Legislator Case Law & Legislation
3-4-1-40-13 AI generated

3-4-1-40-13 · Riigikohus

Case Number 3-4-1-40-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu menetluses on O. Lvovi (hageja) 4. septembril 2009 esitatud hagi R. Klepatši (kostja) vastu 4 000 000 krooni (255 646 euro 59 sendi) väljamõistmiseks. Hageja tasus hagi esitamisel tollal

Legislator headnote

AI generated

3-4-1-40-13 · Riigikohus: Harju Maakohtu menetluses on O. Lvovi (hageja) 4. septembril 2009 esitatud hagi R. Klepatši (kostja) vastu 4 000 000 krooni (255 646 euro 59 sendi) väljamõistmiseks. Hageja tasus hagi esitamisel tollal

Keywords

AI generated
enforcement costs extraordinary budget administrative costs excessive price public levies dispute threshold value
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-4-1-40-13

Otsuse kuupäev

29. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Tõnu Anton, Eerik

Kergandberg, Jaak Luik ja Ivo Pilving

Kohtuasi

Riigilõivuseaduse § 56 lõike 1 ja lisa 1 (1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) põhiseaduslikkuse

kontroll osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni

kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu

160 000 krooni

Menetluse alus

Harju Maakohtu 4. septembri 2013. aasta määrus tsiviilasjas

nr 2-11-9524

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tunnistada, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid

1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas,

milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda

riigilõivu 160 000 krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on O. Lvovi (hageja) 4. septembril 2009 esitatud hagi R. Klepatši (kostja)

vastu 4 000 000 krooni (255 646 euro 59 sendi) väljamõistmiseks. Hageja tasus hagi esitamisel tollal

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 alusel riigilõivu kokku seaduslikus määras

160 000 krooni (10 225 eurot 86 senti).

2. Hageja esitas 30. juunil 2013 taotluse tagastada enamtasutud riigilõiv 4457 eurot 83 senti, kuna hagilt

tasutud lõiv oli põhiseadusvastane. Hageja viitas riigilõivu põhiseadusvastasuse kinnitamiseks Riigikohtu

riigilõivudealasele praktikale. Kohane lõivumäär on enne 1. jaanuari 2009 kehtinud riigilõivuseaduse lisa

1 redaktsiooni alusel 5768 eurot 3 senti.

3. Harju Maakohus tunnistas 4. septembri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-9524 põhiseadusega

vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2009 kuni

31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis) osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni

4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni. Maakohus määras hagiavalduselt

tasumisele kuulunud riigilõivuks 90 250 krooni (5768 eurot 3 senti) ja rahuldas hageja taotluse tagastada

enamtasutud riigilõiv 4457 eurot 83 senti. Harju Maakohtu määrus saabus Riigikohtusse 9. septembril

2013.

MAAKOHTU LAHEND

4. Hageja on esitanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lõike 1 punkti 1 ja lõike 4 alusel

riigilõivu tagastamise taotluse. Taotlus on esitatud enne menetlust lõpetava lahendi jõustumist ja on seega

TsMS § 150 lõike 6 mõttes tähtaegne.

5. RLS § 56 lõike 1 koostoimes lisaga 1 põhiseadusele mittevastavuse korral tuleks enamtasutud riigilõiv

hagejale tagastada. Riigikohus on kinnitanud kohtusse pöördumise õiguse riivet ka juhul, kui riigilõiv oli

enne põhiseaduse vastasuse väite esitamist juba tasutud. Asjassepuutuvate sätete põhiseaduspärasuse

hindamisel lähtus maakohus Riigikohtu riigilõivudealasest praktikast. Riigikohus tunnistas 2. mai

2013. aasta otsusega asjas nr 3-4-1-9-13 RLS § 57 lõike 1 koostoimes lisaga 1 (1. jaanuarist 2011 kuni

30. juunini 2012 kehtinud redaktsioonis) põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles tsiviilasjas

hinnaga üle 223 690 euro 76 sendi kuni 255 646 eurot 59 senti tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 10 225

eurot 86 senti (160 000 krooni). Seega on vaidlustatud riigilõiv juba tunnistatud teises vääringus

põhiseaduse vastaseks.

6. Riigikohtu praktikast juhindudes määras maakohus hagilt tasuda tuleva põhiseaduspärase riigilõivu

enne 1. jaanuari 2009 kehtinud redaktsioonis RLS lisa 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

7. Riigikogu põhiseaduskomisjon on seisukohal, et enne 1. juulit 2012 kehtinud riigilõivud olid

põhiseaduse vastased.

8. Hageja leiab, et vaidlusalused sätted olid põhiseadusega vastuolus.

9. Kostja arvates on vaidlustatud riigilõivuseaduse sätted põhiseaduse vastased.

10. Õiguskantsler leiab, et põhiseaduse (PS) § 15 lõike 1 esimese lausega ning §-ga 11 ei ole kooskõlas

hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 56 lõige 1 koostoimes lisaga 1, mille alusel tuli tsiviilasjas

hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni maksta hagiavalduselt riigilõivu 160 000 krooni.

Maakohtus hagiavalduselt tasumisele määratud riigilõivu suurus 5768 eurot 3 senti tekitab vähemalt

kahtluse selle põhiseaduspärasuses. Riigikohus on korduvalt tunnistanud põhiseadusvastaseks

riigilõivuseaduse norme, mille alusel tuli tasuda riigilõivu samas suurusjärgus või isegi vähem (leides

ühtlasi, et ka väiksem lõiv võimaldab saavutada nii menetlusökonoomia kui ka õigusemõistmise kulutuste

kandmisest osavõtu eesmärke).

11. Justiitsminister leiab, et asjassepuutuvad sätted on põhiseadusega kooskõlas.

KOHALDAMATA JÄETUD SÄTTED

12. Riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58, 439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 "Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse

läbivaatamine" lõige 1:

"Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või

kindla summana."

13. Lisa 1 riigilõivuseaduse juurde "Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses

(kroonides)" (1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010) väljavõte:

Tsiviilasja hind kuni, k.a

Riigilõivu täismäär

3 500 000

[---]

4 000 000

160 000

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Säte, mille põhiseaduspärasust Riigikohus hindab, peab olema vaidluse lahendamisel asjassepuutuv

(põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõige 2).

15. Harju Maakohus tunnistas vaidlusalused riigilõivuseaduse sätted põhiseaduse vastaseks ja jättis

kohaldamata 4. septembri 2013. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-11-9524, vaadates läbi ja rahuldades

hageja 30. juuni 2013. aasta avalduse tagastada hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv ning tunnistada

riigilõivumäär põhiseadusvastaseks. Hageja oli esitanud 4. septembril 2009 Harju Maakohtule

hagiavalduse ja tasunud hagihinnalt 4 000 000 krooni (255 646 eurot 59 senti) riigilõivu 160 000 krooni

(10 225 eurot 86 senti).

16. Kolleegium leiab, et hageja avalduse lahendamisel Harju Maakohtus olid RLS § 56 lõige 1 ja lisa 1

alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud redaktsioonis asjassepuutuvad sätted osas,

mis nägid ette, et hagiavalduselt hagihinnaga üle 3 500 000 krooni kuni 4 000 000 krooni tuli tasuda

riigilõivu 160 000 krooni.

17. Hagiavalduselt riigilõivu tasumise nõue ja selle määr riivavad eeskätt PS § 15 lõike 1 esimeses lauses

tagatud igaühe põhiõigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtu poole. Riigikohus on leidnud, et

kõrgest riigilõivumäärast tulenev põhiõiguste riive ei ole menetlusökonoomia ja õigusemõistmise kulude

kandmises osalemise eesmärkide saavutamiseks proportsionaalne (vt nt Riigikohtu üldkogu 6. märtsi

2012. aasta otsus kohtuasjas nr 3-2-1-67-11, punktid 27–28).

18. Eelnimetatud põhjendustel on Riigikohus tunnistanud põhiseadusvastaseks vaidlusalusest

riigilõivumäärast märkimisväärselt väiksemaid riigilõive. Näiteks tunnistas Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium RLS § 56 lõike 1 koos lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010

kehtinud redaktsioonis põhiseaduse vastaseks osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 1 000 000 krooni kuni

1 500 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Põhiseaduse vastaseks on

tunnistatud ka RLS § 57 lõige 1 koos lisaga 1 alates 1. jaanuarist 2011 kuni 30. juunini 2012 kehtinud

redaktsioonis osas, milles praeguse asja hageja hagiavaldusega samaväärse hinnaga tsiviilasjas tuli

hagiavalduse esitamisel tasuda samaväärne riigilõiv eurodes (tsiviilasja hind üle 223 690 euro 76 sendi

kuni 255 646 eurot 59 senti, riigilõiv 10 225 eurot 86 senti) (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve

kolleegiumi 11. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-15-13 ja 2. mai 2013. aasta otsus asjas nr 3-4-

1-9-13).

19. Kolleegium jääb Riigikohtu varasemas praktikas võetud seisukohtade juurde ning samadel

kaalutlustel ja PSJKS § 15 lõike 1 punktile 5 tuginedes tunnistab, et riigilõivuseaduse (RT I 2006, 58,

439; RT I, 22.12.2010, 1) § 56 lõige 1 ja lisa 1 olid 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud

redaktsioonis põhiseadusega vastuolus osas, milles tsiviilasjas hinnaga üle 3 500 000 krooni kuni

4 000 000 krooni tuli hagiavalduselt tasuda riigilõivu 160 000 krooni.

Priit Pikamäe, Tõnu Anton, Eerik Kergandberg, Jaak Luik, Ivo Pilving