3-1-1-91-13 · Riigikohus

Riigikohtunik Jüri Põllu eriarvamus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. novembri 2013. a

otsuse kohta kohtuasjas nr 3-1-1-91-13

1. Nõustun kolleegiumi enamusega selles, et S. Satanil oli alates 13. veebruarist 2012 õigus viibida

Eestis tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse ja esialgse õiguskaitse määruse alusel.

Lahkumisettekirjutus andis talle õiguse elada Eestis ettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks antud aja

kestel.

2. Erinevalt kohtukoosseisu enamusest olen aga seisukohal, et lahkumisettekirjutus ega esialgse

õiguskaitse määrus ei andnud S. Satanile õigust töötada Eestis VMS § 105 lg 3 alusel.

On väljaspool kahtlust, et kehtiva õiguse järgi, s.o VMS § 130 järgi viibis S. Satan Eestis ilma

õigusliku aluseta 9. veebruarist 2012 kuni 12. veebruarini 2012 (incl).

On ebamõistlik arvata, et seadusandja soov oli tekitada olukord, kus riigis ebaseaduslikult viibiv

välismaalane omandab õiguse töötada Eestis tänu sellele, et tema suhtes on tehtud

lahkumisettekirjutus ja viimasega on määratud ettekirjutuse vabatahtliku täitmise aeg. Arvan, et

välismaalaste seaduse (VMS) § 105 lg 3 kehtestamisel seadusandjal sellist soovi olla ei saanud. Ka ei

ole S. Satani suhtes tehtud lahkumisettekirjutuses selle vabatahtlikuks täitmiseks antud aega seostatud

töötamisega VMS § 105 lg 3 alusel.

Mis puutub esialgse õiguskaitse määrusesse, siis halduskohus sisuliselt nõustus esialgset õiguskaitset

taotlenud S. Sataniga selles, et lahkumisettekirjutuse täitmine purustaks perekonna. Halduskohus

leidis ka, et ettekirjutuse täitmise korral rikutaks S. Satani õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

Seega ei ole ka esialgset õiguskaitset kohaldatud seonduvalt VMS § 105 lg-ga 3. S. Satan ei viibinud

esialgse õiguskaitse määruse alusel Eestis äriühingu juhtimise eesmärgil, vaid perekonnaelu elamise

ja kohtumenetluses osalemise eesmärgil.

3. Arvan, et S. Satani asjas kujunenud olukord oli minu eriarvamuses punktis 2 esitatud põhjendustest

hoolimata õigusvastane. Nimetatud olukord kujunes otseselt VMS § 130 tagajärjel, milles

sätestatakse järgmist: „ Kui välismaalane on taotlenud elamisloa kehtivusajal elamisloa pikendamist

või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise

ajal.“ Taotlenuks S. Satan talle töötamiseks antud elamisloa pikendamist, siis ei oleks ta sattunud

olukorda, kus viibib Eestis ebaseaduslikult. Kuid S. Satan taotles töötamiseks antud elamisloa

kehtivuse ajal elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Ma ei näe mõistlikku põhjendust, miks

välismaalaste seadus kohtleb erinevalt isikut, kes taotleb töötamiseks antud elamisloa pikendamist

sellise elamisloa kehtivuse ajal, ja isikut, kes töötamiseks antud elamisloa kehtivuse ajal taotleb

elamisluba abikaasa juurde asumiseks. Arvan, et S. Satani kohtuasi andnuks aluse tunnistada VMS §

130 nimetatud osas põhiseadusevastaseks.

Märgin, et VMS § 130 kohaldamine võib teistsuguses olukorras olla põhiseaduspärane. Nimelt ei pea

ma põhiseadusevastaseks regulatsiooni, mille järgi õppimiseks elamisloa saanud välismaalane ei

omanda elamisloa taotluse läbivaatamise ajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks, kui ta õppimiseks

antud elamisloa kehtivuse ajal taotleb elamisluba töötamiseks.

4. VMS § 130 kohases menetluses põhiseadusevastaseks tunnistamise korral tulnuks maakohtu otsus

tühistada, kuid puudunuks vajadus lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. VMS § 130

põhiseadusevastaseks tunnistamise tagajärjeks olnuks, et S. Satan ei viibinud ega töötanud Eestis

ebaseaduslikult ka 9. veebruarist 2012 kuni 12. veebruarini 2012.