, taotledes kohtute otsuste

tühistamist ja kriminaalasja saatmist Viru Maakohtule uueks arutamiseks.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. märtsi 2013. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 27. juuli

2012. a ja Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsused J. Avakovi ja J. Kuivkaevu

süüditunnistamises KarS § 113 järgi täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule uueks

arutamiseks teises kohtukoosseisus.

9. 24. mail 2013. a tegi Viru Maakohus määruse, millega andis J. Avakovi ja J. Kuivkaevu kohtu alla,

määras kindlaks eelistungi aja ja istungile kutsutavad isikud ning jättis süüdistatavatele kohaldatud

tõkendi - vahistamine - muutmata.

10. Viru Maakohtu 24. mai 2013. a määruse peale esitas määruskaebuse J. Avakovi kaitsja, leides, et

tõkendi muutmata jätmise osas on kohtu alla andmise määrus vaidlustatav. Kaitsja hinnangul on J.

Avakov kohtueelses menetluses viibinud vahi all üle kuue kuu, millega on rikutud KrMS § 130 lg-s 3

sätestatud keeldu. Seejuures märgib kaitsja, et vahi alla võeti J. Avakov Viru Maakohtu 31. augusti

2011. a määrusega. Esimest korda anti J. Avakov kohtu alla 23. veebruaril 2011, milliseks ajaks oli J.

Avakov kohtueelses menetluses vahi all viibinud 5 kuud ja 24 päeva. Kaitsja arvates tuleb kohtueelse

menetluse aja hulka arvata ka ajavahemik alates Riigikohtu 20. märtsi 2013. a otsuse tegemisest,

millega saadeti kriminaalasi Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kuni J.

Avakovi uuesti kohtu alla andmiseni 24. mail 2013. Sel ajavahemikul viibis J. Avakov kohtueelses

menetluses vahi all täiendavalt 68 päeva. Seega oli J. Avakov 24. mai 2013. a kohtu alla andmise

määruse tegemise ajaks viibinud vahi all üle kuue kuu ja tulnuks viivitamatult vahi alt vabastada.

11. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määrusega jäeti J. Avakovi kaitsja määruskaebus läbi

vaatamata ja tagastati esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kohtu alla andmise määrus ei ole KrMS

§ 385 p 16 kohaselt määruskaebemenetluses vaidlustatav. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel

mõistis ringkonnakohus J. Avakovilt välja menetluskulu, s.o kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti

vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

12. Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määruse peale esitas J. Avakovi kaitsja määruskaebuse,

taotledes maa- ja ringkonnakohtu määruste tühistamist ning J. Avakovi viivitamatut vahi alt

vabastamist. Määruskaebuse esitaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.

12.1 Tuginedes Riigikohtu praktikas esinenud juhtumitele, mil ebaseaduslik kohtulahend on

tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, on kaitsja

jätkuvalt seisukohal, et määruskaebuse esitamine oli lubatav ning ringkonnakohus pidanuks kaebuse

sisuliselt läbi vaatama ja rahuldama. Seejuures kordab kaitsja ringkonnakohtule esitatud kaebuses

toodud põhjendusi, mille kohaselt on J. Avakovi vahi all pidamisega rikutud KrMS § 130 lg-s 3

sätestatud keeldu.

12.2 Kaitsja ei nõustu ringkonnakohtu otsustusega mõista J. Avakovilt välja menetluskulud, s.o

kaitsja tasu 86 eurot ja 40 senti. Kaitsja hinnangul pidanuks kohus nimetatud kulu arvama käesolevas

menetlusetapis menetluskulude hulka, kuivõrd ei ole välistatud, et põhivaidluses tehakse J. Avakovi

suhtes õigeksmõistev otsus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja väited on põhjendatud osas, mis puudutab

ringkonnakohtu otsustust mõista J. Avakovilt välja kaitsja tasu. Osas, milles ringkonnakohus jättis

J. Avakovi kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, on vaidlustatav määrus aga seaduslik ja

põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks.

14. Tulenevalt KrMS § 383 lg-st 1 võib määruskaebusega vaidlustada kohtueelses menetluses,

esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses tehtud kohtumääruse, kui nende

vaidlustamine ei ole välistatud KrMS § 385 kohaselt. KrMS § 385 sisaldab loetelu määrustest, mille

peale määruskaebust esitada ei saa. Selle loetelu punkti 20 kohaselt ei saa määruskaebust esitada ka

kohtu alla andmise määruse peale. Riigikohus on määruskaebeõigust jaatanud küll juhtudel, mil

kohus on kohtu alla andmise määruses võtnud seisukoha ka kohtumenetluse poole taotluse osas

kohaldada vahistamist või asendada vahistamine elektroonilise valvega (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. novembri 2010. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-86-10, p 10.1 ja

27. veebruari 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-9-12, p-d 11-13). Käesoleval juhul on maakohus

aga jätnud süüdistatavate suhtes kohtueelses menetluses kohaldatud tõkendi vahistamise muutmata

ning seega ei ole tegemist eelnimetatud eranditega. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohtu määrus

määruskaebemenetluse korras vaidlustatav ja ringkonnakohus on põhjendatult jätnud kaebuse läbi

vaatamata.

15. Väär on kaitsja arvamus, mille kohaselt jätkus pärast Riigikohtu 20. märtsi 2013. a otsuse

tegemist kuni süüdistatavate Viru Maakohtu 24. mai 2013. a määrusega kohtu alla andmiseni

kriminaalasja kohtueelne menetlus. Riigikohtu otsusega tühistati Viru Maakohtu 27. juuli 2012. a ja

Tartu Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2012. a otsused J. Avakovi ja J. Kuivkaevu süüditunnistamises

KarS § 113 järgi täies ulatuses ning kriminaalasi saadeti Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus

uueks arutamiseks. Kriminaalasja uueks arutamiseks saatmine tähendab, et kohtumenetlust korratakse

alates kohtulikust arutamisest, mitte kohtu alla andmisest (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.

mai 2002. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-57-02, p 12). Seega oli Viru Maakohtu 23. veebruari

2011. a määrus süüdistatavate kohtu alla andmise kohta vaatamata otsuste tühistamisele ja

kriminaalasja uueks arutamiseks saatmisele jätkuvalt jõus ning maakohtul puudus tegelikult vajadus

kohtualuseid uuesti kohtu alla anda. Asjaolu, et käesoleval juhul on maakohus sellele vaatamata

teinud 24. mail 2013. a määruse, mille resolutsioonis on lisaks eelistungi aja kindlaksmääramisele

ning tõkendi suhtes seisukoha võtmisele märgitud ka süüdistatavate kohtu alla andmine, ei muuda

olukorda. Üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjas algab kohtumenetlus süüdistatavate kohtu alla

andmisest ja jätkub kuni kohtulahendi jõustumiseni ning seda ka juhul, kui kriminaalasi saadetakse

maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Seega on kaitsja käsitlus kohtueelse menetluse

jätkumisest ja sellest tulenevalt süüdistatava vahi all hoidmisega KrMS § 130 lg-s 3 sätestatud

piirangu rikkumisest ainetu.

16. Ehkki ringkonnakohus jättis põhjendatult kaitsja määruskaebuse läbi vaatamata, rikkus

ringkonnakohus süüdistatavalt kaitsja tasu riigituludesse väljamõistmisel oluliselt

kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis tingib nimetatud osas määruse tühistamise.

KrMS § 187 lg 2 sätestab tõepoolest, et kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle

isiku kanda, kellel need on tekkinud. Nimetatud sätet tuleb aga tõlgendada koostoimes KrMS § 180

lg-ga 1, § 181 lg-tega 1 ja 2 ning §-ga 183, st silmas pidades kriminaalmenetluse lõpptulemust.

Sellest tuleneb, et kahtlustatavalt või süüdistatavalt ei mõisteta tema määruskaebuse rahuldamata

jätmise korral kriminaalmenetluse kulusid välja kaebuse lahendamisel, vaid tema suhtes süüdimõistva

kohtuotsuse tegemisel või kriminaalmenetluse lõpetamisel alusel, mille korral jäävad menetluskulud

kahtlustatava või süüdistatava kanda. Seega ei saanud ringkonnakohus enne asjas lõpplahendi

tegemist võtta seisukohta menetluskulude hüvitamiseks kohustatud isiku kohta, vaid pidanuks

määruskaebemenetluse kulu arvestama menetluskulude hulka.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7 ning § 362 p-st 2 tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 25. juuni 2013. a määruse osaliselt, s.o osas,

millega mõisteti J. Avakovilt välja kaitsja tasu 86 euro ja 40 sendi suuruses summas, sealhulgas

käibemaks 14 eurot ning 40 senti, vandeadvokaat A. Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest, ning arvab

selle summa menetluskulude hulka. Kaitsja määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

18. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 86 euro ja 40 sendi suuruses

summas, sealhulgas käibemaks 14 eurot ning 40 senti. Taotluse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu

määrusega tutvumiseks ning edasikaebe perspektiivi hindamiseks kulutatud üks pooltund ning

määruskaebuse koostamiseks ja kohtule edastamiseks kolm pooltundi. Kolleegium leiab, et taotluses

märgitud toimingud on vajalikud ja nende tegemiseks kulutatud aeg põhjendatud ning lähtudes riigi

õigusabi seaduse § 21 lg-st 3, § 22 lg-st 7 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a

otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord

ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord"

punktidest 2 ja 23 tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 86 eurot ning 40 senti (sh käibemaks 14

eurot ja 40 senti). Vastavalt KrMS § 187 lg-le 1 tuleb see summa jätta riigi kanda.

Eerik Kergandberg, Jüri Ilvest, Hannes Kiris