Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-85-13 AI generated

3-1-1-85-13 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-85-13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-85-13 · Riigikohus: aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile

Keywords

AI generated
amendment of the claim delay in criminal prosecution vat fraud investigation extension of proceedings right to an effective remedy modification of provisional measures
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-1-1-85-13

Määruse kuupäev

16. oktoober 2013

Kohtukoosseis

Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Kriminaalasi Ilja Titovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8

ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna

Ringkonnakohtu

9. aprilli

2013.

a

määrus

kriminaalasjas nr 1-13-926

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ilja Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske,

määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri

abi Veera Kremez

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

25. september 2013, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi

arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (sh

käibemaks 10 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 14. veebruari 2013. a otsusega tunnistati Ilja Titov lühimenetluses süüdi ja teda

karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 1 aastaks ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi

vangistusega 7 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Titovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud

vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus I. Titovile mõistetud vangistust

varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes I. Titovile lõplikuks

karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012.

2. 15. veebruaril 2013 tegi maakohus omal algatusel määruse, millega vähendati I. Titovile KarS § 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg-st 2 lähtudes 1 aasta vangistuseni ja I. Titovi

lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012.

Maakohus märkis, et 14. veebruari 2013. a kohtuotsusesse on sattunud viga. Nimelt on süüdistatavale

KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus jäänud KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra

vähendamata. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel

või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed

ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Titovi kaitsja advokaat Talvi Vaske, kes taotles

kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Apellant palus teha uue otsuse, millega

vähendatakse I. Titovile liitkaristusena mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ühe kolmandiku

võrra. Samuti palus kaitsja kaaluda kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse asendamist

üldkasuliku tööga.

Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus, et kriminaalasja arutati lühimenetluses ega vähendanud

I. Titovi põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et

I. Titov tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja et ainult tänu tema ütlustele osutus politseil

võimalikuks varastatu kannatanutele tagastada, samuti kuriteod kiirelt avastada ja menetleda.

I. Titovil on sotsiaalvõrgustik, kes teda vabaduses moraalselt ja materiaalselt toetaks. Seetõttu peaks

ringkonnakohus kaaluma vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt

põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.

4.1 Maakohus on 15. veebruari 2013. a määrusega parandanud oma vea ja vähendanud ühe

kolmandiku võrra I. Titovile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust ning kergendanud sellest

tulenevalt ka KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud lõplikku karistust. Osutatud määrus on

kohtuotsuse lahutamatu osa. KrMS § 306 lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist kas

omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kõrvaldada kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused.

4.2 Maakohus on I. Titovile reaalse vangistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja näidanud ära ka

need asjaolud, mis ei võimalda I. Titovi suhtes KarS § 69 kohaldada. Kohtu põhjendused on

kooskõlas KarS § 69 mõtte ja kohtupraktikaga.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titovi kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi T. Vaske, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule

uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.

5.1 KrMS § 313 lg 1 p 5 näeb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku elemendina ette

mõistetud karistuse vähendamise KrMS § 238 lg 2 alusel. Selle nõude rikkumist ei saa käsitada

kohtuotsuses sisalduva ebatäpsusena, mida oleks võimalik määrusega parandada.

5.2 I. Titov sobib kriminaalhooldusele ja on võimeline tegema üldkasulikku tööd.

6. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja

põhjendatud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis

sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle

ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt

põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid

pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust.

Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik

eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud

seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea

vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid

juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on

perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus

asjas nr 3-1-1-86-11, p 7).

8. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud

jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. I. Titovi kaitsja apellatsioonis

vaidlustati maakohtu otsus muu hulgas põhjusel, et selles otsuses polnud süüdistatavale KarS § 64

lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud. Ringkonnakohus leidis, et

lühimenetluse süüdimõistvas otsuses KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise näol on tegemist ilmse

ebatäpsusega, mille maakohus oli õigustatud KrMS § 306 lg-s 5 sätestatud korras ise kõrvaldama.

Kolleegium ringkonnakohtu sellist seisukohta ei jaga. KrMS § 306 lg 5 sätestab, et pärast

kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada

kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab

kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.

Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse

allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.

Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult

kohtuotsuse sisu. Samuti ei ole KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või

arvutusveana KrMS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Seega ei anna KrMS § 306 lg 5 kohtule

õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse

vähendamise kohta KrMS § 238 lg 2 alusel.

9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab

Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määruse, millega jäeti

I. Titovi kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, ja saadab

kriminaalasja arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. I. Titovi kaitsja määruskaebus

tuleb rahuldada.

Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi