3-1-1-85-13 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile
Legislator headnote
AI generated3-1-1-85-13 · Riigikohus: aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
RIIGIKOHUS
KRIMINAALKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-1-1-85-13
Määruse kuupäev
16. oktoober 2013
Kohtukoosseis
Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi
Kohtuasi
Kriminaalasi Ilja Titovi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8
ja 9 ning § 202 lg 2 p 2 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna
Ringkonnakohtu
9. aprilli
2013.
a
määrus
kriminaalasjas nr 1-13-926
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ilja Titovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Talvi Vaske,
määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Prokuratuur, esindaja Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri
abi Veera Kremez
Asja läbivaatamise kuupäev ja
viis
25. september 2013, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrus ja saata kriminaalasi
arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2. Määruskaebus rahuldada.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tibar&Partnerid määruskaebemenetluses Ilja Titovile
osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti (sh
käibemaks 10 eurot 80 senti). Jätta see menetluskulu riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 14. veebruari 2013. a otsusega tunnistati Ilja Titov lühimenetluses süüdi ja teda
karistati KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega 1 aastaks ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi
vangistusega 7 kuuks. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus I. Titovile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud
vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus I. Titovile mõistetud vangistust
varasema kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes I. Titovile lõplikuks
karistuseks 1 aasta 10 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012.
2. 15. veebruaril 2013 tegi maakohus omal algatusel määruse, millega vähendati I. Titovile KarS § 64
lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg-st 2 lähtudes 1 aasta vangistuseni ja I. Titovi
lõplikuks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 21 päeva vangistust algusega 15. augustist 2012.
Maakohus märkis, et 14. veebruari 2013. a kohtuotsusesse on sattunud viga. Nimelt on süüdistatavale
KarS § 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristus jäänud KrMS § 238 lg 2 kohaselt ühe kolmandiku võrra
vähendamata. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel
või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed
ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni I. Titovi kaitsja advokaat Talvi Vaske, kes taotles
kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Apellant palus teha uue otsuse, millega
vähendatakse I. Titovile liitkaristusena mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust ühe kolmandiku
võrra. Samuti palus kaitsja kaaluda kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse asendamist
üldkasuliku tööga.
Kaitsja hinnangul ei arvestanud maakohus, et kriminaalasja arutati lühimenetluses ega vähendanud
I. Titovi põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Samuti ei ole kohus piisavalt arvestanud asjaoluga, et
I. Titov tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ja et ainult tänu tema ütlustele osutus politseil
võimalikuks varastatu kannatanutele tagastada, samuti kuriteod kiirelt avastada ja menetleda.
I. Titovil on sotsiaalvõrgustik, kes teda vabaduses moraalselt ja materiaalselt toetaks. Seetõttu peaks
ringkonnakohus kaaluma vangistuse asendamist üldkasuliku tööga.
4. Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määrusega jäeti kaitsja apellatsioon kui ilmselt
põhjendamatu läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised.
4.1 Maakohus on 15. veebruari 2013. a määrusega parandanud oma vea ja vähendanud ühe
kolmandiku võrra I. Titovile KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristust ning kergendanud sellest
tulenevalt ka KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud lõplikku karistust. Osutatud määrus on
kohtuotsuse lahutamatu osa. KrMS § 306 lg 5 lubab kohtul pärast kohtuotsuse allkirjastamist kas
omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kõrvaldada kohtuotsuses ilmsed ebatäpsused.
4.2 Maakohus on I. Titovile reaalse vangistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud ja näidanud ära ka
need asjaolud, mis ei võimalda I. Titovi suhtes KarS § 69 kohaldada. Kohtu põhjendused on
kooskõlas KarS § 69 mõtte ja kohtupraktikaga.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
5. Tallinna Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Titovi kaitsja vandeadvokaadi
vanemabi T. Vaske, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja kriminaalasja samale kohtule
uueks arutamiseks saatmist. Kaitsja põhiseisukohad on järgmised.
5.1 KrMS § 313 lg 1 p 5 näeb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa kohustusliku elemendina ette
mõistetud karistuse vähendamise KrMS § 238 lg 2 alusel. Selle nõude rikkumist ei saa käsitada
kohtuotsuses sisalduva ebatäpsusena, mida oleks võimalik määrusega parandada.
5.2 I. Titov sobib kriminaalhooldusele ja on võimeline tegema üldkasulikku tööd.
6. Vastuses määruskaebusele leiab prokuratuur, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja
põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7. Ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatükis
sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle
ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel kujutab endast erandit. Ilmselt
põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid
pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust.
Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik
eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud
seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid
juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on
perspektiivitu apellatsiooniga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2011. a määrus
asjas nr 3-1-1-86-11, p 7).
8. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et käesolevas kriminaalasjas ei olnud ringkonnakohus õigustatud
jätma apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata. I. Titovi kaitsja apellatsioonis
vaidlustati maakohtu otsus muu hulgas põhjusel, et selles otsuses polnud süüdistatavale KarS § 64
lg 1 alusel mõistetud liitkaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendatud. Ringkonnakohus leidis, et
lühimenetluse süüdimõistvas otsuses KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmise näol on tegemist ilmse
ebatäpsusega, mille maakohus oli õigustatud KrMS § 306 lg-s 5 sätestatud korras ise kõrvaldama.
Kolleegium ringkonnakohtu sellist seisukohta ei jaga. KrMS § 306 lg 5 sätestab, et pärast
kohtuotsuse allkirjastamist võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada
kohtuotsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab
kohus määrusega, mille koopia saadetakse isikutele, kellele on väljastatud vigase otsuse koopia.
Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast otsuse
allkirjastamist parandada kohtuotsuses üksnes sellised ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu.
Süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamine KrMS § 238 lg 2 alusel mõjutab aga vaieldamatult
kohtuotsuse sisu. Samuti ei ole KrMS § 238 lg 2 kohaldamata jätmine käsitatav kirja- või
arvutusveana KrMS § 306 lg 5 esimese lause tähenduses. Seega ei anna KrMS § 306 lg 5 kohtule
õigust täiendada kohtuotsust pärast selle allkirjastamist määrusega süüdistatavale mõistetud karistuse
vähendamise kohta KrMS § 238 lg 2 alusel.
9. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-st 2, tühistab
Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 9. aprilli 2013. a määruse, millega jäeti
I. Titovi kaitsja apellatsioon KrMS § 326 lg 2 teise lause alusel läbi vaatamata, ja saadab
kriminaalasja arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. I. Titovi kaitsja määruskaebus
tuleb rahuldada.
Ott Järvesaar, Hannes Kiris, Lea Kivi