3-2-1-108-13 · Riigikohus

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-1-108-13

Määruse kuupäev

Tartu, 21. oktoober 2013. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi L. J vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2013. a määrus

tsiviilasjas nr 2-11-59946

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

L. J määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Kostja L. J, esindaja vandeadvokaat Martin Tälli

Asja läbivaatamise kuupäev

23. september 2013. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-59946

ja saata apellatsioonkaebus ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Tagastada Osaühingule Ipso Jure määruskaebuselt 5. märtsil 2013 tasutud kautsjon

50 (viiskümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus rahuldas 27. detsembri 2012. a otsusega Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi

L. J (kostja) vastu ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 163 eurot 28 senti,

sissenõutavaks muutunud viivise 163 eurot 28 senti ja viivise 0,15% päevas kuni põhinõude

täitmiseni. Kostjale toimetati kohtuotsus kätte 8. jaanuaril 2013 e-toimiku kaudu.

2. Kostja edastas Tallinna Ringkonnakohtule 28. jaanuaril 2013 elektrooniliselt apellatsioonkaebuse,

millel ei olnud tema allkirja. 7. veebruaril 2013 esitas kostja uuesti elektronpostiga

apellatsioonkaebuse, mis oli samuti allkirjastamata. 8. veebruaril 2013 esitas kostja digitaalselt

allkirjastatud apellatsioonkaebuse.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

3. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 15. veebruari 2013. a määrusega kostja apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast.

Määruse kohaselt piisab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 335 lg 1 järgi kirjaliku avalduse

või kaebuse esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks avalduse või kaebuse edastamisest kohtule

faksi teel või elektronpostiga selleks ettenähtud aadressil või muus kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis tingimusel, et kirjaliku dokumendi originaal antakse kohtule üle viivitamata

pärast seda, kuid hiljemalt asja arutamisel kohtuistungil või kirjalikus menetluses dokumentide

esitamise tähtaja jooksul. TsMS § 335 lg 2 järgi tuleb kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral

kaebuse originaal esitada kümne päeva jooksul.

Kuna kostja edastas apellatsioonkaebuse kohtule 28. jaanuaril 2013 elektronpostiga, pidi ta kaebuse

originaali esitama TsMS § 335 lg 2 järgi hiljemalt 7. veebruaril 2013, mis oli ka TsMS § 632 lg-s 1

sätestatud apellatsioonitähtaja viimaseks päevaks. Kostja esitas apellatsioonkaebuse originaali

8. veebruaril 2013, st pärast apellatsioonitähtaja ja TsMS § 335 lg-s 2 märgitud tähtaja möödumist.

Tähtajaliseks ei muuda apellatsioonkaebust ka asjaolu, et kostja esitas allkirjastamata kaebuse ka teist

korda, apellatsioonitähtaja viimasel päeval. TsMS § 335 lg 1 eesmärk ei ole võimaldada kaebuse

esitajal vältida apellatsioonkaebuse kirjalikku vorminõuet või pikendada apellatsioonitähtaega igal

juhul kümne päeva võrra. Selle sätte eesmärgiks on anda kaebuse esitajale võimalus kõrvaldada

kaebuse puudus seaduses sätestatud tähtaja jooksul. TsMS § 335 lg-st 1 tulenevalt ei saa 30-päevane

apellatsioonitähtaeg lüheneda, kuid kuna praeguses asjas langes TsMS § 335 lg-s 2 ettenähtud tähtaeg

kokku üldise apellatsioonitähtajaga kostjale, siis nende normide koosmõjus kohaldamise küsimust ei

tekigi.

Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 luba otsuse

vaidlustamiseks. Maakohus ei ole selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud

menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt valesti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi

ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebuse kohaselt jättis ringkonnakohus tähelepanuta, et kostja 7. veebruaril 2013 postiga ja

8. veebruaril 2013 e-toimiku kaudu allkirjastatud originaalina esitatud kaebus ei olnud 28. jaanuaril

2013 e-posti teel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud apellatsioonkaebus. Kostja

soovis 7. veebruaril 2013 esitatud kaebusega muuta 28. jaanuaril 2013 esitatud apellatsioonkaebust.

Olukorras, kus kostja esialgu esitas 28. jaanuaril 2013 apellatsioonkaebuse kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ja 8. veebruaril 2013 apellatsioonkaebuse muutmise avalduse digitaalselt

allkirjastatud originaali, ei saanud kohtul tekkida kahtlust algse apellatsioonkaebuse saatja isikus.

Kostja esitas apellatsioonitähtaja jooksul kaks erinevat dokumenti, ringkonnakohus pidas mõlemat

ekslikult apellatsioonkaebuseks. Ringkonnakohus ei ole võtnud seisukohta 7. veebruari 2013. a

kaebuse menetlusse võtmise kohta. Määrus on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Ringkonnakohus

keeldus kostja 28. jaanuari 2013. a apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et kostja ei

ole TsMS § 335 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul edastanud kohtule apellatsioonkaebuse allkirjastatud

originaali. Riigikohus on asunud seisukohale, et allkirjastamata apellatsioonkaebuse esitamise korral

ei saa kohus üldjuhul keelduda kaebuse menetlusse võtmisest enne puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

määramist TsMS § 3401 lg 1 alusel. Kostja on esitanud apellatsioonitähtaja viimasel päeval

apellatsioonkaebuse uue, täiendatud ja lõpliku variandi elektrooniliselt ning järgmisel päeval on ta

esitanud kohtule sama apellatsioonkaebuse digitaalselt allkirjastatult. Apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest keeldumiseks ei anna alust ka TsMS § 637 lg 21.

5. Hageja ei ole määruskaebusele nõuetekohaselt vastanud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada ja

apellatsioonkaebus saata menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

7. Asja materjalidest nähtuvalt sai kostja maakohtu 27. detsembri 2012. a otsuse kätte 8. jaanuaril

2013 e-toimiku kaudu. Seega möödus apellatsioonitähtaeg 7. veebruaril 2013. Kostja esitas

28. jaanuaril 2013 elektronpostiga apellatsioonkaebuse, millel ei olnud allkirja. 7. veebruaril 2013

esitas kostja samuti allkirjastamata apellatsioonkaebuse. Kostja digitaalallkirjaga apellatsioonkaebus

saabus ringkonnakohtusse 8. veebruaril 2013. Ringkonnakohus keeldus apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast, kuna allkirjastatud apellatsioonkaebus saabus kohtusse pärast

apellatsioonitähtaega.

8. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kostja esitas apellatsioonkaebuse 28. jaanuaril 2013, jättes

tähelepanuta, et kostja esitas apellatsioonkaebuse 7. veebruaril 2013.

Kolleegium leiab, et kostja 28. jaanuaril 2013 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud

kaebus ei ole käsitatav apellatsioonkaebusena TsMS § 633 mõttes. Menetlusosalise kohtule esitatavas

menetlusdokumendis, mh apellatsioonkaebuses tuleb kooskõlas TsMS § 338 lg 1 p-ga 8 märkida

menetlusosalise või tema esindaja allkiri, digitaalallkiri või muu isikusamasuse tuvastamist

võimaldav tunnus. Pädeva isiku allkirja puudumine apellatsioonkaebusel annab TsMS § 637 lg 2 järgi

ringkonnakohtule aluse jätta apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Kirjaliku apellatsioonkaebuse

esitamiseks antud tähtajast kinnipidamiseks piisab TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi kaebuse edastamisest

kohtule mh elektronpostiga tingimusel, et apellatsioonkaebuse originaal esitatakse kümne päeva

jooksul (vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 12). Nimetatud tähtaja

jooksul kostja 28. jaanuari 2013. a kaebuse originaali ei esitanud.

Küll aga esitas kostja 7. veebruaril 2013, s.o TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja

jooksul, veel ühe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis apellatsioonkaebuse (TsMS § 335).

Selle apellatsioonkaebuse originaali esitas kostja ringkonnakohtule 8. veebruaril 2013. Seega on

kostja apellatsioonkaebus tähtaegne (TsMS § 335 lg 2 ja § 632 lg 1).

Kolleegium selgitab, et 7. veebruaril 2013 esitatud apellatsioonkaebus ei ole 28. jaanuaril 2013

esitatud kaebuse muudatus või täiendus TsMS § 634 tähenduses. TsMS § 634 lg 1 alusel võib apellant

kaebust muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Kaebuse muutmisele kohaldatakse

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut. Seega võis kostja kuni apellatsioonitähtaja lõpuni muuta ja

täiendada nõuetekohast apellatsioonkaebust, st kaebust, millel oli mh pädeva isiku allkiri

(TsMS § 637 lg 2). Kostja 28. jaanuaril 2013 esitatud kaebusel ei olnud allkirja ning ta ei esitanud

selle kaebuse originaali TsMS § 335 lg-s 2 ettenähtud tähtaja jooksul.

Lisaks märgib kolleegium, et jääb 29. mail 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12 tehtud määruses

väljendatud seisukoha juurde, et TsMS § 335 lg 2 ei sisalda keeldu anda menetlusosalisele tähtaeg

puuduse kõrvaldamiseks, kui tema esitatud dokumendil ei ole allkirja. Puuduse kõrvaldamise

määruse tegemise näeb sel juhul ette TsMS § 3401 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusosalise esitatud

avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud puudustega, mida saab

kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks

käiguta. Allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus. Tähtaja puuduste kõrvaldamiseks määrab kohus

kohe pärast allkirjata kaebuse saamist, kuid saab seda teha ka TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud tähtaja

möödumisel (vt ka 13. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-12, p 11). Praeguses asjas esitas

kostja 8. veebruaril 2013 ringkonnakohtule digitaalallkirjaga apellatsioonkaebuse, täites sellega

TsMS § 335 lg-s 2 sätestatud kohustuse esitada kaebuse originaal kümne päeva jooksul. Seetõttu ei

olnud ringkonnakohtul kohustust anda tähtaega puuduse kõrvaldamiseks TsMS § 3401 lg 1 järgi.

9. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel peab ringkonnakohus kontrollima, kas on

täidetud kaebuse menetlusse võtmise eeldused, mh kas on tasutud riigilõiv (TsMS § 637 lg 1 p 3).

Kui apellatsioonkaebus on esitatud puudustega, peab ringkonnakohus andma kostjale TsMS § 3401

lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes kaebuse seniks käiguta (vt ka Riigikohtu 12. juuni

2013. a määruse nr 3-2-1-76-13, p 13).

10. Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja

lahendamise tulemusest.

11. Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada

selle tasunud isikule.

Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik