3-3-1-29-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-3-1-29-13

Määruse kuupäev

23. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koomeister, Lea

Laarmaa, Ivo Pilving, Jüri Põld ja Harri Salmann

Kohtuasi

AS Medicum kaebus Konkurentsiameti 20. juuni 2012. a

otsuse nr 5.1-1/12-0154-006 tühistamise ja haldusmenetluse

jätkamiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2013. a määrus

haldusasjas nr 3-12-2379

Menetluse alus Riigikohtus

MM Grupp OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MM Grupp OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. veebruari 2013. a määruse haldusasjas

nr 3-12-2379 resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 13. detsembri

2012. a määrus samas asjas, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse

põhjendustele.

3. Mõista AS-lt Medicum MM Grupp OÜ kasuks välja menetluskulu 2474 (kaks tuhat

nelisada seitsekümmend neli) eurot.

4. Tagastada kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Medicum esitas 29. augustil 2010 Konkurentsiametile leebuseavalduse vastavalt konkurentsi-

seaduse (KonkS) §-le 781, milles teatas konkurentsi kahjustavat kokkulepet sisaldava ostuoptsiooni-

lepingu sõlmimisest OÜ Solaron Trade (MM Grupp OÜ õiguseellane) ja OÜ Medistar (AS Medicum

õiguseellane) vahel 26. septembril 2009. Leebusetaotluses kirjeldatud kokkulepe sisaldus

optsioonilepingu p-s 4.1, mille kohaselt pidi OÜ Medistar osaühingu osa omandamise korral tagama,

et Tallinnas Punane 61 ei avata teist apteeki.

2. Konkurentsiamet alustas 21. septembril 2010 kriminaalasja nr 10921000005 menetlust KarS § 400

lg 1 ja 2 tunnustel optsioonilepingu sõlmimise asjaolude väljaselgitamiseks. 14. märtsil 2012 lõpetas

Konkurentsiamet kriminaalasja menetluse ning alustas 16. märtsil 2012 lõpetatud kriminaalasja

materjalide põhjal haldusmenetlust eesmärgiga kontrollida optsioonilepingu vastavust konkurentsi-

seadusele.

3. Konkurentsiameti 20. juuni 2012. a otsusega nr 5.1-1/12-0154-006 lõpetati optsioonilepingu

osas haldusmenetlus KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel seoses konkurentsiseaduse rikkumise tunnuste

puudumisega. Menetlus lõpetati tulenevalt asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-10-32634 tunnistati

optsioonilepingu punkti 4.1. seaduslikkust ja kohustati AS Medicum vastavat lepingupunkti täitma.

4. 1. oktoobril 2012 esitas AS Medicum Konkurentsiametile vaide Konkurentsiameti 20. juuni

2012. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks, ettekirjutuse tegemiseks menetluse läbiviimiseks ning asja

uueks otsustamiseks.

5. Konkurentsiameti 11. oktoobri 2012. a vaideotsusega nr 5.1-5/12-029 jäeti vaie rahuldamata.

Konkurentsiamet oli seisukohal, et haldusmenetluse lõpetamine KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel ei eelda,

et Konkurentsiamet on asjas üksikasjaliku menetluse läbi viinud. Menetlus lõpetatakse ka olukorras,

kus jõustunud kohtuotsusega on sedastatud, et ettevõtjate tegevuses puudub vastuolu konkurentsi-

seadusega. Konkurentsiamet ei saa haldusaktiga vabastada ettevõtjat kohtuotsusega kehtivaks

tunnistatud kohustuse täitmisest, sest järelevalveasutuse selline tegevus õõnestaks jõustunud kohtu-

otsuste juriidilist jõudu. Jõustunud kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-32634 oli olemas ka järelevalve-

menetluse alustamise ajal, kuid siis Konkurentsiametil sellekohane informatsioon puudus.

6. AS Medicum esitas 12. novembril 2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti

20. juuni 2012. a otsuse tühistamise ja haldusmenetluse jätkamiseks kohustamise nõudes. AS

Medicum leidis, et tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei ole KonkS § 634 lg 1 p 1 järgi menetluse

lõpetamise aluseks. Konkurentsiamet ei kontrollinud konkurentsiseaduse rikkumise tunnuste

esinemist. Maakohtus Konkurentsiameti osaluseta toimunud võlaõigusliku vaidluse lahendamise

raames otsuse põhjendavas osas antud õiguslik hinnang ei ole alus Konkurentsiameti poolt järele-

valvemenetluse läbiviimata jätmiseks. Konkurentsiameti otsuses puuduvad põhjendused menetluse

lõpetamise kohta, mis on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-ga 1. Läti Konkurentsi-

nõukogu on sarnases asjas tuvastanud konkurentsi kahjustamise.

7. Tallinna Halduskohus tagastas 13. detsembri 2012. a määrusega AS Medicum kaebuse haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Halduskohus leidis, et kaebuse

eesmärk on eirata optsioonilepingu punkti 4.1. Optsioonileping on tsiviilõiguslik leping ning

jõustunud kohtulahendiga kohustati kaebuse esitajat täitma optsioonilepingu punkti 4.1. Konkurentsi-

ameti kohustamise kaudu ei ole võimalik vastupidist eesmärki saavutada. Vaidlustatud haldusakt ei

kahjusta kaebuse esitaja õigusi, sest leebusetaotlusest (KonkS § 781) ajendatud kriminaalmenetlus

lõpetati ning haldusmenetlus algatati 16. märtsil 2012 Konkurentsiameti initsiatiivil. Haldus-

menetluse lõpetamine, mida ei alustatud kaebaja taotluse alusel, ei ole kaebuse esitaja õigustega

otseses puutumuses. Kui lähtuda eeldusest, et sisulise puutumuse kaebaja õigustega peaks tingima

haldusmenetluse väljakasvamine leebusetaotlusest, siis oleks võimalik vaidlustada haldusmenetluse

lõpetamist, kuid tsiviilasjas jõustunud kohtulahendit arvesse võttes jääks optsioonilepingu p 4.1

eiramisele suunatud tulemus saavutamata. Jõustunud kohtulahenditest juhindumine on üldine

põhimõte.

8. AS Medicum palus määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 13. veebruari 2013. a määrusega määruskaebuse

(resolutsiooni p 1) ning tühistas halduskohtu määruse (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohus leidis, et:

a) Konkurentsiamet andis vaidlustatud otsuse KonkS § 634 alusel, mis reguleerib menetlust isiku

taotluse alusel. Seega ei saa isiku kaebeõigust välistada. Kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel oli ekslik;

b) maakohtu otsusega kohustati kaebajat optsioonilepingu p 4.1 täitma. Kohtuotsus on TsMS § 457

lg 1 alusel siduv kaebajale. Kaebaja ei vabaneks kohtuotsusest tulenevast kohustusest Konkurentsi-

ameti poolt ettekirjutuse tegemisel. Maakohtu otsusega on optsioonilepingu p 4.1 kehtivus tuvastatud

ning selle lepingu tingimuse täitmise kohustusest saab kaebaja vabaneda üksnes lepingu muutmisel.

Konkurentsiamet ei saa lepingut ise muuta. Küll aga saab Konkurentsiameti ettekirjutuse tagajärjeks

olla lepingupoolte kohustamine lepingut muutma. Nimetatud eesmärki soovibki kaebaja saavutada.

Maakohtu otsuse resolutsioon ega põhjendused ei ole siduvad Konkurentsiameti jaoks, kes võib

hinnata lepingust tuleneva kohustuse kooskõla konkurentsiseadusega. Seega on kaebajal õigus

taotleda Konkurentsiametilt järelevalve teostamist optsioonilepingu p 4.1 konkurentsiseadusele

vastavuse üle;

c) Konkurentsiametil on küll võimalik tugineda menetluse lõpetamisel maakohtu otsusega tuvastatud

asjaoludele ja kohtuotsuse põhjendustele, ent vaidlustatud otsusest (kohtule esitatud ulatuses) ja

vaideotsusest nähtuvalt pole Konkurentsiamet maakohtu otsuse põhjendusi hinnanud. Praeguses

menetlusstaadiumis ei ole võimalik asuda seisukohale, et Konkurentsiameti otsuse peale esitatud

kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

10. MM Grupp OÜ palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punktid

1 ja 2 täies ulatuses. Määruskaebuse põhjendused:

a) halduskohus ei pea kaitsma isikut temale soodsate haldusaktide eest. Isiku taotlusel ei saa

kohustada haldusorganit isiku suhtes koormavaid haldusakte andma;

b) AS Medicum õigusi ei ole rikutud. Olles ise optsioonilepingu pool, ei vaja AS Medicum haldus-

organi abi optsioonilepingust tulenevas tsiviilõigussuhtes. AS Medicum on kasutama hakanud tsiviil-

õiguslikke õiguskaitsevahendeid ja on sellega seoses osalemas paljudes tsiviilkohtuvaidlustes (nt

esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise avalduse ning ütelnud üles optsioonilepingu punkti

4.1);

c) optsioonilepingu punkt 4.1 läbis mitmeastmelise kohtuliku kontrolli tsiviilasjas. Puudub alus

kahelda kolme astme kohtute pädevuses. Kuigi maakohtu otsus ja haldusmenetlus ei pruugi alati saja-

protsendiliselt riimuda, on maakohtu otsus praeguses asjas suure kaaluga. Konkurentsiametil ei ole

pädevust kontrollida maakohtu jõustunud kohtuotsuse põhjendusi.

11. AS Medicum leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukohad on

põhjendatud ja kooskõlas õigusnormidega. Kaebajal on õigus taotleda Konkurentsiametilt järele-

valvet optsioonilepingu p 4.1 üle. Ettekirjutuse tegemine on olenemata jõustunud maakohtu otsusest

võimalik. Tähtsust ei oma määruskaebuse esitaja arvamus, et Konkurentsiameti poolt menetluse

lõpetamine on AS Medicum suhtes soodustav haldusakt ning menetluse jätkamisel tehtav ettekirjutus

koormav haldusakt. Kaebaja jääb kõigi menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde.

12. Konkurentsiamet nõustub vastuses määruskaebusega. Nähtuvalt AS Medicum kaebusest ja

määruskaebusest ringkonnakohtule on kaebaja ainsaks eesmärgiks halduskohtusse pöördumisel

vabaneda OÜ Solaron Trade ja OÜ Medistar vahel 26. septembril 2003 sõlmitud optsioonilepingu

punkti 4.1. täitmisest. Kui Konkurentsiamet annaks haldusmenetluse tulemusena haldusakti, mille

tagajärjeks oleks lepingupoolte kohustamine lepingut muutma, kehtiksid kaks vastukäivat kohustust,

millest kumbki lepingupool valiks täitmiseks endale sobiva. Ringkonnakohtu järeldused on vastu-

olulised, kuna Konkurentsiameti haldusaktiga lepingupoolte kohustamine lepingut muutma tähendaks

kaebaja vabastamist lepingutingimuse täitmisest, kuigi maakohus on sama lepingupunkti kehtivuse ja

täitmise kohustuslikkuse tuvastanud.

13. Riigikohus kaasas 8. mai 2013. a määrusega MM Grupp OÜ haldusasja menetlusse kolmanda

isikuna.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14. Esmalt analüüsib kolleegium halduskohtu poolt kaebuse tagastamist kaebeõiguse ilmselge

puudumise tõttu (I), seejärel kaebuse eesmärgi saavutamise võimalikkust (II). Viimaseks võtab

kolleegium kokku oma seisukohad määruskaebuse kohta ja lahendab menetluskulude küsimuse (III).

I

15. Halduskohus leidis, et kaebus tuleb määrusega selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ja HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel põhjendusega, et

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

16. Kolleegium rõhutab, et HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamine eeldab, et kaebeõiguse puudumine

oleks ilmselge. Kaebeõiguse puhul tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta

kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses

kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt

rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku

huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest

kinnipidamist (vt Riigikohtu erikogu 20. detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22; haldus-

kolleegiumi 24. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-53-12, p-d 13–15).

17. Konkurentsiamet lõpetas MM Grupp OÜ ja AS Medicum vahelise ostuoptsiooni lepingu p 4.1

kontrollimiseks läbi viidud haldusmenetluse KonkS § 634 lg 1 p 1 alusel seoses seaduserikkumise

tunnuste puudumisega. AS Medicum on esitanud kohtule kohustamiskaebuse haldusmenetluse

jätkamise nõudega. Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist

kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse

nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Isik, kelle õigusi

võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda, võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui

järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (vt halduskolleegiumi 13. oktoobri 2010. a

otsus asjas nr 3-3-1-44-10, p 15). Kaitstavate õigushüvede all peab kolleegium silmas subjektiivseid

õigusi.

Kolleegiumi hinnangul ei saa Konkurentsiameti järelevalvet pidada üksnes avalikes huvides läbi-

viidavaks, vaid selle ülesanne on kaitsta ka turuosaliste õigusi konkurentsiseadusega keelatud

tegevuse eest. AS Medicum poolt taotletava järelevalvemenetluse esemeks on optsioonilepingu p 4.1,

mis piirab kaebaja omandi vaba kasutamise õigust, lepinguvabadust (PS § 32 lg 2 esimene lause)

ning ettevõtlusvabadust (PS § 31 esimene lause). Niisuguses olukorras on kaebajal õigus järele-

valvemenetluses tehtud otsuse kohtulikule kontrollile. Kuna järelevalvemenetluse jätkamise üle

otsustab Konkurentsiamet kaalutlusõiguse alusel, piirdub sisuline kohtulik kontroll kaalutlusreeglitest

kinnipidamise hindamisega (HKMS § 158 lg 3).

18. Kaebeõigust ei välista kolleegiumi hinnangul ka asjaolud, et AS Medicum õiguseellane sõlmis ise

väidetavalt konkurentsiõigust rikkuva lepingu ja et kaitse lepingu suhtes oli võimalik tsiviilkorras.

Euroopa Kohus on 20. septembri 2001. a lahendis C-453/99: Courage ja Crehan (p 36), leidnud, et

EÜ asutamislepingu artikli 85 (hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 81, nüüd Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikkel 101) mõistes konkurentsi piirata või kahjustada võiva lepingu üks pool võib selleks,

et saada lepingu teise poole vastu kohtulikku õiguskaitset, tugineda nimetatud sätte rikkumisele.

Euroopa Kohtu hinnangul oleks EÜ asutamislepingu artikliga 85 vastuolus siseriikliku õiguse säte,

mis välistab kohtuliku õiguskaitse üksnes seetõttu, et isik on ise selle lepingu pool. See lahend

kinnitab, et konkurentsiõiguse eesmärk ei piirdu avaliku huvi kaitsega, vaid sellega kaitstakse ka

ettevõtja õigusi. Kaitset ei välista ka konkurentsiõiguse rikkumisest osavõtt.

19. Varasemas praktikas on kolleegium korduvalt rõhutanud, et keeruka õigusliku küsimuse puhul

tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud

kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud (vt halduskolleegiumi 22. juuni 2010. a määrus asjas nr 3-3-

1-20-10, p 11, ja 11. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 12).

Haldusmenetlus optsioonilepingu konkurentsiseadusele vastavuse kontrollimiseks oli algatatud

Konkurentsiameti enese initsiatiivil (kriminaalasja menetlus lõpetati 14. märtsil 2013 ning haldus-

menetlus eesmärgiga kontrollida lepingu p 4.1 vastavust konkurentsiseadusele algatati 16. märtsil

2013) ning ei kasvanud välja leebusetaotlusest, nagu märkis halduskohus. Kuid menetluse algatamine

haldusorgani enese initsiatiivil ei välista kaebeõigust järelevalvemenetluse lõpetamise kohtulikuks

kontrolliks.

20. Kolleegiumi hinnangul ei ole kaebeõiguse puudumine selles asjas ilmselge ning kaebuse

tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ei olnud põhjendatud.

II

21. MM Grupp OÜ määruskaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu 13. veebruari 2013. a määrus

tühistada, sest vaatamata AS Medicum võimalikule kaebeõigusele ei ole kaebusega võimalik

saavutada selle eesmärki (HKMS § 121 lg 2 p 2).

Asja materjalidest nähtub, et Konkurentsiamet on lõpetanud haldusmenetluse KonkS § 634 lg 1 p 1

alusel seoses seaduserikkumise tunnuste puudumisega põhjendusel, et kohus on tsiviilasjas nr 2-10-

32634 tunnistanud OÜ Solaron Trade ja OÜ Medistar vahel 26. septembril 2003 sõlmitud ostu-

optsiooni lepingu p 4.1 seaduslikkust ning kohustanud OÜ Medistar õigusjärglast ASi Medicum

nimetatud lepingupunkti täitma. Kaebusest ja määruskaebusest nähtuvalt on kaebaja seisukohal, et

optsioonilepingu p 4.1 on konkurentsi kahjustav keelatud kokkulepe, mis on tühine ja millel ei ole

õiguslikke tagajärgi. Halduskohus leidis, et tsiviilasjas jõustunud kohtulahendit arvesse võttes jääks

optsioonilepingu p 4.1 eiramisele suunatud tulemus saavutamata ning kaebus tuleb seetõttu tagastada

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

22. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti. Tsiviilasjas tehtud ja jõustunud kohtuotsus ei ole viidatud sätte kohaselt kohustuslik

Konkurentsiametile, kes ei olnud tsiviilasjas menetlusosaline. Konkurentsiseaduse rikkumise

puudumine on kindlaks tehtud maakohtu otsuse põhjendustes, mitte resolutsioonis, ning ei ole TsMS

§ 457 lg 1 kohaselt siduv isegi menetlusosalistele, veelgi vähem menetlusvälistele isikutele või

asutustele (vrd halduskolleegiumi 11. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-35-12, p 15).

KonkS § 633 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet muu hulgas menetluse oma otsusega peatada, kui

asja kohta seisukoha võtmisel olulist tähtsust omav ja selle asjaga seotud tsiviilkohtumenetlus on

pooleli. Kohtulahendi jõustumisel taastab KonkS § 633 lg 2 kohaselt Konkurentsiamet menetluse

oma otsusega. Eelnevast tuleneb, et tsiviilasjas jõustunud kohtuotsus ei ole Konkurentsiameti järele-

valvemenetlust välistav asjaolu. Ka konkurentsiseaduse muudest sätetest ei tulene, et Konkurentsi-

ametil esineks takistusi ettekirjutuse tegemiseks või soovituse andmiseks, kui kohus on sellega seotud

tsiviilasjas teinud otsuse. Tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei tähenda, et Konkurentsiameti otsus järele-

valvemenetluses oleks ilmselgelt ette teada.

Nii nagu tsiviilasjas tehtud kohtuotsus ei välista menetlusse kaasamata jäänud kolmanda isiku vastu-

väiteid kohtuotsuse täitmisele (nt TMS § 222 lg 1), ei välista lepingupoolte vahelises relatiivses

õigussuhtes tehtud kohtuotsus ka avalikust huvist lähtuvaid ettekirjutusi, kui avalikku huvi kaitsvat

pädevat asutust hagimenetlusse ei kaasatud.

23. Kui tsiviilasjas tehtud kohtuotsuses, milles haldusorgan ei osalenud, on tuvastatud haldus-

menetluses tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid, võib haldusorgan tugineda kohtuotsusele kui

dokumentaalsele tõendile (HMS § 38 lg 2; Riigikohtu erikogu 27. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-2-

1-100-08, p 21). Samuti võib tsiviilkohtumenetlusest kõrvale jäänud haldusorgan tugineda tsiviilasjas

kohtu poolt lepingule antud õiguslikele hinnangutele, kui järelevalvemenetluses puuduvad kaalukad

argumendid teistsuguse õigusliku hinnangu andmiseks.

Vaatamata sellele, et Konkurentsiametile ei ole TsMS § 457 lg 1 järgi tsiviilasjas jõustunud kohtu-

otsus jäigalt siduv, peab Konkurentsiamet järelevalve teostamisel arvestama õiguskindluse ja kohtu-

otsuse seadusjõu põhimõtetega. Nii nagu haldusorganid peavad omavahel vältima vastuolulisi

otsuseid (halduskolleegiumi 18. detsembri 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-66-02, p 38, ja 23. novembri

2012. a otsus asjas nr 3-3-1-13-12, p 24) peab haldusorgan vältima kohtuotsuse seadusjõu

kahjustamist. See tähendab, et Konkurentsiamet tohib kohtuotsusega kindlaks tehtud asjaolusid

ümber hinnata vaid erandina, kui kohtulahendis võetud seisukoha õigsuse seavad kahtluse alla

kaalukad argumendid. Selliseid argumente kaebaja järelevalvemenetluses Konkurentsiametile ei

esitanud.

24. HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu poolt kaebuse tagastamine

HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli põhjendatud, kuna Konkurentsiameti 20. juuni 2012. a otsusest

haldusmenetluse lõpetamise kohta kaalumisvigu ei nähtu.

III

25. Eeltoodule tuginedes tuleb MM Grupp OÜ määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohtu määrus

tuleb resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas tühistada ning jätta jõusse halduskohtu määrus. Halduskohtu

määruse põhjendused HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamisel tuleb asendada käesoleva määruse

põhjendustega.

26. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108

lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele. Kuna Riigikohtu määrusega rahuldatakse MM Grupp OÜ määruskaebus ja see toob

kaasa AS Medicum kaebuse tagastamise, tuleb AS-lt Medicum MM Grupp OÜ kasuks välja mõista

ka menetluskulud. Kuna Riigikohtu määratud viimane tähtpäev asjas avalduste esitamiseks oli

30. september 2013, on MM Grupp OÜ 14. juunil 2013. a esitatud menetluskulude nimekiri ja kulu-

dokumendid tähtaegsed.

MM Grupp OÜ on kandnud kassatsioonimenetluses menetluskulusid 2499 eurot (s.h õigusabikulud

2474 eurot ja kautsjon 25 eurot). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja

põhjendatud menetluskulud. Võttes arvesse, et määruskaebus on kassatsiooniastmes esitatud esma-

kordselt, ja hinnates asja keerukust ja mahtu, ei saa MM Grupp OÜ kantud õigusabikulusid pidada

ebamõistlikuks. Seega tuleb õigusabikulud välja mõista täies ulatuses, s.t summas 2474 eurot.

27. Kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 esimese lause alusel tagastada.

Tõnu Anton, Indrek Koolmeister, Lea Laarmaa, Ivo Pilving, Jüri Põld, Harri Salmann