3-3-1-43-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

3-3-1-43-13

Otsuse kuupäev

28. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Ivo Pilving ja Harri Salmann

Kohtuasi

ALD Automotive Eesti AS vaidlustus Eesti Energia AS

15. märtsi 2013. a otsuse peale hankes EE-1186

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2013. a otsus haldusasjas

nr 3-13-844

Menetluse alus Riigikohtus

ALD Automotive Eesti AS kassatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kassatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 20. mai 2013. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli

2013. a otsused haldusasjas nr 3-13-844. Saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Tagastada ALD Automotive Eesti AS-le kautsjon 25 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Energia AS avaldas 1. märtsil 2013 oma veebilehel hanke "Sõidukite haldamisteenus" hanke-

teate. Hanke objektiks olid järgmised tööd, mida hankija hindas osade kaupa: I osa: 1) hankija

sõidukitega seotud arvete administreerimise teenus; 2) hankija varustamine kütusekaartidega ning

nende administreerimine; II osa: sõidukite võõrandamine läbi oksjonikeskkonna. Pakkujate tehnilise

ja kutsealase pädevuse nõudena sätestas hankija hankedokumentatsiooni (HD) p 2.3 kohaselt vähe-

malt kolmeaastase eelneva kogemuse autopargi haldamisel. Esitada tuli vastav referents vorm III

kujul.

Tähtpäevaks esitasid pakkumused kolm pakkujat, sh ALD Automotive Eesti AS ja OÜ Transporent.

OÜ Transporent tugines pakkumuses tehnilise ja kutsealase pädevuse osas enda 100%-lise osalusega

emaettevõtte SIA Transporent andmetele.

2. Eesti Energia AS hankekomisjoni 15. märtsi 2013. a otsusega kvalifitseeriti kõik pakkujad ja

tunnistati kõikide pakkujate pakkumused vastavaks ning tunnistati mõlemas hankeosas edukaks OÜ

Transporent pakkumus kui kõige madalama hinnaga pakkumus.

3. ALD Automotive Eesti AS esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse hankija

15. märtsi 2013. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja leidis mh, et OÜ-l Transporent

puudub kolmeaastane eelnev kogemus autopargi haldamisel ning SIA Transporent kogemus ei ole

asjassepuutuv.

4. Riigihangete vaidlustuskomisjoni 9. aprilli 2013. a otsusega nr 56-13/- rahuldati vaidlustus ja

tunnistati vaidlustatud otsus kehtetuks OÜ Transporent kvalifitseerimise ning tema pakkumuse

vastavaks ja parimaks tunnistamise osas. Vaidlustuskomisjon leidis, et pakkuja tuginemine teise isiku

näitajatele riigihangete seaduse (RHS) § 41 lg 6 alusel on põhimõtteliselt lubatav ka varem täidetud

lepingute osas. Samas on nimetatud õigus kitsendatud esitatava kvalifitseerimise tingimuse eesmärgi

kaudu. Lepingut täitval isikul peab olema vajalik kogemus sõlmitava lepingu täitmiseks. Kui

pakkujal endal puudub vajalik kogemus lepingu täitmiseks ja ta tugineb kvalifitseerumiseks teise

isiku vastavale näitajale, peab ta hankijale tõendama, et tööd, mis sellist kogemust eeldavad,

teostatakse lepingu täitmisel seda kogemust omava isiku poolt (nt allhankega). OÜ Transporent poolt

hankijale esitatud Transporent SIA kinnituskiri tõendab, et Transporent SIA ei asu lepingut täitma,

vaid üksnes toetab OÜ-d Transporent lepingu täitmisel, tagades juurdepääsu lepingu täitmiseks

vajalikele ressurssidele (tarkvara, riistvara, personal jne). Seetõttu ei saanud hankija kontrollida OÜ

Transporent kvalifikatsiooni vastavust HD p-s 2.3 esitatud kvalifitseerimise tingimusele Transporent

SIA andmete alusel.

5. OÜ Transporent esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustuskomisjoni otsuse tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused:

a) RHS § 41 lg-st 6 ei tulene, et kolmas isik, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse näitajatele

pakkuja tugineb, peaks osalema hankelepingu täitmisel. Kõikvõimalikele kolmanda isiku ressurssi-

dele (personalile, seadmetele või kogemusele) tuginemiseks kehtib sama tingimus – pakkuja peab

hankijale sobival viisil tõendama, et temal on võimalik vastavaid ressursse kasutada. RHS § 41 lg 6

kohaselt ei oma mingit tähendust pakkuja ja kolmanda isiku õigusliku suhte iseloom. Kuidas ja

millisel õiguslikul alusel ressursse (sh kogemust) kasutatakse, ei ole RHS § 41 lg-ga 6 piiratud.

Tegemist võib olla nii allhankega kui ka muu õigusliku suhtega (nt tütarettevõtja-emaettevõtja suhe).

Kaebaja esitas RHS § 41 lg 6 eelduste täitmiseks tõendi, mis oli hankijale vastuvõetav ning mis

tõendab, et kaebaja saab kasutada emaettevõtja kõiki ressursse. Tõendi vastuvõetavuse ja piisavuse

hindamine on RHS § 41 lg 6 alusel hankija diskretsioon, millesse vaidlustuskomisjonil polnud alust

sekkuda. Samas kinnitas tõend, et hankelepingu täitmisel on kaebajal võimalik tugineda täielikult

emaettevõtja ressurssidele ja kogemusele hankelepingu täitmiseks vajalikus ulatuses (Euroopa

Komisjoni arvamus kohtuasjas C-575/10: Komisjon/Ungari).

b) Hange ei vasta ühelegi RHS-s sätestatud hankeliigile. Seega võttis vaidlustuskomisjon ALD

Automotive Eesti AS vaidlustuse ebaõigesti menetlusse.

6. Tallinna Halduskohus jättis 20. mai 2013. a otsusega haldusasjas nr 3-13-844 OÜ Transporent

kaebuse rahuldamata järgmistel põhjustel:

a) Vaidlustuskomisjon oli pädev ALD Automotive Eesti AS vaidlustust menetlema. Eesti Energia AS

aktsiakapital kuulub Eesti Vabariigile ning tema juhtorganid määrab ja juhtimist kontrollib Eesti

Vabariik. Samuti täidab Eesti Energia AS "põhi- või kõrvaltegevusena ülesannet avalikes huvides,

millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu" (vrd Riigikohtu 15. novembri 2010. a määrus haldus-

asjas nr 3-3-1-57-10). Eesti Energia AS tegeleb elektri- ja soojusenergia tootmise ja müügiga. On

tõsi, et elektri- ja soojusenergia tootmine toimub tööstuslikult ning selle müük on ärilise iseloomuga,

kuid oma põhifunktsioonilt jääb elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük avalik-õiguslikuks.

Elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük on ülioluline elutähtis vajadus, mille riik on soovinud

hoida enda kontrolli all avalike huvide teenimise eesmärgil. Eesti Energia AS tuleb võrgustikega

seotud hangetes lugeda hankijaks RHS § 10 lg 3 p 2, § 83 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 84 lg 1 p-de 1 ja 2

alusel ning võrgustike väliste hangete puhul RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel.

b) RHS § 16 lg-test 3–5 nähtuvalt tuleb eraõiguslikul juriidilisel isikul, kes on hankijaks nii RHS

§ 10 lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses kui ka § 10 lg 3 tähenduses, juhinduda RHS 5. ptk-st võrgustikega

seotud hangete puhul, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne rahvus-

vahelise piirmääraga või ületab seda. Odavamate hangete puhul tuleb lähtuda RHS §-st 182. Muudes

valdkondades teostatavate hangete puhul peab selline hankija lähtuma RHS 2. ptk-st juhul, kui

hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab

seda. Eesti Energia AS ei ole asjas esitanud väidet, et vaidlusaluse hanke raames sõlmitava hanke-

lepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta jääks alla riigihanke piirmäära. RHS § 16 lg-d 8 ja 9

sätestavad, et hankijal on õigus kohaldada riigihanke, rahvusvahelisest või lihthanke piirmäärast või

hankelepingu olemusest tulenevalt kohustuslikku korda ka hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav

maksumus ei ulatu vastava rahalise määrani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda tingivale

tunnusele. Kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta, on ta

kohustatud järgima vastavat RHS-s sätestatud hankemenetluse korda.

c) Eesti Energia AS poolt läbi viidud hange vastab oma tunnustelt ja olemuselt kõige enam välja-

kuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusele (RHS § 27). Hankija avaldas hanketeate oma

veebilehel ning tegi pakkujatele ettepaneku esitada pakkumus. Nii oli hankija otsus RHS § 117 alusel

vaidlustuskomisjonis vaidlustatav.

d) Asjaolu, et pakkuja ei saa 100%-liselt toetuda kolmanda isiku kogemusele ilma seda isikut hanke-

lepingu täitmisele kaasamata, nähtub RHS § 41 lg 6 sõnastusest. Viidatud norm sätestab üheselt, et

kolmanda isiku kogemusele tuginemine saab toimuda lisaks pakkuja enda pädevusele. Hankija

diskretsioon pakkuja kvalifikatsiooni nõuetele vastavuse hindamisel on piiratud. Kui hankija on

kvalifikatsiooni kontrollimisel tõlgendanud valesti seadust ja lähtunud valest eeldusest, toob see

kaasa sisuliselt õigusvastase otsustuse.

7. OÜ Transporent ja Eesti Energia AS palusid apellatsioonkaebustes halduskohtu otsuse tühistada

ja kaebuse rahuldada.

8. Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuli 2013. a otsusega rahuldati apellatsioonkaebused ning tühistati

halduskohtu ja vaidlustuskomisjoni otsused. ALD Automotive Eesti AS-lt mõisteti välja

menetluskulud 3639 eurot 11 senti Eesti Energia AS kasuks ja 2853 eurot 22 senti OÜ Transporent

kasuks. Otsuse põhjendused:

a) Eesti Energia AS-l, kes on HKMS § 269 lg-st 1 ja § 15 lg 1 p-st 1 tulenevalt käesoleva haldusasja

pool, on halduskohtu otsuse peale HKMS § 180 lg-st 1 tulenevalt apellatsioonkaebuse esitamise

õigus vaatamata sellele, et ta ei ole esitanud halduskohtule kaebust vaidlustuskomisjoni otsuse peale.

HKMS § 268 ei reguleeri apellatsioonkaebuse esitamist. Vaidlustuskomisjoni otsus on antud asjas

halduskohtule esitatud tühistamiskaebuse objektiks. Sellepärast ei saa tegemist olla haldusaktiga, mis

oleks kohtule ja menetlusosalistele HKMS § 268 lg-st 4 tulenevalt siduv.

b) Kohtupraktikas (Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-12, p 20) on asutud

seisukohale, et vaidlustuskomisjoni pädevus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas hankija järgib oma

otsustes ja dokumentides riigihangete seadust ja viitab selle sätetele. RHS § 117 lg 1 seab

vaidlustuskomisjoni pädevuse sõltuvusse sellest, kas vaidlustatakse hankija tegevust ja kas

vaidlustaja tugineb riigihangete seadusele. Seetõttu ei ole vaidlustuskomisjon enda pädevust

ületanud. Kui vaidlustaja tuginemine riigihangete seadusele ei ole põhjendatud, on vaidlustus-

komisjon pädev jätma vaidlustuse rahuldamata (RHS § 126 lg 1 p 4). Kui tegemist ei ole hankijaga,

kellelt vaidlustaja saaks nõuda hanke läbiviimisel RHS nõuete järgimist, ületaks vaidlustuskomisjon

RHS § 126 lg 1 p 5 nimetatud otsuse tegemisel oma volitusi.

c) RHS § 10 määratleb subjektid, kes on kohustatud järgima selles seaduses sätestatud korda. Üksnes

selliste hankijate kohta käib ka RHS § 16 lg 9. Kui tegemist ei ole hankijaga RHS tähenduses, siis ei

saa temalt RHS alusel nõuda ka selles seaduses sätestatud hankemenetluse korra, RHS §-s 3

sätestatud üldpõhimõtete või tema enda kehtestatud menetluskorra järgimist hanke läbiviimisel.

d) RHS § 10 lg 2 p 1 toetub direktiivi 2004/18/EÜ art 1 lg-le 9. Selle sätte tõlgendamisel on Euroopa

Kohus asjas nr C-360/96 asunud seisukohale, et ühenduse seadusandja eristas üldisi huvisid, millel ei

ole tööstuslikku või ärilist iseloomu, ning tööstusliku või ärilise iseloomuga üldisi huvisid (p 36).

Seetõttu ei piisa tõdemusest, et Eesti Energia AS täidab avalikes huvides ülesandeid,

klassifitseerimaks teda hankijana RHS § 10 lg 1 p 16 ja lg 2 mõttes. Halduskohus leidis, et Eesti

Energia AS tegevusalal (elektri- ja soojusenergia tootmine ja müük) on tööstuslik ja äriline iseloom.

Hinnang on kooskõlas Eesti Energia AS põhikirja p-ga 2. Haldusasjas ei ole viidatud ühelegi Eesti

Energia AS põhi- või kõrvaltegevusele, millel poleks tööstuslikku või ärilist iseloomu.

e) RHS § 10 lg 3 sätestab hankija mõiste võrgustikega seotud valdkondades (RHS §-d 83-89; vt

Riigikohtu 5. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-39-12, p 26). Vaidlus puudub selles, et käesolev

hange eelnimetatud valdkondadesse ei kuulu. Eeltoodud põhjusel ei pea ringkonnakohus Eesti

Energia AS hankijaks. Juba seetõttu oli vaidlustuskomisjoni otsus vaidlustus rahuldada õigusvastane.

Sel põhjusel ei ole vaja peatuda menetlusosaliste RHS § 41 lg 6 kohaldamisega seotud väidetel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. ALD Automotive Eesti AS kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ja jätta

jõusse halduskohtu otsus. Kassatsioonkaebuse kohaselt on Eesti Energia AS näol tegemist hankijaga

RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 mõttes. Täidetud on RHS § 10 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused

(halduskohtu otsuse p 14). Ringkonnakohus on asunud väärale seisukohale, et Eesti Energia AS

põhikirjaline tegevus on ärilise iseloomuga. Põhikiri ei pea sisaldama kõiki tegevusvaldkondi ja

viiteid avalike ülesannete täitmisele, mistõttu viide sellele ei ole asjakohane ega absoluutne. Eesti

Energia AS on Eesti suurim energiaettevõte. Seega puudub vaidlus ja on ilmne, et Eesti Energia

tegutseb avalikes huvides. Kui juriidiline isik tegutseb avalikest huvidest lähtuvate vajaduste

rahuldamisega, siis ei ole tähtsust tõsiasjal, et lisaks oma avalikest huvidest tulenevale ülesandele

tegeleb ta ka mingite muude kasumit taotlevate tegevustega. Avalikes huvides ülesannete täitmine ei

pea olema hankija ainus tegevus, avalikes huvides tehtud ülesanded võivad moodustada ka suhteliselt

väikese osa hankija tegevusest (Euroopa Kohtu 15. jaanuari 1998. a otsus asjas nr C-44/96:

Mannesmann).

10. Eesti Energia AS vastuses palutakse jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus

muutmata järgmistel põhjustel:

a) Eesti Energia AS jääb apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

b) Eesti Eenrgia AS ei ole hankija RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 alusel. RHS § 10 lg 2 p-s 1 sätestatud

kriteeriumi täitmiseks peaks Eesti Energia AS täitma mingit ülesannet, mis on avalikes huvides ja

millel lisaks poleks ei tööstuslikku ega ärilist iseloomu. Halduskohus ja kassaator on keskendunud

vaid avaliku huvi mõistele üldiselt ja jätnud arvestamata tööstusliku ja ärilise iseloomu. Eesti Energia

AS ei nõustu ka väitega, et soojus- ja elektrienergia tootmine ja müümine on ülesanded avalikes

huvides. See, et eraõiguslik juriidiline isik on mõnes valdkonnas üks turu suuremaid osalisi, ei muuda

tema tegevust veel avalikes huvides olevaks.

c) Kassaator pole selgitanud, millisel Eesti Energia AS tegevusalal pole ärilist ega tööstuslikku

iseloomu. Selgusetuks jääb kassaatori viide kohtuasjale C-44/96.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning halduskohtu ja

ringkonnakohtu otsused tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise

tõttu HKMS § 230 lg 1 alusel tühistada. Asi tuleb HKMS § 230 lg 5 p 3 alusel saata halduskohtule

uueks läbivaatamiseks.

Kassatsiooniastmes on vaidluse all Eesti Energia AS staatus hankijana tulenevalt nii RHS § 10 lg 1

p-st 6 ja lg-st 2 kui ka lg 3 p-st 2. Kolleegium peatub esmalt RHS 10 lg 3 p 2 kohaldamisel (I),

seejärel võtab seisukoha RHS § 10 lg 2 rakendamise osas (II).

I

12. RHS § 10 lg 3 p 2 kohaselt on tegutsemisel RHS §-des 83–89 nimetatud valdkondades hankija

mh aktsiaselts, mille aktsiakapitalist rohkem kui poolt omab riik. Menetlusosaliste vahel ei ole

vaidlust ja kolleegiumi hinnangul on üldteada asjaolu, et Eesti Energia AS kogu aktsiakapital kuulub

riigile ning et ta tegutseb elektrienergiaga seotud valdkondades RHS § 84 lg 1 mõttes.

13. Ringkonnakohus leidis, et RHS § 10 lg 3 ei kohaldu käesoleval juhul, sest puudub vaidlus selles,

et käesolev hange ei kuulu RHS §-des 83–89 nimetatud valdkondadesse. Menetlusosalised ei ole

kassatsiooniastmes seda küsimust puudutanud.

Tulenevalt kohtuotsuse seaduslikkuse põhimõttest (HKMS § 157 lg 1) peab kohus tagama seaduse

õige kohaldamise sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest (vt kolleegiumi 16. novembri 2011. a

otsus haldusasjas nr 3-3-1-65-11, p 22; 27. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-11, p 12).

Kolleegiumi hinnangul kohaldas ringkonnakohus RHS § 10 lg-t 3 vääralt, pidades oluliseks seda, kas

hangitav teenus langeb RHS §-des 83–89 nimetatud valdkonda.

14. RHS § 16 lg 5 esimene lause näeb 5. peatükis sätestatud korra kohaldamise ühe eeldusena ette, et

§ 10 lg-s 3 nimetatud hankija sõlmib hankelepingu, mille peamine eesmärk on seotud tema

tegutsemisega §-des 83–89 nimetatud valdkondades. Sama lõike teine lause lisab, et 5. peatüki

järgimise kohustus kehtib ka juhul, kui hankelepingu sõlmimine on seotud hankija tegutsemisega

§-des 83–89 nimetatud valdkondades, kuid hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik

määratleda. Sama tuleneb direktiivi 2004/18 art 12 lg-st 1.

Seega ei pea hankega ostetav teenus RHS 5. peatüki kohaldamiseks kujutama endast §-des 83–89

nimetatud teenust. Piisav on, et teenust soetatakse võrgustikega seotud valdkondades tegutsemise

eesmärgil. Piisaks sellest, kui Eesti Energia AS kavatseb sõidukite haldamise teenust kasutada

peamiselt püsivõrgu käitamiseks eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootmise, ülekande

või jaotamisega seotud teenust või elektrienergia tarnimiseks sellistesse võrkudesse (RHS § 84 lg 1).

15. Kuna halduskohus ja ringkonnakohus ei ole tuvastanud, millise RHS §-des 83–89 sätestamata

tegevuse edendamiseks soovib Eesti Energia AS hangitavaid teenuseid kasutada, tühistab kolleegium

nii ringkonnakohtu kui ka halduskohtu otsuse. Asja uuel läbivaatamisel tuleb halduskohtul

kontrollida, millises valdkonnas tegutsemise eesmärgil hangitavat teenust peamiselt soetati.

II

16. Küsimus, kas Eesti Energia AS on hankija RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 ning seega ka direktiivi

2004/18 tähenduses, muutuks käesolevas asjas aktuaalseks vaid juhul, kui asja uuel läbivaatamisel

ilmneks, et vaidlusaluse hanke alusel hallatavaid sõidukeid kasutatakse peamiselt muul eesmärgil kui

tegutsemine võrgustikega seotud valdkondades (vrd kolleegiumi 5. novembri 2012. a otsus

haldusasjas nr 3-3-1-39-12, p 26).

17. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et RHS § 10 lg 2 p 1 kohaldamiseks ei tohi

eraõigusliku juriidilise isiku poolt avalikes huvides täidetaval ülesandel olla tööstuslikku ega ärilist

iseloomu. Kassatsioonkaebuses ei ole selgitatud, miks on kohtute säärane hinnang väär. Kassatsioon-

kaebuses püütakse vaid veel kord näidata, et Eesti Energia AS täidab ülesannet avalikes huvides.

Avalikes huvides ülesande täitmist ei ole aga ringkonnakohus kahtluse alla seadnud. Avalikes huvides

võib olla ka sellise ülesande täitmine, millel on tööstuslik või äriline iseloom.

18. Kui asja uuel arutamisel peaks aktuaalseks muutuma küsimus, kas Eesti Energia AS tegevusel on

tööstuslik või äriline iseloom, tuleb asja lahendamisel arvestada Euroopa Kohtu praktikat (iseäranis

kohtuasi C-393/06: Ing. Aigner). Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus on vaid paljasõnaliselt

leidnud, et Eesti Energia AS tegevustel on tööstuslik ja äriline iseloom (halduskohtu otsuse p 14,

ringkonnakohtu otsuse p 20). Analüüsimata on turusituatsioon, Eesti Energia AS asutamise ja

tegutsemise eesmärgid jms asjaolud (vrd C-393/06, p-d 41–48).

III

19. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kautsjon 25 eurot kassaatorile tagastada (HKMS

§ 107 lg 4 esimene lause). Muud kassatsioonimenetluses kantud kulud jaotatakse asja uuel läbi-

vaatamisel (HKMS § 109 lg 2).

Tõendatud on, et Eesti Energia AS kandis kassatsiooniastmes õigusabikulu 1353 eurot.

Tõnu Anton, Ivo Pilving, Harri Salmann