3-4-1-23-13 · Riigikohus

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number

3-4-1-23-13

Määruse kuupäev

4. november 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Lea Kivi ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lõike 1 (14. juunist

2010 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis)

põhiseaduslikkuse kontroll osas, mis nägi ette, et aktsiaseltsi

organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse

tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsiakapitalist

Menetluse alus

Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2013. aasta määrus

tsiviilasjas nr 2-10-38846

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada Tallinna Ringkonnakohtu taotlus läbivaatamatult.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kantauro OÜ, Vatchem Eesti Osaühing (hagi esitamise ajal osaühing Deleter) ja Osaühing Havila

(hagejad) esitasid tsiviilasjas nr 2-10-38846 Harju Maakohtule 10. augustil 2010 hagi AS N-Terminal

Grupp (kostja) vastu, paludes tuvastada aktsionäride 10. mai 2010. aasta korralise üldkoosoleku

otsuse neljanda punkti sisu või tunnistada sama punkt kehtetuks.

2. Harju Maakohus määras 27. augustil 2010 hagihinnaks 500 000 krooni. Kohus lähtus seejuures

hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 131 lõikest 1. Tulenevalt hagi

esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõikest 1 ja lisast 1 tuli hagihinna 500 000

krooni puhul tasuda riigilõivu 50 000 krooni. Hagejad tasusid 10. augustil ja 15. detsembril 2010

kokku riigilõivu selles summas ega vaidlustanud tsiviilasja hinda või määratud riigilõivu

põhiseaduspärasust.

3. Harju Maakohus jättis 3. jaanuari 2012. aasta otsusega hagi rahuldamata. Hagejad esitasid

2. veebruaril 2012 apellatsioonkaebuse ning tasusid sellelt toona kehtinud RLS § 57 lõigete 1 ja 22

ning lisa 1 alusel riigilõivu 3195 eurot 58 senti. Hagejad ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses

tsiviilasja hinna ega ka selle arvutamise aluseks olnud TsMS § 131 lõike 1 põhiseaduspärasust.

Tallinna Ringkonnakohus määras 7. veebruaril 2012 tsiviilasja hinnaks 31 955 eurot 82 senti.

4. Tallinna Ringkonnakohus jättis 30. aprilli 2012. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagejad pöördusid Riigikohtusse, kes tühistas 10. detsembril 2012

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. märtsi 2013. aasta otsusega Harju Maakohtu 3. jaanuari

2012. aasta otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis kõik menetluskulud kostja

kanda. Nii hagejad kui ka kostja esitasid 4. aprillil 2013 selle otsuse peale kassatsioonkaebuse.

Riigikohus jättis 12. juuni 2013. aasta määrusega kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. Seetõttu

jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2013. aasta otsus.

6. Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul, s.o 27. märtsil 2013 esitasid hagejad Tallinna

Ringkonnakohtule hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enammakstud riigilõivu tagastamise

taotluse, millega taotlesid alternatiivselt:

1) hagihinna arvutamise aluseks olnud TsMS § 131 lõike 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist osas,

milles aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi

esitamisel sõltus hagihind aktsiakapitali suurusest, või

2) riigilõivude arvutamise aluseks olnud RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 (1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusvastaseks tunnistamist osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 450 000 krooni kuni 500 000 krooni tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu

50 000 krooni, ja RLS § 57 lõike 1 ja lõike 22 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli apellatsioonkaebuse

esitamisel tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti.

7. Tallinna Ringkonnakohus tunnistas 29. mai 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-38846

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata TsMS § 131 lõike 1 (14. juunist 2010

(määruses ekslikult 1. juulist 2010) kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) osas, mis nägi ette,

et aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on

hagihind 1/10 aktsiakapitalist. Ühtlasi luges kohus hagihinnaks 1595 eurot (25 000 krooni) ja määras

nii hagi esitamisel 10. augustil 2010 kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel 2. veebruaril 2012

tasumisele kuulunud riigilõivu suuruseks 319 eurot 55 senti ning tagastas hagejatele enammakstud

riigilõivust 5752 eurot 4 senti. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõudis Riigikohtusse 29. mail 2013.

RINGKONNAKOHTU LAHEND

8. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et hagihinna määramine äriühingu aktsiakapitali suuruse alusel on

aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi korral

põhjendamatu ning takistab alusetult kohtusse pöördumist, mistõttu on see vastuolus põhiseaduse

(PS) §-dega 11 ja 15, samuti rikub see võrdse kohtlemise põhimõtet (PS § 12).

9. Aktsiakapitali suurusel ei ole enamasti seost varalise hüvega, mida hagejatel oleks hagi

rahuldamisel aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tunnustamise korral õigus

saada. Samuti ei ole aktsiakapitali suurus üldjuhul seotud ühingu väärtusega ega tegevuse ulatusega.

Lisaks ei pruugi juriidilise isiku organi otsusel olla otsest majanduslikku tagajärge ning võimalikku

tulemi lisaväärtust või varalist väärtust ei ole otsust vaidlustanud isiku jaoks üheselt võimalik õigesti

ja õiglaselt kindlaks määrata. Seetõttu on keeruline ja sageli võimatu välja selgitada, milline oleks

selle hüve väärtus, mida hagejad sellise hagi rahuldamise korral saaks (TsMS § 122 lõige 2).

10. Pole mõistlikku põhjendust, miks peaks suurema aktsiakapitaliga aktsiaseltsi aktsionäri hagi

olema kõrgema hagihinnaga ja ta peaks maksma oluliselt suuremat riigilõivu kui väiksema

aktsiakapitaliga aktsiaseltsi aktsionär samasuguse hagi esitamisel.

11. Ringkonnakohus tunnistas TsMS § 131 lõike 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis

kohaldamata osas, mis nägi ette, et aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse

tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 aktsiakapitalist. Seetõttu määras kohus hagihinnaks TsMS

§ 131 lõikes 1 sätestatud väikseima hagihinna 25 000 krooni (1595 eurot), mis vastab hagihinnale

mittevaralise nõude puhul, nagu see on sätestatud ka alates 1. juulist 2012 kehtivas

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS § 132 lõike 4 punkt 8). Hagiavalduse esitamise ajal

kehtinud RLS § 56 lõike 1 ja lisa 1 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 25 000 krooni tasuda riigilõivu

5000 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal olid vastavad summad 1595 eurot ja 319 eurot 55

senti. Seega oli põhiseaduspärane riigilõiv hagi esitamisel 5000 krooni ja apellatsioonkaebuse

esitamisel 319 eurot 55 senti.

12. Kuna ringkonnakohus rahuldas hagejate taotluse ja tunnistas TsMS § 131 lõike 1 (kuni 30. juunini

2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata ning määras

põhiseadusega kooskõlas oleva hagihinna ja sellele vastavad riigilõivud, ei lahendanud

ringkonnakohus hagejate alternatiivseid taotlusi ega kontrollinud nendes viidatud sätete vastavust

põhiseadusele.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

13. Riigikogu arvamuse esitanud põhiseaduskomisjon leiab, et TsMS § 131 lõige 1 on vastuolus

PS §-dega 11, 15 ja 12.

14. Pole mõistlikku põhjendust, miks suurema osa- või aktsiakapitaliga äriühingu organi otsuse

kehtetuks tunnistamise või tühisuse tunnustamise nõude esitamine kohtule oli oluliselt kulukam, kui

samasisulise ja sama keeruka nõude esitamine väiksema osa- või aktsiakapitaliga äriühingu organi

otsuse suhtes. Aktsiakapitali suuruse järgi hagihinna määramine ja riigilõivu tasumine ei ole

proportsionaalne, kuna aktsiakapitali suurusel ei ole enamasti seost varalise hüvega, mida hagejatel

hagi rahuldamisel aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tunnustamise korral

oleks õigus saada. Samuti ei ole aktsiakapitali suurus üldjuhul seotud äriühingu väärtuse ega tegevuse

ulatusega, mistõttu pole mõistlikku põhjendust, miks tuli kuni 30. juunini 2012 kehtinud TsMS § 131

lõike 1 järgi määrata hagihind aktsiakapitali suuruse järgi ja tasuda sellelt vastavalt riigilõivu.

15. Vaidlustatud norm on tervikuna kehtetu alates 1. juulist 2012. Kehtiva TsMS § 132 lõike 4 punkti

8 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse

tuvastamise nõue mittevaraliseks.

16. Hagejate arvates oli TsMS § 131 lõige 1 asjassepuutuv ja põhiseadusvastane.

17. Õiguskantsleri hinnangul ei ole Tallinna Ringkonnakohtu valitud TsMS § 131 lõige 1

asjassepuutuv norm. Seetõttu ei ole ka taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks lubatav.

18. Hagejad ei kasutanud võimalust vaidlustada tsiviilasja hinda seadusega ettenähtud kaebekorda

järgides. Samuti ei tehtud seda ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebust esitades. Ka kohtud ei pidanud

vajalikuks menetluse kestel hagihinda muuta (sh tõstatada küsimust TsMS § 131 lõike 1

põhiseaduspärasusest).

19. Kuna tsiviilasi lahendati lõplikult 5. märtsil 2013 apellatsiooniastmes, siis ei luba TsMS § 136

lõige 4 hagihinda pärast seda enam samas kohtuastmes muuta. See tähendab, et sellises staadiumis ei

saa ka vaidlustada hagihinna arvutamist määrava õigusnormi põhiseaduspärasust.

20. Riigilõivu tasumise kohustus ei tulene iseenesest asja hinna määramise sätetest, kuna need ei näe

eraldiseivalt ette lõivu maksmise kohustust ega lõivumäära. Hagi hinda kindlaks määrav säte ei ole

oluline üksnes riigilõivu suuruse arvutamisel, vaid sellest sõltub ka muu menetluse korraldamine

(nt tagatise ja kautsjoni suuruse arvutamine). Õiguskantsleri hinnangul olid hageja enammakstud

riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel asjassepuutuvateks normideks hagiavalduse ja

apellatsioonkaebuse riigilõivu ettenägevad normid.

21. Justiitsministri arvates ei ole vaidlustatud regulatsioon eraldiseisvalt asjassepuutuv. Tallinna

Ringkonnakohtu 29. mai 2013. aasta määrusega algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus ei ole

lubatav.

22. Tsiviilasja hinna määramise meetod eraldi ei saa isikute põhiõigusi riivata ega põhiõiguste

teostamist piirata. Põhiõiguste riive saaks tekkida üksnes koostoimes kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis tsiviilkohtumenetluse seadustiku normidega, mis kohustasid tasuma riigilõivu

hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt (TsMS § 139 lõike 2 punktid 1 ja 3), ning samal ajal kehtinud

riigilõivuseaduse regulatsiooniga, mis sätestas reegli, et hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt

riigilõivu tasumisel tuli lähtuda hagihinnast ja apellatsioonkaebuse ulatusest (RLS § 56 lõiked 1 ja

22), samuti koostoimes RLS lisaga 1, kus anti hagihinnale vastavad riigilõivumäärad. Nende normide

põhiseadusvastasusele Tallinna Ringkonnakohus ei osutanud.

23. Juhul kui Riigikohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve

taotlus on lubatav, leiab justiitsminister, et TsMS § 131 lõige 1 oli 14. juunist 2010 kuni 30. juunini

2012 kehtinud redaktsioonis vaidlustatud osas põhiseadusega kooskõlas.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTE

24. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197; RT I 2010, 26, 128; RT I, 30.12.2010, 2;

RT I, 29.06.2012, 3) § 131 lõige 1 (14. juunist 2010 kuni 30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonides):

"Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi

puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul ei loeta hagihinda väiksemaks kui 25 000

krooni ja suuremaks kui 500 000 krooni." (14.06.2010–31.12.2010)

"Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi

puhul on hagihind 1/10 aktsia- või osakapitalist. Osaühingu või aktsiaseltsi organi otsuse kehtetuks

tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul ei loeta hagihinda väiksemaks kui 1595 eurot

ja suuremaks kui 31 955 eurot." (01.01.2011–30.06.2012)

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

25. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause

kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud

sätte asjassepuutuvus (Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. aasta otsus asjas nr 3-4-1-10-00, punkt

10). Asjassepuutuvaks tuleb lugeda see isiku suhtes kohaldatud norm, mis vaatlusalust suhet või

olukorda ka tegelikult reguleerib (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. novembri

2006. aasta otsus asjas nr 3-4-1-8-06, punkt 17). Selleks tuleb normi asjassepuutuvuse üle

otsustamisel hinnata, kas konkreetse normikontrolli algatanud kohus on õigesti tõlgendanud

põhiseadusvastaseks tunnistatud normi, sh selle kohaldamise tingimusi (Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 31. märtsi 2011. aasta otsus asjas nr 3-4-1-19-10, punkt 23). Enesepiirangu

põhimõttest tulenevalt ei saa kohus analüüsida isiku suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud

normide põhiseadusele vastavust (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi

2006. aasta otsus asjas nr 3-4-1-33-05, punkt 18).

26. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 29. mai 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-10-38846

hagejate 27. märtsi 2013. aasta taotlust tagastada hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt enamtasutud

riigilõiv. Harju Maakohus määras 27. augusti 2010. aasta määrusega hagejate 10. augustil 2010

esitatud hagi hinnaks TsMS § 131 lõikest 1 lähtudes 500 000 krooni ja selle alusel RLS § 56 lõikest 1

ja lisast 1 tuleneva riigilõivu 50 000 krooni. 2. veebruaril 2012 esitatud apellatsioonkaebuselt tasusid

hagejad riigilõivu 3195 eurot 58 senti, lähtudes TsMS § 131 lõike 1 alusel arvutatud hagihinnast ja

RLS § 57 lõigetest 1 ja 22 ning lisast 1. Hagejad taotlesid riigilõivu tagastamist põhjusel, et

põhiseadusega on vastuolus kas hagi hinna määramise aluseks olev TsMS § 131 lõige 1 või vastavas

redaktsioonis riigilõivuseaduse sätted, mille alusel määrati hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutav

riigilõiv. Tallinna Ringkonnakohus kontrollis vaid TsMS § 131 lõike 1 põhiseaduspärasust ja

tunnistas selle põhiseadusvastaseks ning jättis kohaldamata. Ringkonnakohus määras seejärel

tsiviilasjas hagihinna ja sellest tulenevalt riigilõivu ning määras, et enamtasutud lõiv tuleb tagastada.

27. Tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind (TsMS § 122 lõige 1). Hagihind on hagiasjas

taotletu harilik väärtus (TsMS § 122 lõige 2). Hagihinnaga on hagiasjas seotud hagiavalduselt ja

apellatsioonkaebuselt tasuda tuleva riigilõivu suurus. TsMS § 136 lõike 1 järgi määrab tsiviilasja

hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata

tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele.

TsMS § 136 lõike 4 kohaselt võib kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja

lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

28. Tsiviilasjas nr 2-10-38846 määras Harju Maakohus hagihinna 27. augustil 2010 ja Tallinna

Ringkonnakohus 7. veebruaril 2012. Hagejad ei kasutanud võimalust vaidlustada maakohtu määratud

tsiviilasja hinda (vt TsMS § 661 lõige 2; vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. detsembri 2012. aasta

määrus asjas nr 3-2-1-171-12, punkt 12; 21. märtsi 2011. aasta määrus asjas nr 3-2-1-5-11, punkt 12).

Maakohus ei pidanud vajalikuks muuta hagihinda 3. jaanuari 2012. aasta otsusega. Hagejad ei

vaidlustanud tsiviilasja hinda ka 2. veebruaril 2012 apellatsioonkaebust esitades. Asi lahendati

Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2013. aasta otsusega, millega tühistati Harju Maakohtu 3. jaanuari

2012. aasta otsus ja tehti uus otsus, millega rahuldati hagi ning jäeti kõik menetluskulud kostja kanda.

Ka ringkonnakohtu otsuses ei käsitletud tsiviilasja hinna suurust, kuigi TsMS § 137 lõige 11 seda

lubab. Hagejad ei tõstatanud hagihinna põhiseadusele mittevastavust ka 4. aprilli 2013. aasta

kassatsioonkaebuses.

29. Kuna tsiviilasi lahendati ringkonnakohtus 5. märtsi 2013. aasta otsusega, siis lähtuvalt

TsMS § 136 lõikest 4 ei saanud ringkonnakohus muuta tsiviilasja hinda 29. mai 2013. aasta

määrusega. Seega ei saanud Tallinna Ringkonnakohus 29. mai 2013. aasta määruses ka kontrollida

TsMS § 131 lõike 1 põhiseaduspärasust ja tunnistada seda sätet põhiseadusvastaseks ning jätta

riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel kohaldamata (vrd Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. aasta otsus asjas nr 3-4-1-25-09, punkt 18).

30. PSJKS § 9 lõike 1 kohaselt peab säte, mille esimese või teise astme kohus tunnistab

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab kohaldamata, olema kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv.

Praegusel juhul ei olnud TsMS § 131 lõige 1 ringkonnakohtus hagejate 27. märtsi 2013. aasta

riigilõivu tagastamise taotluse lahendamisel asjassepuutuv. Seega ei ole ringkonnakohtu taotlus

PSJKS § 14 lõike 2 mõttes lubatav.

31. Riigikohus juhib tähelepanu sellele, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

11. aprilli 2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-31-13 tunnistati 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini

2012 kehtinud RLS § 57 lõiked 1 ja 22 ning lisa 1 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles

tsiviilasjas hinnaga üle 28 760 euro 24 sendi kuni 31 955 eurot 82 senti tuli hagiavalduselt ja

apellatsioonkaebuselt tasuda riigilõivu 3195 eurot 58 senti. Seega on hagejate 27. märtsil 2013

esitatud riigilõivu tagastamise taotluses vaidlustatud riigilõiv, mida tuli tasuda apellatsioonkaebuselt,

juba tunnistatud põhiseaduse vastaseks.

32. Riigikohus tagastab PSJKS § 11 lõike 2 alusel Tallinna Ringkonnakohtu taotluse läbivaatamatult,

kuna selle läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Lea Kiv, Lea Laarmaa