3-2-2-1-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-2-2-1-13

Määruse kuupäev

Tartu, 30. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu

Kohtu asi

David Vallneri avaldus maksekäsu kiirmenetluses Kristjan Ani vastu 82 000 krooni (5240 euro 76 sendi) ja menetluskulude saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-10562

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristjan Ani teistmisavaldus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja David Vallner

Asja läbivaatamise kuupäev Võlgnik Kristjan Ani, esindaja vandeadvokaat Raul Talts

7. oktoober 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Kristjan Ani teistmisavaldus läbi vaatamata.

2. Saata asi Harju Maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Tagastada Kristjan Otsusele (konto nr 10010326942013) Kristjan Ani teistmisavalduselt

31. mail 2013 tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19. märtsil 2008 esitas David Vallner (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse Kristjan Ani (võlgnik) vastu maksekäsu kiirmenetluses, paludes võlgnikult välja mõista 82 000 krooni ja menetluskulud.

9. juunil 2008 tegi Harju Maakohus makseettepaneku määruse, mis toimetati 25. detsembril 2008 kätte kohtutäituri vahendusel võlgniku isale aadressil Tartu 29, Tõrva.

2. 13. jaanuaril 2009 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite.

3. Harju Maakohus tegi 18. märtsi 2009. a määrusega maksekäsu, mille alusel tuli võlgnikul tasuda avaldajale 90 257 krooni (sh põhivõlg 82 000 krooni ja 8257 krooni menetluskuludena). Määruse põhjenduste järgi tehti maksekäsk, kuna võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud võlgnevust tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Võlgnik esitas 14. mail 2013 Riigikohtule teistmisavalduse, milles palus tühistada maakohtu

18. märtsi 2009. a määruse (maksekäsu) ja jätta menetluskulud avaldaja kanda. Võlgniku väitel ei olnud talle menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Makseettepanekut ei ole talle isiklikult allkirja vastu üle antud. Võlgnik sai makseettepaneku kätte 12. jaanuaril 2009, kui külastas oma vanemaid, ja esitas vastuväite 13. jaanuaril 2009, seega tähtaegselt. Vaatamata vastuväitele tehti maksekäsk, mille võlgnik sai kätte koos täitmisteate ja selle lisadega alles 7. mail 2013 e-posti teel.

5. Avaldaja ei ole teistmisavalduse kohta seisukohta avaldanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 682 lg 1 (koostoimes §-ga 705) alusel jätta läbi vaatamata. Asi tuleb saata maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Kolleegiumi arvates ei ole maksekäsu määruse teistmine praeguses asjas TsMS § 703 lg 2 järgi lubatud, kuna võlgnikul on võimalik esitada selle määruse peale määruskaebus. Kolleegiumi arvates on võimalik teistmisavaldusest ilmnevat võlgniku tahet tõlgendades lugeda esitatud teistmisavaldus määruskaebuseks ja saata see menetlemiseks maakohtule.

8. Toimikust ei nähtu, millal maakohtu maksekäsu määrus on võlgnikule kätte toimetatud. Seega loeb kolleegium TsMS § 307 lg 3 järgi selle kätte toimetatuks võlgniku väidetud 7. mail 2013 (vt menetlusdokumendi faktilise kättesaamise kohta ka nt Riigikohtu 10. veebruari 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-09, p 11).

9. Võlgniku väitel ei võinud maakohus maksekäsku teha, kuna ta esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. Sisuliselt on tegemist etteheitega maakohtule, et rikuti maksekäsu kiirmenetluse tingimusi, mis võib olla TsMS § 4891 lg 2 p 3 (või ka p 1) järgi maksekäsu peale esitatava määruskaebuse aluseks. Seetõttu tuleb esitatud etteheide lahendada määruskaebuse menetlemisel. Määruskaebuse esitamise ajaks tuleb lugeda teistmisavalduse Riigikohtule esitamise aega, 14. maid 2013. Seega on see esitatud TsMS §-st 65 juhindudes TsMS § 4891 lg-s 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Määruskaebuse esitamisel maksekäsu määruse peale ei kohaldu eriregulatsiooni tõttu kaebetähtaja viiekuuline piirang alates määruse tegemisest vastavalt TsMS § 661 lg 2 kolmandale lausele.

10. Maakohus saab teha määruskaebuse lahendamist ettevalmistavad toimingud, mh nõuda määruskaebuselt riigilõivu tasumist. TsMS § 663 lg-te 4 ja 6 alusel saab maakohus määruskaebuse ka rahuldada. Määruskaebuse rahuldamisel jätkub asja lahendamine TsMS § 486 lg 1 järgi hagimenetluses.

11. Kolleegium märgib, et võlgniku isale viimase elukohta makseettepaneku kättetoimetamist

25. detsembril 2008 saab lugeda kättetoimetamiseks võlgnikule vaid siis, kui tegemist oli võlgniku eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes (vt ka Riigikohtu 4. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6- 10, p 9). Vastasel juhul tuleb lähtuda võlgniku väitest, et ta sai makseettepaneku kätte 12. jaanuaril

2009. Kolleegium juhib tähelepanu ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 6 lg-le 6, mille järgi kui kohus on saanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne 2008. aasta 15. juulit, lahendab kohus selle enne 2008. aasta 15. juulit maksekäsu kiirmenetluse kohta kehtinud sätete kohaselt. Enne 15. juulit 2008 oli aga makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaeg TsMS § 485 lg 1 järgi mitte 15 päeva, vaid kolm nädalat makseettepaneku kättetoimetamisest alates, nagu on märgitud õigesti ka makseettepanekus. Seega võis vastuväide olla tähtajaline isegi siis, kui makseettepanek lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 25. detsembril 2008. Maksekäsu võib TsMS § 489 lg 1 järgi teha vaid juhul, kui vastuväidet ei esitatud õigel ajal.

12. Kuigi alates 1. juulist 2012 lahendab maksekäsu kiirmenetluse asju Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja (TsMS § 108), saadab kolleegium asja lahendamiseks Harju Maakohtule, kuivõrd maksekäsu määruse, mida võlgnik vaidlustada soovib, tegi Harju Maakohus.

13. Kuna asi saadetakse maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks, ei ole hoolimata teistmisavalduse läbi vaatamata jätmisest tegemist asjas menetlust lõpetava määrusega TsMS § 173 lg 1 mõttes. Seega tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.

14. Teistmisavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi tagastada. Lea Laarmaa, Villu Kõve, Tambet Tampuu